Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    Elidilululo

    Omunhu ta ningi ngahclipi omuyuuki mu Kalunga? omulunde ta ningwa ngahelipi omuyapuki? oku pitila ashike mu Kristus omo fye twa etwa moukumwe muwa na Kalunga, nouyuuki, ongahelipi tuna okuuya ku Kristus? vahapu ota va pula epulo la faafana, naanaa ngaashi engafifi mefiku la Pentecoste eshi va dimbulula oulunde wavo, ova kwena mokule, “Tuna oku ninga ngahelipi?” Oitya yotete yenyamukulo la Petrus ola li, “Lindilululeni” Oilonga yovayapostoli 2:27, 38. Konima yokafimbo kaxupi okwa ti “Lindilululeni, nye mu lialuluke, omatimba eni opo a dimwepo. Oilonga yovayapostoli 3:19.EDK 12.1

    Melidilululo omwa kwatelwa oluhondi molwa omatimba, no kwaa mukako. Katuna efiku twaamukeko koulunde oku ninga twa mona owii wao, fiyo omitima detu ta di u pilamene, nge hasho, kapena elidilululo lolela monghalamwenyo. Okuna vahapu ovo va dopa oku udako lela ounghitwe welidilululo. Omangafifi oku na oluhondi olo kutya ovanyona, nota veshi ulike kombanda shaashi ovena oumbanda kutya owii wavo ou va ninga ota u va etele omaupyakadi muvo vene. Ashike pambibeli eli halo elidilululo. Veleetela ongheda yokumona oixuna shidulife oulunde woovcne. Ou oo wali omukundu wa Esau eshi a mona kutya oushiveli waye eukanifdila. Balaam, ou a mbandapala omolwa omweengeli ali ofika mondjila yaye ena omukonda wa pweyukamo, no kwe li vela ombedi, no ku wete oshihwepo oku kanifa onghalamwenyo, ashike ka pali elidilululo lokolela moulunde, ka pali elalakano lelidilululo, Judas Iskariot, konima eshi a kengelela Omwene waye, okwa inginda “Onda nyona eshi nda kengelela ohonde ihena etimba” Mateus 27:4.EDK 12.2

    Elihokololo ola li la fininikwa kelivelombedi lomwenyo waye, komaliudo mai oo oku tokola omekano noumbada woku taalela epangulo. Onghalo oyo ali muyo oye mu etela / yadifa outile, ashike ka pali shili etekauko lomutima, oluhondi moule womutima waye, kutya okwa kengelela Omona wa Kalunga ehena etimba no ku anya ouyuuki wa Israel. Pharao, eshi a yehama molwa ehandu la Kalunga, okwa koneka oulunde waye, opo a yepe omahandu okomesho, ashike, okwa alukila kekuni laye, diva eshi omahadu a yandjwa. Omaliudo aeshe okwa li ashike oindjemo youlunde ndele kapena shili omaliudo oluhondi molwa oulunde woovene. Ashike nge omutima owa taalele kenwefemo lOmhepo ya Kalunga omaliudo otaa endelelekwa, nomulunde oteya pondodo yomoule nouyuuki womhango ya Kalunga Iyapuki, etidi lepangelo laye meulu nokombanda yedu. “Ouyelele, ou tau yelele keshe omunhu ou teya mounyuni, tau minikile mouholekwa tima womwenyo, naayo yomilaulu ya hondama ohai etwa pouyelele. Johannes 1:9. Ekolelomo ta li kanghamene momadiladilo nosho yo momutima. Omulunde ta kala ena omayele ouyapuki wa Jehova, no kuudite omaliudo ta eya, meivelombedi kuye mwene nomolwo kunyata, omanga omukongi womutima. Ta mono ohole ya Kalunga, ouwa wouyuuki ehafo loukoshoki, nokwa ndjuulukwa oku yelifwa, nosho yo a shunweko kekwatafano neulu. Eilikano la David konima yenyono laye, ota li ulike ounghitwe woshili welivelo mbedi molwoulunde. Elidilululo laye ola li lashili nolomoule. Kapa li onghendambala yoku ninipika ombedi yaye, ile ehalo loku henuka epangulo olo lili onga etilifo, ependapaleko leilikano laye. David okwa mona epitililo lenyono laye, okwa mona elinyateko lomwenyo waye, okwe livela ombedi molwa oulunde waye. Ina ilikana ashike omolwe diminwepo, ashike opo omutima uyelelwe, okwa djuulukwa ehafo louyuuki opo ashunwe ko kouwa nomekwatafano na Kalunga. Eli olo lali elaka / etumbulo lomwenyo waye.EDK 12.3

    Omunelao oye ou omatauluko aye adimwapo ou oulude waye wa tuvikwa.EDK 13.1

    Omunelao omulumenhu ou Omwene ite mu valulile owii waye nomOmhepo yaye ngenge ka muna ekonda. Psalme 32:1, 2.EDK 13.2

    Kalunga filenge onghenda molwa ouwanghenda woye molwefilonghenda loye linene dimapo omatimba ange.EDK 13.3

    Oshe shi enyono lange ondi lishi, nomatimba ange alushe eli komesho yange. . . . .EDK 13.4

    Koshenge ndiyele ndi dule outokele weemhawe. . . . .EDK 14.1

    Shitilenge omutima wayela ove Omwene,EDK 14.2

    Nomeni lange tula mo omhepo ipe ino ekelangeshi nande koshipala shoye Omhepo yoye iyapuki ino ikufululange shuninenge vali ehafo lex-upifo loye ove u yambididenge nOmhepo yoye yemanguluko. . . . .EDK 14.3

    Kufenge momatimba ohonde Omwene. Omwene wexupifo lange elaka lange loo lihambelele, ouyapuki pombanda woye Psalme 51:1-14.EDK 14.4

    Elidilululo ngaashi eli olili pombanda noi ta li hangwa keenghono detu omoku li wanifa, ota li monika ashike oku dja mu Kristus, ou a kuluka okundja pombanda no kwapa omunhu omaano oo.EDK 14.5

    Apa opo naa naa poshitwa opo vahapu vaye mepuko, nova dopa oku tumbula ekwafo olo Kristus a hala oku vapa. Ota va dilaadila kutya tete vena oku lidilulula opo ve uye ku Kristus, na elidilululo olo ta li valongekinda omolwa edimepo lomatimba. Oshili oshili kutya elidilululo oha li tetekele ediminwepo lomatimba, eshi oshili ashike komutima oo una omaliudo nosho yo oo wa nyanyauka nou udite omhumbwe yOmuxupifi. Hano omulunde oku na tete okwii dilulula omanga ine uya ku Kristus? Hano elidilululo ota li ningi einda pokati komulunde nomuxupifi? Ombibeli itai longo kutya omunhu nelidilulule tete omanga ina koneka / nongela eifano / eshiivo la Kristus, “Ileni kwaame amushe ha mu longo nomwa lolokifwa oha ndi mu pe etulumuko”. Mateus 11:28. Omhepo iwa oyo hai yi momunhu oku dja mu Kristus, oyo hai eta elidilululo loshili.EDK 14.6

    Petrus okwe shi pupaleka momatumbulo aye oko ova Israel eshi ati “oye ou Kalunga emunenepekifa neke laye lokolulyo, a ninga Omwene nomuxupifi opo a yandje elidilululo kova Israel nosho yo ediminepo lomatimba” Oilonga yovapostoli 5:31.EDK 14.7

    Ita tu dulu oku li dilulula ngenge kapena Omhepo ya Kristus oyo tai pendula omadiiaadilo/ liudo noi tatu dulu oku diminwapo pehena Kristus.EDK 14.8

    Kristus oye ondjo ya keshe elinyengo louyelele. Oye tuu aeke ou ha twike momutima outondwe woku tonda oulunde, keshe ehalo loshili nosho yo ekoshoko, emono neitavelo loulunde wetu, ei oyo tai yandje oumbangi kutya Omhepo Yaye otai li nyenge momitima detu.EDK 15.1

    Kristus okwa ti,” Ame ngenge handi yelulwapo pombanda pendu aveshe oha ndi va shilile kwaame” Johannes 12:32. Kristus na hoololwe kovalunde ongaashi omuxupifi a fda omatimba ounyuni, nongaashi ha tu li kolelele kondjona ya Kalunga oko mushiyakano mu Calvari, oshinenenima she xupifo sha hoololwa momadilaadilo etu nosho yo ouwa wa Kalunga oo tau twala kelidilululo. Mokufya omolwa ovalunde, Kristus okwa ulika ohole oyo ya nyengana oku udako, nongaashi omulunde te li kolelele nohole yatya ngaha, ota shi pupalekifa omutima, ta shi kumwifa nehafo omadilaadilo nota shi pendapaleke omwenyo opo u hepaulule omatimba oye.EDK 15.2

    Oshili shili kutya omunhu fimbo limwe oha kala afya ohoni oku hepaulula omanyono aye, noku ekelashi omalihumbato aye mai, omanga veheshi shi kutya ova ehena ku Kristus. Ashike shimha va ningi onghendambala moku lundulula, moku longa pamadiladilo oshili nokwa yuka, eshi osho eenghono da Kristus odo ta di va nane. Kenwefemo loilonga ina veli nonongela keemwenyo, nomaliundo otaa endelelekwa, nonghalamwenyo yokombanda otai pamekwa. No ngaashi Kristus te va nane opo va tale komushiakano waye. Velikolelele muye ou omanyono avo a mbondolwa komanyonauno avo omhango, yeya keumbo omomaliudo. Ounghundi wonghalamwenyo yavo, oule wekalomutumba loulunde momwenyo, owe va hololelwa. Ova hovela okuudako shimwe shomouyapuki wa Kristus, nokwiingida, Oulunde oshike, oo tau pula eyambo omolwa ekulilo lova mangwa? Aishe ei mbela oya li ohole, oixuna aishe ei, omalininipiko aeshe aa, oo taapula opo tu ha kane eshi tu mone omwenyo waalushe?EDK 15.3

    Omulunde oshipu a anye ohole yatya ngaha, eshi aanye oku nanenwa ku Kristus, ashike ngenge ina anya, ena oku nanenwa ku Jesus: ounongo womulandu wexupifo ota u mu lele fiyo opefina lomushiakano omolwa elidilululo lomatimba aye, oo a etifa emono loixuna lOmona omuholike wa Kalunga.EDK 15.4

    Omadilaadilo tuu oo oukwaulu oo taa longo moinima oyo youshitwe. otaa popi momitima dovanhu no ku shitilamo onghalo oyo itai dulu oku djokononwa. Oinima younyuni itai alikana opo va konge oinima oyo tai dulu oku yandja etulumuko lombili efilonghenda la Kristus ehafo louyuki. Oku pitila menwefemo ta li monika naalo itali monika, omuxupifi wetu oku li alushe moilonga opo a etc omadiladilo ovanhu oku ndja monghalo oyo yi henehafo omolwa oulunde nokuya momayambeko aalushe oo taa ka kala avo muye (Jesus). Keemwenyo adishe odo, ovo ta ve mu kongo omahalo opo vamwe meholo la tatauka lounyuni ou, etumwalaka loukwa Kalunga ola kundafanwa ou afya enota neuye. Na keshe ou ahala na tambule omeya omwenyo osha li. Ehololo 22:17.EDK 16.1

    Nye ava omitima deni da ndjuulukwa sha, osho shili xwepo shi dulife osho ounyuni tau yandje, koneka ondjuulufi ei onga ewi la Kalunga momwenyo omohole Yaye oyo ihai xulu, monghalo Yaye oyo ya koshoka. Monghalamwenyo yomuxupifi omulandu woipango ya Kalunga — ohole ya Kalunga nomunhu — oya li ya ulikwa sha yela. Ohole kovanhu, oku lihola mwene, eshi osho shali onghalamwenyo yomwenyo waye. Oshili ngaashi ha tu likolelele muye. Ngaashi ouyelele ta u di komuxupifi wetu, tau wile kufye opo tu mone oulunde oo uli momitima detu. Oshina oupu twii hekeleke fyeevene, ngaashi Nikondemus, kutya eenghalamwenyo detu ondi li nawa, kutya omaukwatya etu ile omalihumbato oku li nawa, shi dilaadila nawa kutya ina tumbulwa oku xupipika omitima komesho ya Kalunga ngaashi ovalunde vamwe; ashike ngenge ouyelele oku ndja ku Kristus wa yelele meemwenyo detu, oha tu mono nghee twa nyata, noha tu di monghalo yokwiihola mwene, nomelalakano loku tonda Kalunga, oyo ya nyateka oilonga aishe yonghalamwenyo. No ha tu shiiva kutya ouyuuki wetu vene owafa oshinyakwi sha kaka nota shi nyika, no shoyo kutya ohonde ya Kristus oyo aike tai dulu oku tu yelifa oku ndja monyata yomatimba noku shitulula omitima omonghalo ngaashi yaye, tumufe.EDK 16.2

    Onhe imwe yoshinge sha Kalunga, evadimo louyelele wa Kristus tau ningine momwenyo, no tau ningi keshe okanyata kokaulunde ka dimbulukiwe owii wako nosho yo eyooloko, elundululo lomutungi lo lepiyaano loukwatya womunhu.EDK 16.3

    Otai tula mondjila omahalo oo oukehena eduliko efimaneko, owii womutima epopyo louwi womutima epopyo louwii lomilungu. Oilonga you kehena shili yomulunde mo kungushula omhango ya Kalunga, osho ta shi etwa momesho aye, nomhepo yaye otai mangwa, notai ka konaakonwa kewiliko lOmhepo ya Kalunga. Okwii nyanyala Yeemwene moku dilaadila oukoshoki, ou kehena okapefeli nande oka sha moukwatya waye Kristus. Eshi omuprofeti David a mona oshinge sha dingilila ovatumwa vomeulu ovo vali va tumwa kuye, okwa li a wililwapo/ lulilwa koumbanda omolwa ounghudi womaliudo aye nomolwa oku hena ouyuuki, moku ndjokonona ouwa womaliudo aa a kumwifa ota ti” Ina mu shaala nande onghono yasha mwaame. . . . . Daniel 10:8 omutima ou wa kumwa ota u ka tonda okwiihola kwao vene, notai kongo ouyapuki wa Kristus, eyeleko lomutima olo lili nomhango ya Kalunga nosho yo oukwatya wa Kristus.EDK 17.1

    Paulus ota ti kutya “oku ya mekwatafano nouyapuki oo womhango ya Kalunga ngaashi shili oilonga yokombanda oyo yakwatakanifwa- okwa li “ehena etimba” (Ovafilipi 3:6), ashike ngeenge oukwatya womhepo oyo yomhango yeyamo, okwe li mona yeemwene kutya ye omulunde, topangulwa komanyolo omomhango ngaashi omunhu tei longifa konghalamwenyo yokombanda, nota dimo moulunde nongeenge tatale moule wouyuki wondjiikililwa mhango, note li mono mwene ngaashi Kalunga emu mona, okwa nyongama nelininipiko, noku hepaulula omatimba aye. Otati “onda li lumwe ndihena omhango, ashike eshi oipango yeya oulunde owa papuduka noda si. Ovaroma 7:9 eshi a mona ounghitwe womhepo yomhango oulunde owa holoka pa ku hondama kwao kwashili, nonghalo yokwiihola mwene oya kanapo. Kalunga iha tale omaulundc aeshe onga ondodo imwe opuna eendodo deendjo pamu tengenekwa waye, nongaashi shili movanhu, ashike nonande ongaho oinima yongaho nosho yo oilonga yapuka, otai monika momesho omunhu ka kuna ondjo / etimba lishona momesho a Kalunga. epangulo lomunhu ina li yuka. oshike Omwene oha tengeneke oinima naanaa ngaashi ili. Eengholwe ondi u dite oungone wado, no da lombwelwa kutya ina dikwatelwamo meulu (ita di imo), omanga elinomo, okwiihola mwene nosho yo tuu ovanyeki luhapu oha vai ina va velwa ombedi.EDK 17.2

    Ashike, aa oo omaulude oo mai koshipala sha Kalunga, shaashi oku li omhinge noukwatya wohole ya Kalunga, kohole oyo ihe shi yokwiihola mwene, osho shili onga omhepo oyo yomaunyuni oo inaa wila moulude. Ou ta wile momaulunde amwe oo mai ota kala nomaliudo omolwa ohoni yaye, oluhepo, nomhumbwe yefilonghenda la Kristus na osho nee ohaa fitike omutima moku kala omhinge na Kristus osho yo tuu omayambeko aalushe oo eya oku yandjwa. Omufendelifi wohepele ou a ilikana tati “Omwene filenge onghenda ame omulunde” ( Lukas 18:13), okwe li tala yeemwene onga oshinghudi-elela, na vakwao ove mu talela monghalo oyo tuu oyo, ashike oku udite kutya okuna omhumbwe nokwa ndjuupalelwa keli velombedi nohoni eshi eya koshipala sha Kalunga, ta pula efilonghenda. Omutima waye okwa li wa yeululila Omhepo ya Kalunga, opo ilonge oilonga yayo no ku mu mangulula mo meenghono doulunde. Elinenepeko lova Farisai, eilikano louyuuki wopaumwene ota u ulike kutya omutima waye owa li wa patwa nou li omhinge nenwefemo lOmhepo Iyapuki, omolwa oshinano eshi ye eli kokule na Kalunga, ka kwali ena omaliudo ekako laye, moku yelekanifa newapalo olo louyuuki wou kwa Kalunga. Kewete omhumbwe no ita pewa sha. Nge wa dimbulula nou wete oulunde woye mwene ino teelela wii kaleke xwepo ove mwene. Vangapi ovo ha va dilaadila kutya ina va wana okuuya ku Jesus. Owa teelela okwii kaleka nawa meenghono doye mwene? “Omu Etiopia ota dulu tuu oku lundulula oshipa shaye ile etotongwe omaluvala alo? Hano naave ninga ouwa, kwaayo wa ika ho ningi yii.” Jeremia 13:23. Ekwafo letu olili ashike mu Kalunga. Inatu teelela eenghono dimwe dilili dinene, ile vati omhito iwa. ile omumakeli omuyuki. Kufye vene ita dulu sha. Na tu ye ku Kristus ashike ngaashi tuli.EDK 18.1

    Ashike ina pa kala nande oumwe teli fufya yeemwene nomadiladilo kutya Kalunga, mohole Yaye nosho yo onghenda ota ka xupifa naava aanya onghenda Yaye. Eyo komesho lowii woulunde otai tengenekwa ashike omouyelele womushiyakano. Eshi ovanhu ha va ti Kalunga omuwa ita ekelcshi ovalunde, nava tale ku Kalvari. Osha li shaashi kapali vali nande omukalo umwe omo omunhu ena oku xupifwa nao, shaashi ngeno ka pali eyambo eli, ngeno omunhu ina dula oku yepa eenghono donyata yeli nyateko loulunde, opo adule a shunweko omc kwatafano noishitwa ikwao iyapuki — noshili shidjuu oku kufa ombinga monghalamwenyo yopamhepo — naashi osho nee sha etifa Kristus a kufe kuYe mwene etimba lomu handuliki no ku monwa oixuna ponhele yovalunde.EDK 18.2

    Ohole, emono loixuna nefyo lOmona wa Kalunga aishe otaii oumbangi komutilifi munene, oungone woulunde, no tati kapena omukalo nande oumwe omunhu andjemo meenghono datya ngaho, no kapena elinekelo longhalamwenyo imwe yopombanda, okupitila mokwii yandja komwenyo omu Kristus.EDK 19.1

    Oku hafya ohoni efimbo limwe oha ku vape elipopilo moku tonga oya xunganekelwa ova Kriste, “Ame ondi muwa ngaashi vo. Ina veli dimbwa voo vene, va ngungumana ile mokwii pupa omalihumbato avo kutya vo ovo oolyelye. Ovehole omalihafifo, noungame meni naanaa ngaashi hadi ningi. “Sho osho nee hashi va ningifa omapuko oo vakwao onga elipopilo moku wanifa po oilonga yavo. Ashike oulunde nosho yo ehanauno la vakwao ita li popile nande olyelye, shaashi Omwene ine tu pa nande oku longa kumwe epuko. Omuhenandjo oo Omona wa Kalunga otwe mu pewa onga oshiholelwa, naavo ha va ngongota omolwa exunganeko olo lomapuko. ova Kriste ovo vo vena oku ulika onghalamwenyo ili xwepo, noshiholelwa sheendunge.EDK 19.2

    Ngeenge vo ovena omadilaadilo omoule kutya omukriste ena oku kala atya ngahelipi, kashishi ondjo yavo unene? Ove shi shii shili mondjila, na ota va anye oku shi ninga.EDK 19.3

    Takamifa oilonga yokuundulilwa komesho. Ino ku pulashi oilonga yoku efifa oulunde woye noku konga oukoshoki womutima oku pitila mu Jesus. Eshi osho nee sha twala omayovi nomayovi mekano laalushe. Ita dikala momaunghudi nomonghalo ihenekwashipalo, ashike opena oshiponga sha kula -oshiponga osho ina shuu diwako nawa — mokuku kwata efimbo lile ino keuka ove utaalele kondaka oyo yOmhepo Iyapuki yOmwene tai ku ufana, moku hoolola ukale moulunde molwaayo eshi ita shi edelelifa oshe shi oulunde nande u kale ushona oshipu u fimanekwe, tau dulu oku ningwa mehalo na omeendelelo loshiponga shasha osho shekano laalushe. Osho iha tu dulu okufinda, ota shi tu findi nota shi tu twala mekano. Adam na Eva ove li gundjila (tungila oulunde) voovene kutya, omukundu ou wokulya komuti naa naa oshinima sha kula osho sho ku va twalifa moupyakadi ngaashi Omwene eva tokolela.EDK 19.4

    Ashike oshinima eshi shinini shetauluko lomhango ya Kalunga Iyapuki oyo ihai lunduluka, nosha eta etukauko pokati ka Kalunga novanhu, no sha patulula omuvelo wefundja lefyo, nomaupyakadi oo kwali inaa tumbulwa eya kombanda yedu. Omapupi nomapupi aya nale oku ndja kounyuni wetu novanhu ota va twikile noku kwena omolwa oluhodi, neshito alishe ota li kuwaana no kweeda mepola limwe mouyehame onga oshilanduli sho ku handulika kwomunhu. Eulu ola mona noli udite oshietwapo shavo ovo veli omhinge na Kalunga Kalvari okwa fikamapo onga edimbulukifo loshi kumwifa she xwikilo olo la pumbiwa oku kulila omolwa etauluko lomhango ya Kalunga. Hano ina tu taleiko oulunde onga oshinima shongaho.EDK 20.1

    Okeshe oilonga yetauluko mhango, okeshe osho shi henine nasho ile shaanywa shi nasha nefilonghenda la Kristus, ota shi kukutike omutima, ta shi dengelemo omahalo, tashi kalele omaliudo eudeko, ita shi ku pukifa oshike kashona kwaasho kwali una oku taalela, ashike oshina owino wokukwaalula ftlufilu, kolukeno eshi Omhepo Iyapuki ya Kalunga tai ku ufana.EDK 20.2

    Vahapu ova mwenena omukundu womaliudo nedilaadilo kutya ota va lundulula onghalo youlunde ngenge va hoolola, mokutya ota va dulu oku ninipika neifano lefilongheda, omo yo tuu natango ta va ha fifwa. Ota va dilaadila kutya konima eshi va longa owii oo uli omhinge nomhepo yefilonghenda. konima eshi va ekelashi owii kombinga oku kuna Satana, monghalo oyo indjuu noitilifa, opo nee tava lundulula ondondo yavo (ondjila oyo yii). Naashi kashipu oku ningwa. Eshiivo, ehongo longhalamwenyo aishe, oyo naanaa yaama oukwatya oo kutya vashona ovena ehalo oku mona omutungilo / omufolomeno wa Jesus. Kutya nee oukwatya wemakelo limwe, ehalo limwe lowii, ta li fininike nokuhena, otai etifa okuhena ondodo kwaasho eenghono adishe devaengeli. Keshi owii woulunde ohau yandje eenghono komwenyo omokutonda neenghono adikc Kalunga. Omunhu ou ta ningi owii watya ngaha ile ayooloka ko koshili ya Kalunga, ota ka teya tuu eteyo olo yeemwene a kunine. Mombibeli aishe ka muna shimwe shitilifa mekunghililo omwaavo ta va ninipike oulunde shi dulife oitya yomunamayele (nondunge oyo tai ti “omulunde. . . . .” Omayeletumbulo 5:22.EDK 20.3

    Kristus okwe lilongekida oku tu mangulula mo moulunde ashike iha fiminike omahalo, ndele pa ku kondjifa etauluko mhango ehalo kuloovene ola petamena / ngolyokela kowii, na ita tu hale tu mangululwe, ngenge ita tu tambula efilonghenda laye, ta dulu vali oku ninga ngahelipi? Otwe li hanaunapo fyeevene, momatokolo omokwaanya ohole Yaye. “Likolelela, efimbo eli olo tuu loku tambula, likolelela paife olo efiku lexupifo. “Nena ngenge ta mu udu ondaka Yaye ina mu fitika omitima deni” 2 Ovakorinto 6:2 Ovaheberi 3:7, 8.EDK 21.1

    “Omunhu oha tale euyepo lomunhu, ashike Omwene oha tale komutima” — omutima womunhu, nelumbakano lomaliudo ehafo ile oluhodi, oshikumwifi, omukalo wokuya momutima, oo uli eumbo laaishe oyo yanyata noku pukifa. 1 Samuel 16:7. Oku shi omalalakano ayo, omadiladilo no sho yo tuu omalalakano. Inda ku Jesus nomwenyo woye aushe na aishe oyo wa ninga ili ngaashi ili. Ngaashi Omapsalme oku pitila mongulu yaye a mangulukila nota yuulula aveshe ta ve mu kongo, ta ingida “kongenge, oh Omwene, shiiva omutima wange: kendambala, ove ushiive omadiladilo ange, ove utale ngenge omuna omaughudi asha mwaame, ove ulelenge mondjila oyo yaalushe Psalme 139:23, 24.EDK 21.2

    Vahapu ova itavela omaongalo opaunongo, omukalo woikalunga, omanga omutima inau koshwa. Na shi kale eilikano loye, shitila mwaame omutima wa yela, Omwene, ove u tule mwaame Omhepo ya yela Omapsalme 51:10. Kondja nomutima woye mwene. Kala omunashili, onga omukongi, ongaashi ngeno una oku kala ngeno olutu loye olo ha lifi olili moupyakadi. Ou omukundu ou una oku kandulwapo pokati komwenyo woye Kalunga, no ku tula po oukwaalushe. Elineekelo lashili, no kapena sha vali, osho ta shi dulu oku kaleka nawa elumbakano olo. Lihonga ondjovo ya Kalunga nomailikano ashili. Ondjovo oyo wa pewa, momhango ya Kalunga nomonghalamwenyo ya Kristus, omulandu munene wouyuuki, “oyo muyo amuke to mono Omwene” Ovaheberi 12:24. Otai ku alula moulunde, noya holola sha yela omulandu wexupifo. Pwilikina hano eshi ondjovo yOmwcne tai popi nomwenyo woye.EDK 21.3

    Ngaashi to mono owii woulunde, ngaashi naanaa uli wete mwene nghee uli, ino fya ounye ove uli xupule. Kristus okweya oku xupifa ovalunde. Hafye ha tu hanganifa Kalunga nafye, ashike ohole Yaye oyo ikumwifa! Kristus mu Xe “okwa hanganifa ounyuni omuye mwene” 2 Ovakorinto 5:19 te shi ningi molwa onghenda yohole yaye oku hola omitima dounona ovalunde. Ka pena omudali kombanda yedu ou ena olukeno neliteelelo komapuko nomauwii ounona vaye, ngaashi Omwene ha tale ova tauluki mhango. Kapena nande omilungu domunhu umwe ou alushe muye ha mu di oitya yonghenda ngaashi Jesus ha ningi.EDK 22.1

    Omaudaneko aye aeshe, omakunghililo, oku li ngaashi omufudo wohole inai ndjamo.EDK 22.2

    Eshi Satana teya eku lombwele kutya ove omulunde a kula, taalela komukulili woye ove u popye olukeno laye. Eshi ta shi ku kwafa oku tala kouyelele waye. Tokoneke oulunde woye, ashike lombwela ovatondi kutya “Kristus Jesus okweuya mounyuni oku xupifa ovalunde” na opo uxupifwe kohole Yaye oyo ihena ongamba. 1 Timoteus 1:15.EDK 22.3

    Jesus okwa pula Simon epulo shinasha novalingunga vavali. Umwe okwa li ena ongunga yoimaliwa ishona nomukwao oihapu unene, ashike aveshe vavali okweva kufilapo, opo nee Kristus ta pula Simon omunangunga elipipo, ehole Omwene waye shi dulife? Simon okwa nyamukula tati,” Oye tuu ou a diminwapo unene, ashike Kristus okwa fya opo tu diminwepo. Olukeno leyambo laye ola li la wana oku ulikwa koshipala sha Xe ponhele yetu. Okwaavo tuu a diminapo unene ta va kala vemu hole unene, no ta va kala popepi noshi pangelapundi shaye opo vemu fimaneke omolwa ohole yaye inene neyambo laalushe. Na opo tuu opo ha tu uduko ohole ya Kalunga oyo ihena ondjele no tai tu etifa tu mone owii woulunde. Ngeenge ha tu mono oule welyenge, olo kwa li lina oku tu manga, ngeenge hatu uduko eyambo eli laalushe eli Kristus etu ningila, omutima ota u hengumuka pamwe nolukeno nosho yo omaliudo owii weu ninga.EDK 22.4

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents