Mõned vaimulikud on hakanud ekslikult arvama, et nad ei saa sundimatult rääkida, kui nad ei tõsta häält kõrgesse registrisse ega räägi valjult ja kiiresti. Sellised inimesed peavad aru saama, et lärm ja vali, rutakas kõnelemine ei tõenda Jumala väe kohalolu. Hääle jõud ei anna kestvat muljet. Vaimulikud peavad olema Piibli õpilased, nad peavad varustama end täielikult meie usu ja lootuse põhialustega ning esitama neid oma häält ja tundeid täielikult valitsedes niimoodi, et inimesed saavad öeldut rahulikult vaagida ja antud tõendite järgi otsustada. Ja kui vaimulikud tunnevad nende argumentide jõudu, mida nad pühaliku, läbikatsuva tõe kujul esitavad, siis on nad teadmistele vastavalt innukad ja tõsised. Jumala Vaim pühitseb nende hinges tõed, mida nad teistele esitavad, ning nad saavad teisi kastes ise kastetud. Tk1 610.1
Ma nägin, et mõned meie vaimulikest ei tea, kuidas hoida jõudu nii, et suuta teha suurimal määral tööd ilma nõrkemata. Vaimulikud ei peaks palvetama nii valjusti ja pikalt, et nad oma jõu ära kurnavad. Palves ei ole vaja kõri ja kopse väsitada. Jumala kõrvad on avali kuulma oma alandlike teenijate südamest tõusvaid anumisi ning Ta ei nõua, et nad Tema poole pöördudes väsitavad kõneorganeid. Ta nõuab täiuslikku usaldust, kindlat lootust ja püsivat Jumala tõotustele toetumist, lihtsat usku, et Ta on olemas ja annab tasu kõigile, kes Teda hoolsalt otsivad ja koos Temaga võidavad. Tk1 610.2
Vaimulikud peavad end distsiplineerima ja õppima, kuidas teha suurimal määral tööd neile määratud lühikese aja jooksul, ning samas ikkagi säilitada piisavalt jõudu vajaduseks teha erakorralist jõupingutust; et neil selleks juhtumiks oleks piisav elujõu varu, mida kasutada ilma endale kahju tegemata. Mõnikord on mõnel puhul vaja pingutada kogu jõudu ja kui nad on eelnevalt oma jõuvarud ära kurnanud ega suuda sellist pingutust teha, läheb kaotsi kõik, mis nad on teinud. Vahel on vaja rakendada kogu vaimset ja füüsilist energiat, et väga tugevalt seisukoht võtta, tõendid kõige selgemasse valgusesse seada, need inimestele kõige tabavamal moel esitada ning inimesi kõige tungivamate palvetega üles kutsuda. Kui hinged on vaenlase ridadest lahkumas ja Issanda poolele tulemas, on võitlus kõige ägedam ja rängem. Saatan ja tema inglid ei taha mitte kedagi, kes on teeninud pimeduse lipu all, lasta minna vürst Immaanueli verre kastetud lipu alla. Tk1 610.3
Mulle näidati kahte vastakuti olevat armeed, kes olid sõjas vastu pidanud vaevalisele võitlusele. Kumbki ei olnud võitu saavutanud ning pikapeale mõistsid ustavad, et nende vastupidavus ja jõud raugevad ning nad ei suuda oma vaenlasi vaigistada muidu, kui ründavad neid ja võtavad neilt sõjariistad ära. Oma eluga riskides võtavad nad siis kokku kogu jõu ja tormavad vastasele peale. See on kohutav võitlus, kuid saavutatakse võit ja tugipunktid võetakse ära. Kuid kui armee on kriitilisel hetkel kurnatuse tõttu nii nõrk, et võimatu on teha viimane rünnak ja vaenlase kindlustused maha lammutada, siis läheb kaotsi päevade, nädalate ja isegi kuude kogu võitlus. Palju elusid on ohverdatud ja saavutatud pole midagi. Tk1 611.1
Meie ees on sarnane töö. Paljud on veendunud, et meil on tõde, kuid ometi hoitakse neid nagu raudvitstega kinni — nad ei söanda minna riskile: tõe poolt seisukoha võtmisel on tagajärjed. Paljud on otsuse orus, kus vajatakse erilisi, täpseid ja tabavaid üleskutseid, mis ajendaks neid oma relvi maha panema ja Issanda poolele astuma. Just sel kriitilisel ajal tõmbab Saatan selliste hingede ümber tugevaimad vitsad. Kui Jumala sulased on kõik kurnatud ning oma füüsilise ja vaimse jõu varud ära kasutanud, arvavad nad, et ei suuda rohkem teha, ning jätavad sageli tööpõllu sinnapaika ja alustavad tegevust mujal. Ja kõik või peaaegu kõik — aeg, vahendid ja töö — on asjatult kulutatud. Jah, nii on hullem kui siis, kui nad poleks selles kohas üldse tööd alustanud, sest pärast seda, kui Jumala Vaim on inimesi sügavalt veennud ja otsustamishetkesse toonud, aga nad jäetakse huvi kaotama ja tõendite vastu otsustama, ei ole neid enam nii lihtne viia sinnani, et see teema taas nende mõistust erutab. Paljudel juhtudel on nad teinud lõpliku otsuse. Tk1 611.2
Kui vaimulikud hoiaksid varuks jõudu ning sel hetkel, kui kõik näib kõige raskem, teeksid kõige tõsisemad pingutused, kindlameelsemad üleskutsed ja hoolikamad püüded ning ründaksid vaprate sõduritena kriitilisel momendil vaenlast, saavutaksid nad võidu. Hingel oleks tugevust purustada Saatana ahelad ja teha otsus igavese elu kasuks. Hästi suunatud töö õigel ajal muudab pikka aega proovile pandud pingutuse edukaks, samas kui töö juurest isegi mõneks päevaks lahkumine toob paljudel juhtudel kaasa täieliku nurjumise. Vaimulikud peavad anduma misjonäritööle ja õppima, kuidas oma pingutusi kõige paremini ära kasutada. Tk1 612.1
Mõned vaimulikud on koosolekute seeriate alguses väga innukad. Nad võtavad endale koormaid, mille kandmist Jumal neilt ei nõua, kurnavad oma jõudu laulmise, pika, valjuhäälse palvetamise ja rääkimisega ning on siis puruväsinud ja peavad minema koju puhkama. Mida sellise pingutusega saavutati? Sõna tõsises mõttes mitte midagi. Töölistel oli meelsus ja innukus, kuid puudus arusaamine. Nad ei ilmutanud mõistlikku juhtimisoskust. Nad kihutasid tunnete kaarikus, kuid vaenlase vastu jäi võit saavutamata. Tema tugipunkti ei vallutatud. Tk1 612.2
Mulle näidati, et Kristuse teenijad peavad end sõja jaoks distsiplineerima. Jumala tööd juhtides vajatakse suuremat tarkust kui vajavad kindralid riiklikes sõdades. Jumala valitud vaimulikud on kaasatud tähtsasse töösse. Nad ei sõdi üksnes inimeste vastu, vaid Saatana ja tema inglite vastu. Siin on vaja mõistlikku juhtimist. Neist peavad saama Piibli uurijad ja nad peavad end täielikult tööle andma. Kui nad alustavad ühes kohas tööd, peavad nad olema võimelised esitama meie usu põhialuseid alandlikkuses ja jumalakartlikult, mitte aga ägedal, tormakal moel. Alandlikult ja Jumala kartuses esitatud tugevatel argumentidel on veenev jõud. Tk1 612.3
Käesoleva aja hädaohtlikus töös on vaja Kristuse suutlikke teenijaid, kes on võimekad sõnas ja õpetuses, tuttavad Pühakirjaga ja mõistavad meie usu aluseid. Mind suunati selliste kirjakohtade juurde, mille tähendust mõned vaimulikud ei ole mõistnud: „Vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult.” „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.” „Issanda sulasel ei ole tarvis tülitseda, vaid ta olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja, kes tasadusega kasvatab vastupanijaid selleks, et ehk Jumal annab neile meeleparandust tõe mõistmiseks, ja et nad kaineneksid ja pääseksid lahti kuradi paelust, mis on püüdnud nad oma tahtmise valda.” Tk1 612.4
Jumala inimene, Kristuse teenija, peab olema täiesti varustatud ja valmis igaks heaks teoks. Selle hea töö jaoks ei ole vaja suurejoonelist, üliväärikat vaimulikku. Kuid puldis on vaja väärikust. Evangeeliumi teenija ei tohi olla hooletu suhtumisega. Kui ta on Kristuse esindaja, siis peavad tema käitumine, hoiak ja žestid olema sellised, et need ei ärata vaatajas vastikust. Vaimulikud peavad olema peenekombelised. Nad peavad loobuma kõigist tahumatutest kommetest, hoiakutest ja žestidest ning arendama alandlikult väärikat käitumisviisi. Nende riietus peab olema nende positsiooni väärikusele vastav. Nende kõne peab olema igas mõttes pühalik ja hästi valitud. Mulle näidati, et vale on kasutada labaseid, lugupidamatuid väljendeid, jutustada lõbustamiseks anekdoote või tuua naermaajamiseks koomilisi illustratsioone. Sarkasm ja vastase sõnadega mängimine on Jumalale vastuvõtmatu. Vaimulikud ärgu arvaku, et nad ei suuda häält või kombeid parandada — palju on võimalik ära teha. Häält on võimalik arendada nii, et üsna pikk kõnelemine ei kahjusta hääleorganeid. Tk1 613.1
Vaimulikud peavad armastama korda ja distsiplineerima ennast, siis suudavad nad edukalt distsiplineerida Jumala kogudust ja õpetada neid kooskõlastatult töötama nagu hästi drillitud sõdurite kompanii. Kui distsipliini ja korda on vaja lahinguväljal edukalt tegutsemiseks, on seda vaja veelgi rohkem sõjas, millesse oleme meie kaasatud, sest saavutatav eesmärk on palju väärtuslikum ja ülevama iseloomuga kui need, mille pärast vastasleerid lahinguväljal võitlevad. Selles konfliktis, kuhu oleme meie kaasatud, on kaalul igavesed huvid. Tk1 613.2
Inglid töötavad harmooniliselt. Kõiki nende liigutusi iseloomustab täiuslik kord. Mida täpsemalt jäljendame inglihulga harmooniat ja korda, seda edukamad on taeva esindajate pingutused meie heaks. Kui me ei näe vajadust harmoonilise tegutsemise järele, oleme korratud, distsiplineerimatud ja tegevuses organiseerimata, siis inglid, kes on läbinisti organiseeritud ja liiguvad täiuslikus korras, ei saa meie heaks edukalt töötada. Nad pöörduvad kurvalt ära, sest neil ei ole luba õnnistada korratust, segadust ja korralagedust. Kõik, kes soovivad taevaste käskjalgadega koostööd teha, peavad tegutsema nendega kooskõlas. Need, kellel on võidmine ülevalt, soodustavad kõigis jõupingutustes korda, distsipliini ja tegevuse ühtsust ning siis saavad Jumala inglid nendega koostööd teha. Aga mitte kunagi ei anna need taevased käskjalad oma heakskiitu korrapäratusele, korralagedusele ja korratusele. Kõik need pahed tulenevad Saatana pingutustest nõrgestada meie jõudu, hävitada julgus ja takistada edukat tegutsemist. Tk1 614.1
Saatan teab hästi, et ainult kord ja harmooniline tegutsemine võivad tuua edu. Ta teab hästi, et kõik taevaga seotu on täiuslikus korras ning inglihulkade liikumist tähistab allaheitlikus ja täielik distsipliin. Ta pingutab läbimõeldult selle nimel, et juhtida nimekristlased taeva korraldusest võimalikult kaugele, seepärast petab ta isegi end Jumala rahvaks nimetavaid inimesi ning paneb nad uskuma, et kord ja distsipliin on vaimulikkuse vaenlased, et ainus ohutu viis on lasta igaühel omamoodi tegutseda ning hoiduda eemale kristlikest kogumitest, kus on ühtsus ja nähakse vaeva, et kehtestada distsipliin ja tegevuse kooskõla. Kõiki pingutusi korda luua peetakse ohtlikuks, õigusjärgse vabaduse piiramiseks ja seetõttu kardetakse seda nagu paavstlust. Need petetud hinged peavad vooruseks kiidelda vabadusega sõltumatult mõelda ja tegutseda. Nad ei võta ühegi inimese sõna kuulda, nad ei alistu ühelegi inimesele. Mulle näidati, et Saatana eriliseks tööks on panna inimesed arvama justkui käsiks Jumal seda, et nad tegutseksid ise ja valiksid kaaskoguduseliikmetest sõltumatult oma suuna. Tk1 614.2
Mu pilk suunati Iisraeli laste juurde. Üsna pea pärast Egiptusest lahkumist olid nad organiseeritud ja läbinisti distsiplineeritud. Jumal oma erilises ettenägelikkuses oli Moosese valmistanud ette Iisraeli väehulkade eesotsas seismiseks. Mooses oli olnud egiptlaste armeed juhtiv vägev sõjamees ning juhtimisoskustelt ei suutnud keegi teda ületada. Issand ei jätnud oma püha pühamut suvalise suguharu kanda, kes arvanuks heaks seda teha. Ta oli nii konkreetne, et määras korra, mida tuli püha laeka kandmisel järgida, ning andis kandmise ülesande Leevi suguharust konkreetsele perekonnale. Kui inimeste heaolu ja Jumala au nõudis, et nad püstitaksid oma telgid teatud paika, andis Jumal neile oma tahtest märku nii, et pilvesammas peatus otse pühamu kohal ja jäi sinna seni, kuni nad pidid taas teele asuma. Kõigil oma rännakutel pidid nad järgima täiuslikku korda. Iga suguharu kandis oma esiisa sugukonna märgiga lippu ja iga suguharu pidi telgid oma lipu alla üles lööma. Kui laegas liikus, asusid väehulgad teele ning erinevad suguharud marssisid korra kohaselt oma lippude all. Issand määras leviidid selleks suguharuks, kelle keskel pidi kantama püha laegast. Mooses ja Aaron sammusid laeka ees ning Aaroni pojad tulid kohe nende järel, igaühel käes pasun. Nad said Mooseselt juhtnöörid, mida pasunate abil rahvale teatavaks teha. Pasunatega edastati erinevad helid, mida rahvas mõistis ja oma liikumises järgis. Tk1 615.1
Kõigepealt andsid pasunapuhujad spetsiaalse signaali rahva tähelepanu köitmiseks. Siis olid kõik tähelepanelikud ja kuulatasid pasunaheli. Pasunahääli ei saanud segamini ajada, seepärast ei olnud korratuks liikumiseks mingit vabandust. Iga kompanii juht andis täpsed juhised nõutud liikumise kohta ja mitte keegi, kes sellele tähelepanu pööras, ei jäänud teadmatusse, mida teha tuli. Kui keegi ei täitnud Issandalt Moosesele ja Mooseselt rahvale antud nõudmisi, karistati teda surmaga. Neil ei olnud võimalik tuua ettekäändeks, et nad ei teadnud nõudmiste olemust, sest nad olid end meelega teadmatusse jätnud ja said oma üleastumise eest õiglase karistuse. Kui nad ei teadnud, missugune oli Jumala tahe nende jaoks, oli see nende enda süü. Võimalused teadmisi omandada olid neil samasugused nagu ülejäänud rahval, seepärast oli nende mitteteadmise ja mittemõistmise patt Jumala silmis sama suur nagu siis, kui nad oleksid teadnud ja ometi üle astunud. Tk1 615.2
Issand määras Leevi suguharust konkreetse perekonna laegast kandma, teistele leviitidele andis Jumal ülesandeks kanda kogudusetelki ja kogu selle sisustust ning kõik selle telgi püstitamise ja mahavõtmisega seotud tööd. Ja kui keegi uudishimust või korratusest läks oma kohalt ära ja puudutas mingitki osa pühamust või selle sisustusest või läks kas või tööliste lähedale, mõisteti ta surma. Jumal ei lubanud, et Tema püha kogudusetelki kannaks, püstitaks ja võtaks maha suvaline suguharu, kes seda teha tahab, vaid valitud inimesed, kes oskasid hinnata teha tuleva töö pühalikkust. Need Jumala määratud inimesed pidid sisendama inimestele laeka ja kõige sellega seonduva erilist pühalikkust, et rahvas ei vaataks neid asju pühadust mõistmata ega saaks Iisraelist kõrvaldatud. Kõiki asju, mis kuulusid kõige pühamasse paika, tuli võtta aukartusega. Tk1 616.1
Iisraeli laste rännakuid kirjeldatakse ustavalt. Vabastamine, mida Issand nende heaks tegi, nende täiuslik organiseeritus ja eriline kord, nende nurisemispatt Moosese ja seega ka Jumala vastu, nende üleastumised, nende vastuhakud, nende karistused, nende kõrbesse maetud surnukehad (kuna nad ei tahtnud Jumala targale korralduse alluda) on ustava pildina seatud meie ette hoiatuseks, et me ei teeks nende sõnakuulmatuse järgi ega langeks samamoodi nagu nemad. Tk1 616.2
„Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased ning nad löödi maha kõrbes. Need lood on saanud meile näiteiks, et meie ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid. Ärge ka saage ebajumalateenijateks, nõnda kui mõned neist, nagu on kirjutatud: „Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.” Ärgem ka langegem kõlvatusse, nõnda kui mõned neist langesid ning ühel päeval hukkus kakskümmend kolm tuhat. Ärgem ka kiusakem Issandat, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude läbi. Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi. Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp. Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!” Kas Jumal nüüd enam ei ole korra Jumal? On. Ta on praegu samasugune nagu varem. Paulus ütleb: „Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal.” Ta on praegu sama täpne nagu varem. Ja Tema plaani kohaselt tuleb meil õppida korra ja organiseerituse õppetunde sellest täiuslikust korrast, mis seati sisse Moosese ajal Iisraeli rahva kasuks. Tk1 617.1