Aeg

Meie aeg kuulub Jumalale. Iga hetk on Tema oma ning meil on pühalik kohus kasutada seda Tema auks. Ühegi teise talendi kohta, mille Ta on andnud, et nõua Ta rangemat aruandlust kui meie aja kohta.Kt 76.10

Aja väärtus on äraarvamatu. Kristus pidas iga hetke hinnaliseks ja seda peaksime tegema ka meie. Elu on liiga lühike, et seda raisata. Meil on ainult mõned prooviaja päevad, mis valmistavad meid ette igavikuks. Meil pole aega raisata, pole aega, mida kulutada isekatele naudingutele, pole aega patu hellitamiseks. Praegu peame kujundama iseloomu tulevikuks, kadumatuks eluks. Just praegu peame valmistuma uurimiskohtuks.Kt 76.11

Inimperekond sünnib selleks, et üsna varsti surra, ning maailma lakkamatu töö lõpeb olematuses, kui ei ole omandatud tõelisi teadmisi igavesest elust. Inimene, kes peab elu väärtuslikuks tööajaks, muudab end sobivaks kadumatu eluaseme ja elu jaoks. On hea, et ta sündis.Kt 76.12

Meid on manitsetud aega õigesti kasutama. Raisatud aega ei saa iial tasa teha. Me ei saa tagasi isegi ühtainust hetke. Ainus võimalus, kuidas saame oma aega õigesti kasutada, on võtta sellest maksimaalne, olles Jumala kaastöölised Tema suures lunastusplaanis.Kt 77.1

Kes seda teeb, selle iseloom muutub. Temast saab Jumala poeg või tütar, kuningliku perekonna liige, taevase Kuninga laps. Ta sobib inglite seltskonda.Kt 77.2

343 Praegu on meie aeg töötada kaasinimeste päästmiseks. On neid, kes arvavad, et kui nad annavad Kristuse töö heaks raha, on see kõik, mida nad peavad tegema; väärtuslik aeg, mil nad võiksid Teda isiklikult teenida, möödub kasutult. Kuid kõigi eesõigus ja kohustus, kel on tervist ja jõudu, on Jumalat aktiivselt teenida. Kõik peavad töötama Kristusele hingede võitmiseks. Rahalised annetused ei saa seda asendada.Kt 77.3

Igal hetkel on igavikuline tähtsus. Me peame olema nagu reservsõjaväelased, valmis jalamaid teenistusse asuma. Võimalus kõneleda mõnele abivajavale hingele elu Sõna ei pruugi enam iial korduda. Jumal võib talle öelda: “Selsamal ööl nõutakse sinult su hing” (Lk 12:20) ja meie tegematajätmise tõttu ei pruugi ta valmis olla. Kuidas me Jumala ees suurel kohtupäeval aru anname?Kt 77.4

Elu on liiga püha, et lasta end haarata ajalikest ja maistest asjadest ning et sattuda hoole ja mure rattasse asjade pärast, mis on igavikuliste asjadega võrreldes nagu tühised nagu pisike aatom. Ometi on Jumal kutsunud meid Teda teenima elu ajalikes toimetustes. Selles töös on usinusel tõelise religiooni osana sama suur osa nagu pühendumisel. Piibel ei toeta jõudeolekut. Tegevusetus on rängim needus, mis meie maailma vaevab. Iga mees ja naine, kes on tõeliselt meelt parandanud, on usin tööline.Kt 77.5

Aja õigest kasutamisest sõltub meie edu teadmiste ja vaimse hariduse omandamisel. Vaesus, madal päritolu ega ebasoodus keskkond ei pruugi mõistuse harimist takistada. Tuleb ainult hetki hinnata. Mõni hetk, mis võib kuluda sihitule vestlusele, sagedasti voodis raisatud hommikutunnid, aeg, mida kulutatakse trammis või rongis reisimisele või jaamas 344 ootamisele, toidu ootamine, nende ootamine, kes hilinevad kohtumisele — kui oleks käepärast raamat ja neid ajakilde kasutatakse õppimiseks, lugemiseks või hoolikaks mõtlemiseks, mida kõike siis võiks saavutada. Kindel eesmärk, visa töökus ja hoolikas aja kasutamine võimaldab inimestel omandada teadmisi ja vaimset haritust, mis muudab nad sobilikuks peaaegu igaks mõjukaks ja kasulikuks tööks.Kt 77.6

Iga kristlase kohus on omandada korra, põhjalikkuse ja kiire tegutsemise harjumused. Aeglane pusimine ei ole vabandatav mingisuguse töö puhul. Kui keegi teeb kogu aeg tööd ja töö ei saa iial tehtud, siis on põhjuseks see, et mõistus ja süda ei ole töösse pandud. See, kes on aeglane ja töötab kahjudega, peab mõistma, et need on parandatavad vead. Ta peab harjutama aja planeerimist, et tagada parimad tulemused. Õige taktika ja süsteemi abil saavutab mõni viie tunniga rohkem kui teine kümnega. Mõned, kes tegelevad koduste töödega, on alati hõivatud, mitte sellepärast, et neil oleks nii palju teha, vaid sellepärast, et nad ei kavanda asju nii, et säästa aega. Aeglase, venitava taktikaga teevad nad vähesest tööst palju tööd. Aga kõik, kes tahavad, võivad need tülikad harjumused võita. Tööl peab olema kindel eesmärk. Otsusta, kui palju aega on konkreetse ülesande jaoks vaja ja siis suuna kõik jõupingutused selleks, et töö määratud aja jooksul valmis saada. Tahtejõu harjutamine paneb käed nobedasti liikuma.Kt 77.7

Kui puudub otsusekindlus ennast kätte võtta ja muuta, siis võib inimese vale teguviis kinnistuda, kuid oma võimeid arendades võib ta õppida endast parimat andma. Siis leiab ta, et on igal pool ja kõikjal nõutud. Teda hinnatakse kõige selle pärast, mida ta väärt on.Kt 77.8

345 Paljud lapsed ja noored raiskavad aega, mille nad võiksid kulutada koduste tööde peale ning näidata nii armastavat huvi isa ja ema vastu. Nad võiksid võtta oma tugevatele noortele õlgadele palju kohustusi, mida keegi peab kandma.Kt 77.9

Kristus elas noorusaastatest peale tõsise tegutsemise elu. Ta ei elanud oma tahtmise järgi. Ta oli kõikvõimsa Jumala Poeg, kuid siiski töötas Ta koos oma isa Joosepiga puusepaametis. Tema amet oli tähendusrikas. Ta oli tulnud maailma iseloomuehitajana ja sellisena oli Tema töö täiuslik. Oma ilmalikku töösse tõi Ta samasuguse täiuslikkuse nagu iseloomudesse, mida Ta oma jumaliku väega muutis. Tema on meie eeskuju.Kt 77.10

Vanemad peavad õpetama oma lastele aja väärtust ja selle õiget kasutamist. Õpeta neile, et tasub jõudu pingutada selle nimel, mis austab Jumalat ja on õnnistuseks inimestele. Juba varases nooruses võivad nad olla Jumala misjonärid.Kt 77.11

Vanemad ei saa teha suuremat pattu, kui lubada oma lastel logeleda. Lapsed õpivad ruttu jõudeolekut armastama ning neist kasvavad hooletud, kasutud mehed ja naised. Kui nad on piisavalt vanad, et teenida ise oma elatist ja leida töökoht, siis töötavad nad laisal, aeglasel moel, kuid ootavad, et neile makstakse sama palju kui ustavatele töölistele. Igal pool on näha erinevust selle töötajate rühma ja nende vahel, kes mõistavad, et nad peavad olema ustavad majapidajad.Kt 77.12

Laisad, hooletud harjumused, mida lubatakse enesele ilmalikus töös, tuuakse vaimulikku ellu ning need muudavad inimese tõhusa Jumala teenimise jaoks sobimatuks. Paljud, kes oleksid võinud usina tööga olla maailmale õnnistuseks, on tegevusetuse tõttu rikutud. Töö ja kindla eesmärgi puudumine avab ukse tuhandetele kiusatustele. Halvad kaaslased ja pahelised harjumused rikuvad mõistuse ja hinge ning tulemuseks on häving selles ja tulevases elus.Kt 77.13

346 Ükskõik, missuguse tööga me ka ei tegeleks, Jumala Sõna õpetab meid: “Teenige Issandat tüdimatu innuga ja vaimult tulisena!” (Rm 12:11) “Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata”, (Kg 9:10) “teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa. Teenige Issandat Kristust!” (Kl 3:24)Kt 77.14