Hingamispäev meenutab meile Jumala loovat väge, 23. mai

Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! Psalmid 145:3Js 156.1

Uskmatud geoloogid väidavad, et maailm on palju vanem, kui Piibli aruandest selgub. Nad hülgavad Jumala Sõna tunnistuse nende asjade tõttu, mis on nende jaoks tõenditeks maast endast, et see on eksisteerinud kümneid tuhandeid aastaid. Paljud neist, kes väidetavalt usuvad Piiblit, ei tea, mida hakata maa seest leitud imeliste asjadega peale sellest seisukohast, et loomisnädal kestis ainult seitse otsest päeva ja et maailm on praegu ainult umbes kuus tuhat aastat vana. Uskmatute geoloogide ettesöödetud probleemidest vabanemiseks võtavad nad omaks arusaama, et loomise kuus päeva olid tohutu pikad ebamäärased perioodid ning Jumala puhkepäev oli samuti ebamäärane periood. Nii muudavad nad Jumala püha seaduse neljanda käsu mõttetuks. Mõned võtavad selle seisukoha innukalt omaks, sest see hävitab neljanda käsu väe ja nad tunnevad end selle nõuetest vabana.Js 156.2

Maa seest, mägedest ja orgudest leitakse inimeste ja loomade luid, mis näitavad, et kunagi eksisteerisid palju suuremad inimesed ja loomad. Mõnikord leitakse sõjariistu, ka kivistunud puitu. Kuna leitud luud on palju suuremad kui praegu elavatel inimestel ja loomadel või nendel, mis on eksisteerinud paljude põlvkondade jooksul minevikus, järeldavad mõned, et maa oli asustatud kaua enne loomisaruannet niisuguste olevustega, kes olid praegu elavatest tohutult palju suuremad. Neil, kes seda asja niimoodi põhjendavad, on väga piiratud arusaam enne veeuputust eksisteerinud inimeste, loomade ja puude suurusest ning neist suurtest muutustest, mis siis maa peal aset leidsid.Js 156.3

Ilma Piibli ajaloota ei saa geoloogid midagi tõestada. ... Kui inimesed hülgavad Jumala Sõna ja püüavad seletada Tema loomistööd loodusseaduste abil, on nad ääretul ebamäärasuse ookeanil. Jumal ei ole surelikele ilmutanud, kuidas täpselt Ta loomistöö kuue otsese päevaga teostas. Tema loov tegevus on sama arusaamatu kui Tema eksistents. - The Signs of the Times, 20. märts 1879.Js 156.4