Go to full page →

18. peatükk. Lapsevanemate vastutus Tk1 114

Ma nägin, et lapsevanematel on suur vastutus. Nad ei tohi lasta oma lastel end juhtida, vaid peavad ise lapsi juhtima. Mind suunati Aabrahami juurde. Ta oli oma kodus ustav. Ta käskis oma kodakondsetel tema moodi toimida ja Jumal pidas seda meeles. Tk1 114.1

Seejärel suunati mind Eeli loo juurde. Ta ei ohjeldanud oma lapsi ning neist said õelad ja nurjatud inimesed, kes juhtisid oma nurjatusega Iisraeli eksiteele. Kui Jumal oli Saamuelile teatavaks teinud nende patud ja raske nuhtluse, mis pidi järgnema seetõttu, et Eeli neid ei ohjeldanud, ütles Ta, et nende patte ei saa mitte kunagi ühegi ohvri ega anniga puhastada. Kui Saamuel jutustas, mida Issand oli talle näidanud, ütles Eeli aupaklikult: „Tema on Issand, tehku tema, mis ta silmis hea on.” Peagi järgnes Jumala nuhtlus. Need nurjatud preestrid löödi maha, samuti kolmkümmend tuhat iisraellast, ning vaenlased võtsid Jumala laeka ära. Kui Eeli kuulis, et Jumala laegas on ära võetud, kukkus ta seljakile ja suri. Kogu see halb tulenes sellest, et Eeli oli jätnud oma pojad ohjeldamata. Ma nägin, et Jumal pidas vanal ajal silmas niisuguseid asju ja Ta peab neid sama hoolsalt silmas viimastel päevadel. Tk1 114.2

Vanemad peavad oma lapsi juhtima, korrigeerima nende kiindumusi ja sundima neid sõnakuulelikkusele, muidu Jumal hävitab lapsed oma tulise viha päeval kindlasti ja vanemad, kes ei ole oma lapsi ohjeldanud, ei ole süütud. Eriti peaksid Jumala sulased oma peret juhtides olema allaheitlikud. Ma nägin, et nad ei ole valmis otsustama koguduse asju, kui nad ei suuda oma leibkonda hästi valitseda. Kõigepealt peab neil olema kord kodus ja siis kõnetab nende otsustusvõime ja mõju kogudust. Tk1 114.3

Ma nägin, et põhjus, miks nägemusi ei ole viimasel ajal sagedamini, on selles, et kogudus ei ole neid hinnanud. Kogudus on oma vaimulikkuse ja usu peaaegu kaotanud ning noomitustel ja hoiatustel on neile vähe mõju. Paljud neist, kes väidetavalt neisse usuvad, ei ole neid tähele pannud. Tk1 114.4

Paljud on mõtlematult käitunud. Kui nad on uskmatutele oma usust rääkinud ja kui on küsitud tõendust, on nad lugenud nägemust, selle asemel et otsida tõendusmaterjali Piiblist. Ma nägin, et seesugune teguviis on järjekindlusetu ja muutis uskmatud tõe suhtes eelarvamuslikuks. Nägemustel ei ole kaalu nende jaoks, kes pole neid kunagi näinud ega tea midagi nende vaimsusest. Neile ei tohiks niisugustes olukordades viidata. Tk1 115.1