Kaastöölised hingede päästmisel, 9. juuni

Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada. Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. 1. Kiri korintlastele 3:6, 7TSV 172.1

SIIN ON võimsad jõud maailma liigutamiseks. Kolgata rist alistab kõik Kristusesse uskuvate inimeste võimed, et nad võiksid olla hingede päästmise tööriistad. Inimlik pingutus tuleb jumalikuga ühendada, töö tõhusus peab tulema taevast. Me peame olema Jumala kaastöölised. Issandat esitatakse meestele ja naistele, et avada süda Sõna vastuvõtmiseks, ning Püha Vaim muudab Sõna efektiivseks.TSV 172.2

Neil, kes võtavad tõe vastu, on usk, mis toob kaasa otsustava tegutsemise, usk, mis toimib armastuse kaudu ja puhastab hinge. Nii on tõde pühitseja. Selle muutvat väge on näha iseloomus. Kui see on võetud vastu hinge sisemisse pühamusse, ei toimi see pealiskaudselt, nii et süda jääks muutmata; see ei ärata pelgalt emotsioone, nii et otsustusvõime ja tahe jääks kõrvale, vaid see läheb olemuse sügavustesse ning toob kogu olemuse harmoonilisse tegevusse.TSV 172.3

Nüüd algab tõeliselt pöördunu tee päriselt. Ta peab tegutsema, nagu tegutses Kristus. Ta ei tohi elada enam endale, vaid täielikult Issandale. Maailm on tema jaoks kadunud, sest tema elu on koos Kristusega varjul Jumalas. See tähendab, et oma minal ei ole enam ülemvõimu. Kolgata ristilt särav valgus hoiab teda oma eredates kiirtes, Vaim on võtnud Kristuse omast ja ilmutanud talle seda nii kütkestavas valguses, et sel on tema harjumustele ja kommetele muutev mõju, mis näitab, et ta on uus loodu Kristuses Jeesuses. Ta tunnustab, et igal dollaril on väärtus mitte oma maitsemeele või himu rahuldamiseks, mitte selle maa peale peitmiseks, vaid selleks, et teha head, võita hingi tõele ja ehitada üles Kristuse kuningriiki. Tema rõõm on sama mis Kristusel - näha hingi päästetuna. Miks teeme inimeste päästmiseks nii vähe, kuigi teha on väga palju? Miks teeme nii vähe selleks, et tõmmata mehi, naisi ja lapsi Kristuse juurde? - The Review and Herald, 6. oktoober 1891.TSV 172.4