Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents
OLÜHI OLÜNENE - Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    EKIHANDE EKYA 13—E BUDAKI N’ESIKANDINAVIA

    Omu Budaki obwiti obw’obunya Papa abandu mubalwaho ibalwa nabwo. Ebirimo magana irinda Luther atali abyaho aba bishopu babiri mubatsupa Papa y’oku kitumbi butsir’isaga, abo, omugulu batumawa e Roma, mubaminya emitse ya “ekitumbi ky’obunya Papa ng’oku yiri”: Nyamuhanga abirikola “Omukama-kali wuwe kandiomutahibwa wuwe, ekanisa, mu kindu ekyo akaha eky’olukengerwa kandi, eky’ebiro n’ebiro n’omutahyo owatehwaho kandi owate angatsandibwa, neryo amamuha embita n’omwigo w’obwami ebikendisyakota; . . . . Ebyosi ebyo ebikakugasira ng’ebikatibitanaya abibi. Wukayihira omu hekalu ya Nyamuhanga; omu kitswa ky’eribya mulisya, wabiribya mwondooku syombuli; . . . . Iwukaleka itwikirirya tuti wuli mubishopu ow’endata kutsibu, liriryo wukayitwala ng’omwiti tsutsutsu. . . . Omugulu wabya wutolere eribya mugombe w’abagombe ng’oku wukayahula, wukalengaho eribya mwami w’abami. . . . Omulimu Abuyirire niyo muhimbi w’esyokanisa esyosi erihika ekihugo aho kinatulya . . . . Omuyi wa Nyamuhanga, ogu tuli bikali bamoakahika omu bipindi byosi eby’esyonyubula; kandi ni mukulu oku muyi munene ogu abaminyereri bahulamo Babeli, owakayambatika eribya inyalwa elubula, inyayihamya erihika elubula, kandi akayihamaya ati obwenge bwago sibwangakwa; neryo okw’igunzerera, n’omu hate nzumwa eyo akahereraya, akayambatika ati syali atasobya, kandi syangasobya na hake.” — Nibya Gerard Brandt, omu kitabu ekya History of the Reformation in and About the Low Countries, ekitabu ekya 1, oluyani olwa 6.OO 237.1

    Abandi mubahangana ekyasa ky’ebirimo oku kindi busana n’eribuga erigania eri. N’abakangirirya aba kera abo, omwibungiraomu bipindi by’ekihugo tetete, ababya babere n’emitse-na-mibere ey’abatuliri b’aba Waludesi, abagenda omu bihugo bakatulago, neryo bamalalagania eriminya Engulu Mbuya ly’ehosi-hosi, bamingira omu Budaki. Engangirirya yabo muyalalagana luba-luba. E Biblia y’omu mubuge w’eki waludesi mubabindulayo omu mubuge ow’oluDaki. Mubatulago “bati yirimoomubongo munene kutsibu; simuli bisanda, simuli nganikyo sya kitya-kitya, simulilugala-gala, simuli matebo, nikwa ebinywa by’okwenene; ebyo kwenene indi hano na halya habya hakala-kalire, nikwa indi omungoso n’obusihe obw’ekindu ekyabya kyuwene kandi ekibuyirire bwanginabanibwa mukyo moluba.” — Biri omu Ibid., ekitabu ekya 1, oluyani olwa 14. Abira b’eryikirirya erya kera ku babya basakire batya, omu kyasa ky’ebirimo ekya 12.OO 238.1

    Neryo muhatsuka eryendererya ery’ekiroma; liriryo omukati-kati k’amulo w’esyongwe n’erinubibwa abikirirya mubaloly’embere omw’ikanyirira, lyolo-lyolo kandi ibanasikire, ibakatulago bati e Biblia nyisa niyo butoki bw’engangirirya/enyikirirya obutesobaya, kandi bati sihatolere hakabya omundu oyukakakawa eryikirirya, nikwa atolere inyaletwa oku Kristo omw’imutulira engulu.” — Nibya Martyn, ekya 2, oluyani olwa 87.OO 238.2

    Erikangirirya lya Luther mulyabana omutaka owatolere omu Budaki, n’abalume ab’omuhwa kandi abatalegula mubahangana eritula Engulu Mbuya. Erilwa omu nguma y’oku syoprovisi esy’e Hollanda muyalwa omulume oyukahulawamo Menno Simons, inyasomiremu mukatuliki neryo amahiribwako ebyala by’obupadiri, abya isyasi eBiblia na hake, kandi isyangasomayo akasaga eritebereribwa eryingira omu mabehi. Eritika-tika erihambire oku mugati owakalibawa n’obwabu obukanywibawa oku mesa y’omukama wetu bikabindukamo omubiri n’omusasi wa Yesu binyini-nyini omugulu lyamubera-bera oku mutima, mwatwalalyo ng’ekirengo ekikalwa oku Satani, neryo erilaba omw’isaba n’eritondogola ekibi mwalengaho eriyikundula lyoko; nikwa mwataluka. Enyuma wa butuku bulebe mwasondolwa erisoma Endagane Enyihya, neryo eno, haguma n’ebisakango bya Luther, mubyaleka inyaliga Eryikirirya ery’emiramirye eyilungwirwe. Enyuma y’obutuku buke omu bulambo obuhererenie n’obwabo mwayilangirira omulume akatwibwako omutwe busana n’eribatisibwa. Kino mukyaleka inyasoma e Biblia oku mwatsi owahambire oku lubatisyo lw’omwana mulere. Mwatabana obwimiri bwalyo bw’omu Masako Abuyirire liriryo amalangira ati eryikirirya n’eriyisubamo bikayitsutsibawa ehosi-hosi ng’ebiyitsutso eby’eribana eribatisibwa.OO 238.3

    Meno mwalwa omu kanisa y’ekiroma amahongayo engebe yiwe okw’ikangirirya emyatsi y’okwenene eyo abya atungire. Omu bu Gerimani n’omu Budaki ehosi muyabanikaekitunga eky’ab’ekisehya, ibakakalaliraya esyongangirirya esitahikire n’esikakola-kolaya, ab’emibere eyikahitanaya, kandi ibakakolesaya amalwa n’eryanza erihambira obulemi bw’ekihugo bwo kikuba-kuba. Meno mwalangira ebikala-kalire ebyangalwa omu bitunga bino, neryo mwaganirya iguma erikangirirya ery’amabehi n’emiteka-tekere ey’ebyo ab’ekisehya abo bakanza. Liriryo habya ihaneho banene obu ab’ekisehya babya ibabiritebya, nikwa ababya ibabirilwika emisinyi y’eryikirirya lyabo emibi; neryo habya ihakine abitsikulu b’aba kristayo b’oku kya kera, ababya b’erikirirya ery’aba waludensi. Meno mwakolera omu bandu aba n’omuhwa munene kandi amatoka.OO 239.1

    Mwabuga ebirimo makumi abiri n’eyitano inyanemulyata inyane na mukali wuwe, inyanemuyiyinia ebilkala-kalire n’eribula ak’erirya, n’emigulu eminene engebe yiwe iyinemuhika oku kalerembo. Mwalaba inyanemukola omu Budaki n’ebwanga bw’edata obw’e bu Gerimani, inyakakolera kwilabirirya omu bandu ab’ahisi, nikwa omubiri ogu abya akakola inyanemubindula banene omu bipindi binene. Omu mibere yiwe ey’obuhangiranwa abya mbuyi, n’omu anabya wa kisomo kike, abya omulume oyuwite olubahwa, ini mwolo kandi ow’esyongeso esitekene, kandi inyoswire engangirirya/enyikirirya, engebe yiwe iyikaminyikalaya emigambo eyo abya akakangirirya, n’abandu ibamuhiriremoobuyiketerwa. Abakwami buwe babya kitya-kitya kandi ibakanubibawa, mubagalwa busana n’erisulusutibwaab’ekisehya abo. Nikwa abandu bangyi kutsibu mubabinduka busana n’emibiri yiwe.OO 239.2

    Sihali ahandi aho emisingyi y’eryikirirya eribindukire yabya yangirirwe kwilaba omu Budaki. Ni mahanga make eyo abakwami b’eryikirirya eryo babya bayiyinirye eryendererya erikalire kwilaba omu Budaki. Omu bu Gerimani iyo Charles owa 5 mwabanda okw’ikalalirya ly’erilungula emiramirye, kandi angabere inyabirihanika abakwami balyo abosi b’oku muti; nikwa abanya-mwami mubahangana erikakirya obulemi bwuwe obw’obwiti. Omu Budaki, obutooki bwuwe mubwabya bunene kwilaba, n’erilagira mbirir-mbirir ery’eryendererya mulyakwamirirana luba-luba. Erisoma e Biblia, erihulikirirayo kutse erikania kuyo, irikaleka omundu ibamutwira ow’erihanikwa oku muti owubakahemba ahisi syago h’omuliro. Erisaba Nyamuhanga y’omu mbita, erigana eryunamira ekysumba kutse eryimba olwimbo, nabyo ibikaleka ibakusuyira omw’ikwita. Nabo nibya ababya bakagania amabehi wabo ibakahirawakwo olubanza, bamabya ini balume, bitibawe omu muyali, bamabya inibakali, batabawe ibanalolire. Ebigonye n’ebigonye by’abandu mubaherya esyongebe syabo ahisisy’obutabale bwa Charles n’obwa Filipo owa kabiri (II).OO 239.3

    Oku ndambi enguma erihika eryosi mulyaletwa embere sy’akatunga akakabuliriraya n’erisuyira busana n’eribya butsir’igenda oku misa n’eriramirya omu buhimbano bwabo. Babere bakabulirirya omwiga ow’omw’ihika eryo oyuwabya mulere oku bosi ekikaleka ibabya bakasaba omu mbita, mwasubirya ati: “Tukakukama oku marwe wetu neryo itwasaba tuti Nyamuhanga ahe obulengekaania bwetu bw’erilangira n’eribuyira amalolo wetu; tukasabira omukama w’ekihugo lyetu, tuti eritabala liwe libye ndeke n’engebe yiwe yibye ya bitsange; tukasabira abatsweri betu ab’esyombanza, tuti Nyamuhanga ategayebo.” — Biri omu Wylie, ekitasbu ekya 18, ekihande ekya 6. Abaguma b’oku batsweri mukyabahambako kutsibu, nikwa tata wuwe n’omuguma w’oku bagala buwe mubatwirwa ow’erikwa oku muti ogu bahembire ahisi syago h’omuliro.OO 240.1

    Erihitana ery’abakendereraya mulyalingirirana n’eryikirirya ery’abakitibawa busana n’eryikirirya lyabo. Sib’abalume basa, nikwa n’abakali bolo n’abambesa mubakangania eryimana makali-kali eritesuba enyuma. Abahuka ibakimana aho muti owu abira babo bakitibirawako, neryo omugulu iba w’omukali anemuyiyinirya omuliro omuhuka wuwe inyakamubugira omu bihwehwe ebinywa ebikahumulikanaya, kutse inyamwimbira esyonyimbo esikamusikaya.” “Abambesa ibakakesaya ahisi omu masinda wabo ng’abakayingira omu syongyingo syabo esy’ekiro; kutse ibagenda eyiri ekihahya ky’esyongwe esimugulumiramoomuliro, ibanambite esyongyimba syabo esirengire obubuya, wuti mbwino bakayaheruka.” — Biri omu Ibid., ekitabu ekya 18, ekihande ekya 6.OO 240.2

    Ng’omu biro omugulu obutikirirye bwasonda eribulegetya engulu Mbuya, omusasi ow’abakristo mwabya mbuto. (Ulebaye Tetuliana Apology, paragraph 50 Eryendererya mulyabanika irikakanyiriraya omuganzo ow’abahi b’obwimiri busana n’okwenene. Obuli mwaka, omukama, inyabirirwaruka busana n’eritaluka kw’akakinda abandu ababiritwamo abo, inyakatunda omubiri atsurumire oyo mw’omuliro; nikwa inyakataluka. Ahisi sy’obutabale obwa William of Orange omubuya hakiri embirinduke omu by’obulemi muyaletera e Holland y’obwiranda bw’eriraamia Nyamuhanga.OO 240.3

    Omu bitwa by’e Piedmont, omu mabatama w’e Fransa, n’oku misike y’engetsi y’e Holland erilolya embere ery’engulu mbuya mulyabyamo eryutika ly’omusasi ow’abakwami ba Kristo. Nikwa omu bihugo by’ebwanga bw’endata muyabanika eryingira eriryabya lyabere lya buholo. Abiyi ab’e Wittenberg bakasuba omu buhimbano bw’ewabo, ibakagenda e Scandinavia ibanahekire eryikirirya erihya eryo. Erisakanga n’erihalagania ebisakango bya Luther nalyo mulyalalagania ekyakakala ekyo. Abandu ab’ebwanga obw’endata, abali bolo n’abakala-kalire nibya mubabinduka erilwa omw’ikondomera oku malolo, oku miyiheko n’oku syonyikirirya esitemoesy’e Roma bamangirira emyatsi ey’okwenene ey’eBiblia eyiri nzongole, enyolo-nyolo kandi eyikaha engebe.OO 240.4

    Tauseni “Omukalalirya w’erilungula emiramirye owa e Denimaka,” abya mugala w’omulume omulimi ow’oku lulengo olw’ahisi. Omulwana oyo mwakangania ng’oku niw’amenge inyakine mulere; abya akwire enyota ey’ekisomo; nikwa emibere ey’enyingirya nyike ey’ababuti buwe muyitamutokesya, neryo mwayikala omu muyi w’aba padiri. Hano, obugenge bw’engebe yiwe eryongerako obuyiteya bwuwe n’obuyiketerwa bwuwe, mubyaleka mukulu wuwe oku muyi oyo inyamwanza kutsibu. Abere amupima mwamubana inyawite olusunzo olukakanganaya luti akendisyaby muhererya mubuya omu kelezia. Mukyatwibwamo ambu bamusomeseraye oku nguma y’oku syo yunivasite sy’ebu Gerimani kutse e Budaki. Omwiyi mulere oyo mwahebwa omuyisa w’eriyisombolerya eritendekero, ibane n’amalengekania maguma, ambu isyanabulikira akagenda e Wittenberg. Oyuli mwiyi w’ekelezia oyo syabya atolere erihebwa oku buti obw’erilwa n’erigania ekelezia. Aba padiri ababya bakasongya-songya obuwatikya bw’e kelezia bw’omu bandu kubabya babugire batya. Tauseni mwagenda e Koloni, omugulu oyo eyabya, namunabwire ng’oku yine, enguma y’oku meko w’e enyikirirya y’eki-roma. Hano mukitamutwalira mugulu atali apona esyonyikirirya sihengemire esy’abiyi. Oku ndambi eyo mwabana ebisakango bya Luther. Mwasomabyo n’erisweka n’eritsema, neryo mwanza kutsibu eribana erikangiriribwa iyo Luther liso-oku liso. Nikwa erikola atya abya iniw’erihitania omukulu wuwe ow’omu muyi w’e kelezi an’eriyisagula obuwatikya obu abya akamuha. Obutuku obute bwa hali mwatwamwo, neryo mubamuhandika omu biyi e Wittenberg.OO 241.1

    Abere asuba e Denimaka mwasuba kandi omu buhimbano bw’e kelezia. Muhatabnya niki oyukamululerera ati anlimoobukwenda obwa Luther; mwatabisula embita yiwe, nikwa, butsir’iretera obu akikala nabo b’omutima w’eripona, mwalengaho erisondolabo okw’iyitegererya eryikirirya eritemonzolo n’eribya n’engebe eyibuyirire. Mwasukula e Biblia, n’eisobolya eriminyisya lyayo ery’okwenene, neryo okw’igunzerera, mwabatulira oku Kristo ng’obutunganene bw’omubihya kandi ng’amaha masa aw’omubihya busana n’amalolo. Omu padiri oyuwabya inyamuhirireko amaha mangaho-ngaho ng’oyuwangalwira oku Roma mwahitana itsibu-lya-bukiru. Neryo-neryo mwalusibwa omu buhimbano bwuwe obw’oku kelezia bamamutwala omu bundi buhimbano neryo bamamuboherera eryikala omu kanyumba kiwe inyanalolererwe kutsibu. Ekyabya kitire abakamutsunga balya bw’engitsi, aba padiri ab’oku luleng’olw’ahisi banene mubayikangania ng’oku bamabindukira omu ki abahakani. Inyane omu kyumba ky’omuliki, iyo Tauseni mwabya akakanirya obu abya akasiba nabo batoke eriminya okwenene, inyakalabaya obuno bw’omu kati-kati k’emitahimbwa y’enyumba y’omuliki. Aba padiri b’e Denimaka abo kubalibya ibanasi ndeke endeka-teka y’ekelezia ng’okuyabya eribugaho erigania n’erilwa n’ekyo abanene bakikiriraya, omulenge wa Tauseni syangasirisyowibwa; nikwa omu kitswa ky’erimubohera omu kyumba ky’omuliki ekiri ahisi sy’enyumba kandi omuli ebigetsi, mubamuhigita erihwa omu buhimbano bw’e kelezia obwo. Oku ndambi eyo obutyhoki mubwahwa kubo. Ekilayiro ekikalwa oku kitumbi ky’omwami mukyahuluka neryo kyamahererya abakakangirirya ab’engangirirya nyihya-nyihya eyo bwo eriteyibwa. Tauseni mwatsuka eritulago. Mubamukyuyngulira amakelezia, n’abandu mubakukumabana erisyahulikirira. N’abandi nabo mubatula ekinywa kya Nyamuhanga. Endagane Enyihya eyibindwire omu mubuge w’eki danishi, muyagabwa hanene. Ebyosi ebyo abandu ba Papa balengaho erikola bakalahwa n’omubiri oyo mubyalwamoerigalihyago, neryo obutuku obute bwa hali e Denimaka muyakangania kuyabiryangirira eryikirirya erilungukere eryo.OO 241.2

    Omu Swedeni namwo, emyusuko eyabya iyabirinywira okw’itsiba ery’e Wittenberg mubahekera amagetsi w’engebe ayo w’oku bandu b’ewabo. Ababiri b’oku bebembetya b’erilungula emiramirye omu Swedeni, iyo Olafu na Raulesiyo Peturi ababya bagala b’omuhesi owa Orebro, mubasomesibwa iyo Luther bana Melankitoni, n’okwenene oku bigayo babya n’omuhwa w’erikangiriryakwo. Omulunguli w’emiramirye omukulu ng’oku akola, iyo Olafu mwabukya abandu erilaba omw’ikola n’omuhwa n’omw’ibuga liwe butsir’ititimbira, obwo iyo Raulesiyo, nga Melankitoni kw’abya, nayo abya asomire kinene, inyakalengekanaya kutsibu, kandi inyatekene. Abosi abo babya balume banya-enyikirirya, ibasomire emyatsi y’engangirirya/enyikirirya yo kutsibu, kandi ibawite obutasaga obutesububula omw’ilolya okwenene kw’embere. Habya ihane amalwa aw’abandu ba Papa. Omuhereri w’ekikatuliki mwadunga abandu batasiki n’abawite esyonyikirirya esitemwo. Esyongendo nene iyo Olafu Paturi ekyungungu ky’abandu ibakamukumba n’erimubambira, neryoemigulu eminene inyakabalir’oku kasali. Nikwa abalunguli b’emiramirye aba babya bakakolwa ndeke n’eriteyibwa omwami w’erihaanga.OO 242.1

    Ahisisy’obutabale bw’e kanisa y’e Roma abandu mubabya omu bwera bunene n’erinubibwa. Babya isibawite masako; kandi ibawite e enyikirirya ey’ebikanganisyo n’emikonga lisa, ebyabya isibiriretera obulengekania bw’ekyakakala, babya bakasuba oku syonyikirirya esy’ebitemon’erikola emikonga y’ekikafiri eby’obu tata-kulu babo abakafiri. Ekihugo mulyatwibwamobitunga bibiri ebikalwa, amalwa waboawatehwa abya akakanyirirya obulige obnw’abandu bosi. Omwami mwatwamoati omw’ihaanga n’omu kanisa mubye eribindula emikolere, neryo mwangirira abawatikya abakatoka bano omu malwa wuwe n’e Roma.OO 243.1

    Omwami n’abalume Abasondoli ab’omu Swedeni ibaneho, iyo Olafu Peturi n’akagala kanene mwalwira emisingyi y’eryikirirya erilungwire linoakalwa n’esyombuyi sy’e Roma. Mwatulago ati erikangirirya ery’aba padiri litolere iryaligwa mbwino lyamabya irikabasula n’Amasako; ati esyongangirirya sy’erikirirya esyongulu-ngulu sikakanganibwa omu Biblia omu musindo owolobire kandi owaminyikere ndeke, abandu bosi banginayitegereryasyo. Kristo mwabuga ati, “Nĩkwa ĩtwe, kutse omũlaĩka oyũkalũa elubula, amabatũlĩra engulu eyite eyo twabatũlĩra, atakirawe!” Abanya Galatia 1:8. “Omukalalirya w’erilungula emiramirye mwabuga ati, “Ibwa neryo abandi bangatoka bati erihiraho esyongangirirya nyirebeokw’isonda lyabo, n’erihirasyo oku bandu ng’ebindu ebitolerene busana n’omulamo?” — Biri omu Wylier ekya 10, ekihande 14. Mwakangania ati erilayira lye kelezia siriwite butoki lyamabya irikalwa n’Ebihano bya Nyamuhanga, neryo mwamamakirira omusingyi mukulu w’eyki abahakani ati: “e Biblia kandi e Biblia nyisa” niyo ky’erigenderako eky’eryikirirya n’emikolere.OO 243.2

    Esyombaka esi, n’omu syanabya syabere omu mwanya owataminyikere, sikatukanganaya “omusindo w’abalume abakwika erihe ery’abalunguli b’emiramirye. Sibabya bandu abakadwangaya, abastasomire, abakasolola omu bitunga eby’abandu — eyihi na hake; babya abandu ababirisoma n’eriyitegererya ekinywa kya Nyamuhanga, kandi ibanasi ndeke ng’oku bakahamba eby’amalwa ebyo eribikiro ly’eby’amalwa w’e Biblia likahabo. Erikwamana n’eriminya lyabo ery’ekisomo babya basi kinene kwilaba abandi ab’omugulu wabo. Twamahanda obulengekaania bwetu bw’oku bikaro bibuya kutsibu ng’e Wittenberg n’e Zuriki kandi n’oku mena asikibirwe ng’awa Luther na Melannkitoni, awa Zwingili na Okilambadiya, tukabya itwanginabwirwa ambu, bano nibo babya bebembetya b’emigendere y’eribindula emiramirye, neryo omu buhangiranwa tutolere itwaganirya mubo eribya n’obutoki bunene n’eribya ibabiritunga binene; nikwa obu babya basondwere isibabya ng’abo. Inga, tukabindukira oku kisatiro ekibisamire ekya e Swedeni, n’oku balume bolo nga Olafu na Raulesiyo Peturi — ababya bakama bamabindukamo biyi tukegaya mwoki?... Abiyi b’oku matendekero w’endata n’abasomire emyatsi y’e enyikirirya; abalume ababirihamba ndeke emikolere eyosi ey’ekwenene kw’Engulu Mbuya, kandi abamakinda omu bwegu-bwegu abasomire ekirengireyo kandi abakangirirya b’amatendekero n’abanya-bitsumbi ab’e Roma.,” — Biri omu Ibid., ekitabuekya 10, ekihande ekya 4.OO 243.3

    Ebyabya byalwire omu syombaka esi, omwami w’e Swedeni mwaliga engangirirya/enyikirirya ey’ekiabahakani, neryo luba endeko y’abangyi omw’ihanga muyaliga e enyikirirya eyo. Endagane Enyihya Olafu Peturi abya inyabiribindulayo omu mubuge w’abanya Swedeni. Neryo okw’isonda ly’omwami abalume ababiri aba mubatsuka n’eribindula e Biblia eyosi. Neryo endambi ey’erimbere abandu b’e swedeni kubabya batungire batya ekinywa kya Nyamuhanga ky’omu mubuge wabo. Endeko eyikategekera obwami muyalagira yiti omu bwami obwo obwosi, abalisya batolere ibasobolya amasako kw’akaminyisaya kandi yiti abana abali omu matendekero batolere ibasomesibwa erisoma e Biblia.OO 244.1

    Omu musindo owatekene omuhindania w’obutaminya n’eribya n’eryikirirya omu bindu bya kitya-kitya ekyakakala kitsumwirwe eky’Engulu Mbuya mukyahigitago. Ekihugo eryo lyabere lyabiriyisunula okw’inubibwa ery’ekiroma mulyatunga akagala n’erihamibwa ebyo lyasangawa isiriri lyatahikako. Eswedeni muyabya nguma y’oku mahanga awatimbirye oku bu abahakani kw’olugutu. Enyuma w’ebirimo igana liguma, oku ndambi ey’omuhito owakalire, akahanga kake, kandi akali katseke kano — ako kasa akabya kalengireho eriwatikya — mukasyatsunira e Germany omw’ihalikana erikalire ery’oluhi olwabya ilwamabirigunza ebirimo makumi asatu. Ebwanga bw’endata bw’e busungu ehosi muyayitwa kandi ngayikayabya ahisi sy’obutabale bw’obwiti bw’ekiroma. Amahe w’e Swedeni niwo abya atokesirye ebu Gerimani erikinda ekikundi kya Papa, eritokesya eribanira aba abahakani bw’eririgirwa — ab’eryikirirya ly’eki Kalivini (calvinists) n’aberyikirirya lya Luther (LutheranFait), - kandi n’erisubyaho obwiranda bw’eriyirengekaniryua n’eriyitwiramoomu bihugo ebyo ebyabya ibyabiriliga eryikirirya ery’emiramirye eyilungukere.OO 244.2

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents