Lunastatud aus

Päästja valitud on kõigil aegadel käinud kitsal teel. Neid on puhastatud kannatuste sulatusahjus. Jeesuse pärast on nad talunud vihkamist, laimu, enesesalgamist ja kibedat pettumust. Nad on õppinud tundma patu kurjust, selle väge, süüd ja häda; nad vaatavad seda kõike jälestusega. Nende heaks toodud lõputu ohvri tunnetamine muudab nad alandlikuks ja täidab südame tänulikkusega. Nad armastavad palju, sest neile on palju andestatud. (Vt Lk 7:47) Kuna nad on osa saanud Kristuse kannatustest, on nad sobilikud saama osa Tema aust.SL 104.2

Jumala pärijad tulevad katusekambritest, onnidest, vangikongidest, tapalavadelt, mägedest, kõrbetest, koobastest. Nad on elanud „puuduses, viletsuses ja kurja kannatades”. Miljonid läksid hauda, olles häbistatud seetõttu, et nad keeldusid Saatanale alistumast. Kuid nüüd ei ole neil enam viletsust, nad ei ole laiali aetud ega rõhutud. Nüüdsest peale on nad rüütatud uhkemasse rõivasse, kui on kandnud suurem osa maapealseid austatud inimesi. Nende peas on aulisem peaehe, kui iial on asetatud maiste monarhide laubale. Aukuningas on pühkinud pisarad kõigi palgeilt. Nad lasevad kõlada mahedal, kõlaval ja harmoonilisel kiituslaulul. Läbi taevavõlvide kajab kiituslaul: „Pääste on meie Jumalal, kes istub Troonil, ja Tallel!” Ja kõik vastavad: „Aamen! Õnnistus ja kirkus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja võim olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti!” (Ilm 7:10, 12)SL 104.3

Alles selles elus hakkame mõistma lunastuse imelist teemat. Oma piiratud arusaamisega võime kõige tõsisemalt kaalutleda häbi ja au, elu ja surma, õiguse ja halastuse kokkusaamist ristil, kuid isegi oma vaimseid võimeid äärmiselt pingutades ei õnnestu meil mõista selle täielikku tähendust. Lunastava armastuse pikkus ja laius, sügavus ja kõrgus on mõistetavad vaid ähmaselt. Lunastusplaani ei mõisteta täielikult isegi siis, kui lunastatud näevad nii, nagu neid nähakse, ja tunnevad nii, nagu neid tuntakse. Imetleva ja rõõmustava mõistuse ees avaneb uus tõde läbi igaveste aegade. Kuigi maised kurvastused, valud ja kiusatused on lõppenud ning nende põhjus kõrvaldatud, saab Jumala rahvas aina selgemad ja arukamad teadmised sellest, mida nende päästmine maksma läks.SL 105.1

Rist on lunastatute laul läbi kogu igaviku. Nad näevad austatud Kristuses ristilöödud Kristust. Iial ei unustata, et taeva Majesteet alandas end, et üles tõsta langenud inimest, et Ta kandis patu süüd ja häbi ning seda, et Isa varjas oma palge, kuni kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja lõpetasid elu. Kõigi maailmade Looja jättis oma au armastusest inimese vastu — see tekitab universumis üha imestust. Kui päästetute hulk vaatab oma Lunastajat ja teab, et Tema riik ei lõpe kunagi, voolab nende huulilt laul: „Väärt on Tall, kes oli tapetud ja kes lunastas meid Jumalale oma kalli verega!”SL 105.2

Risti mõistatus seletab kõik teised mõistatused. Nähakse, et Tema, kel oli piiritu tarkus, ei suutnud meie lunastamiseks välja mõelda muud plaani kui oma Poja ohver. Selle ohvri hüvituseks on rõõm asustada maa lunastatud olevustega, kes on pühad, õnnelikud ja surematud. Isa on rahul makstud hinnaga, sest niisugune on hinge väärtus. Ja Kristus ise tunneb oma suure ohvri vilju vaadates rahuldust.SL 106.1