Ei ole valmis taevasse sisenema

Need, kes on valinud oma juhiks Saatana, ei ole valmis sisenema Jumala ligiolusse. Nende iseloomus on kinnistunud uhkus, petmine, ohjeldamatus ja julmus. Kas nad saavad taevas elada igavesti koos nendega, keda nad on maa peal vihanud? Tõde ei ole valelikule iial vastuvõetav, alandlikkus ei rahulda enesearmastust, puhtus ei ole kõlvatule vastuvõetav, omakasupüüdmatu armastus ei paista isekale atraktiivsena. Mis rõõmu pakuks taevas neile, kes on haaratud omakasupüüdli kest huvidest?SL 41.3

Kas need, kelle süda on täis viha Jumala, tõe ja pühaduse vastu, ühinevad taevaste hulkadega ja laulavad koos kiituslaule? Neile anti prooviaastad, kuid nad ei harjutanud oma meeli puhtust armastama. Nad ei õppinud iial taeva keelt. Nüüd on liiga hilja.SL 42.1

Jumala vastu mässav elu on muutnud neid taeva jaoks sobimatuks. Selle puhtus ja rahu oleks nende jaoks piin, Jumala au oleks neile hävitav tuli. Nad igatseksid sellest pühast kohast põgeneda ja oleksid rõõmsad hävituse üle, et vaid varjuda Tema palge eest, kes suri nende lunastamiseks. Õelate saatuse määrab kindlaks nende enda valik. Taevast väljajäämine on nende poolt vabatahtlik ning Jumala poolt õiglane ja halastusrikas.SL 42.2

Nagu veeuputuse veevood, nii kuulutavad selle suure päeva leegid Jumala kohtuotsust, et õelad on parandamatud. Nende tahe oli avaldunud vastuhakus. Kui elu on lõppenud, siis on liiga hilja pöörata mõtted üleastumiselt sõnakuulelikkusele, vihalt armastusele.SL 42.3