Kõneand, 7. juuli

Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega. 2. Kiri Timoteosele 4:2TSV 201.1

KÕNEOSKUS ON talent, mida tuleb hoolsalt arendada. Kõigist Jumalalt saadud andidest ei ole ükski suuremaks õnnistuseks kui see. Häälega veename ja keelitame, sellega toome oma palved ja kiituse Jumalale ning sellega räägime teistele Lunastaja armastusest. Ühtegi sõna ei tohi öelda mõtlematult. Ühtki halba sõna, ei mingit kergemeelset juttu, tusast nurinat ega ebapuhast vihjet ei tule nende huulilt, kes järgivad Kristust.TSV 201.2

Apostel Paulus ütleb Püha Vaimu mõjutusel: „Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust.“ (Kiri efeslastele 4:29) Ebasobiv suhtlemine ei tähenda üksnes ebameeldivaid sõnu. See tähendab igasugust väljendust, mis on vastuolus pühade põhimõtetega ning puhta ja rikkumata religiooniga. See hõlmab ebapuhtaid vihjeid ja halva ümber nurga ütlemist. Kui neile kohe vastupanu ei osutata, viivad need suure patuni.TSV 201.3

Igal perekonnal ja igal üksikul kristlasel on kohustus takistada kõlvatut kõnepruuki. Kergemeelset juttu lubavas seltskonnas viibides on meie kohus muuta vestlusteemat, kui see on võimalik. Jumala armu abil peame vaikselt poetama sõnu või tooma sisse teema, mis pöörab vestluse kasulikku suunda.TSV 201.4

Meie sõnad peavad olema kiituseja tänusõnad. Kui meeled ja süda on täidetud Jumala armastusega, siis ilmneb see ka vestluses. Ei ole raske jagada seda, mis kuulub meie vaimulikku ellu. Head mõtted, üllad taotlused, selged arusaamad tõest, omakasupüüdmatud eesmärgid, igatsus jumalakartlikkuse ja pühaduse järele kannavad vilja sõnades, mis ilmutavad südame aarde iseloomu. Kui meie kõnes ilmneb Kristus, siis on sel vägi Temale hingi võita.TSV 201.5

Me peame rääkima Kristusest neile, kes Teda ei tunne. Me peaksime tegema seda, mida Kristus tegi. Kus iganes Ta oli - sünagoogis, tee ääres, kaldast eemale tõugatud paadis, variseri pidusöögil või tölneri lauas -, kõneles Ta inimestele ülevama elu juurde kuuluvatest asjadest. - The Signs of the Times, 2. juuli 1902.TSV 201.6