Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    219 “Mine välja teedele ja aedade äärde”

    Luuka 14:1, 12-24

    Päästja oli külaline ühe variseri peol. Ta võttis vastu nii rikaste kui ka vaeste kutsed ning vastavalt oma harjumusele sidus enda ees oleva vaatepildi tõe õppetundidega. Juutidel olid rahvuslikud ja religioossed tähtpäevad seotud söömaajaga. See oli nende jaoks igavese elu õnnistuste võrdkuju. Suur pidusöök, kus nad istuksid lauas koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga, samal ajal kui paganad seisaksid igatseva pilguga väljas, oli teema, millel nad rõõmuga peatusid. Hoiatuse ja juhtnööride õppetunni, mille Jeesus soovis anda, illustreeris Ta nüüd tähendamissõnaga suurest pidusöögist. Juudid lootsid pidada endale Jumala õnnistused nii maiseks kui ka tulevaseks eluks. Nad ei tunnistanud Jumala armu paganatele. Kristus näitas tähendamissõnaga, et just sel ajal lükkasid nad ise tagasi armukutse, kutse Jumala riiki.Kt 47.5

    220 Ta näitas, et kutse, mida nemad olid halvaks pannud, saadeti neile, keda nad põlgasid ja kelle vastu nad oma riietegagi ei puutunud, justkui oleksid nood pidalitõbised, keda tuleb vältida.Kt 47.6

    Oma pidusöögile külalisi valides oli variser lähtunud oma isekatest huvidest. Kristus ütles talle: “Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu, vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid, siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.”Kt 47.7

    Siin kordas Kristus juhiseid, mida Ta oli Iisraelile Moosese kaudu andnud. Pühade pidusöömaaegade kohta oli Issand andnud korralduse: “Tulgu [...] võõras ning vaeslaps ja lesknaine, kes on su väravais, ja nad söögu ning nende kõht saagu täis.” (5Ms 14:29) Need kogunemised pidid olema Iisraeli jaoks näitlikud õppetunnid. Niimoodi tõelise külalislahkuse rõõmu õppides pidid inimesed aasta ringi hoolitsema leskede, orbude ja vaeste eest. Ning neil pidusöökidel 221 oli ka avaram õppetund. Iisraelile antud vaimulikud õnnistused ei olnud mõeldud üksnes neile. Jumal oli andnud neile eluleiva, et nad võiksid seda maailmale murda.Kt 47.8

    Nad ei olnud seda ülesannet täitnud. Kristuse sõnad olid mõeldud nende isekuse noomimiseks. Variseride jaoks olid Tema sõnad vastumeelsed. Lootes pöörata vestlust teisele teemale, ütles üks neist vagatsevalt: “Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis.” See mees rääkis suure enesekindlusega, nagu oleks tema koht kuningriigis kindel. Tema suhtumine oli sarnane nende hoiakuga, kes rõõmustavad, et nad on Kristuses päästetud, kuid ei vasta tingimustele, mille alusel päästet tõotatakse. Tema vaimsus oli sarnane Bileami omaga, kes palvetas: “Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal.” (4Ms 23:10) Variser ei mõelnud sellele, kas ta sobib taevasse, vaid sellele, mida ta lootis taevas nautida. Tema märkus pidi juhtima peokülaliste mõtted nende praktilise kohustuse teemast eemale. Ta mõtles suunata neid olevikust kaugele tulevikku, õigete ülestõusmise aega.Kt 47.9

    Kristus nägi teeskleja südant ning peatudes pilguga temal, avas Kristus seltskonnale nende praeguste eesõiguste olemuse ja väärtuse. Ta näitas neile, et tulevasest õndsusest osasaamiseks oli neil just käesoleval hetkel oma ülesanne täita.Kt 48.1

    “Üks inimene,” ütles Ta, “tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.” Kui peo aeg kätte jõudis, saatis peremees sulase oodatud külalisi teist korda kutsuma: “Tulge, sest kõik on juba valmis!” Kuid ilmnes kummaline ükskõiksus. “Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, 222 ma palun sind, vabanda mind. Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.”Kt 48.2

    Ükski vabandustest ei tuginenud tegelikul vajadusel. Mees, kes pidi “tingimata minema” oma põldu vaatama, oli selle juba ära ostnud. Tal oli vaja kiiresti minna ja vaadata ainult seetõttu, et teda huvitas see, mida ta oli ostnud. Ka härjad olid juba ostetud. Nende proovimine oli üksnes ostja huvides. Kolmas vabandus polnud sugugi rohkem põhjenduse moodi. Tõsiasi, et kutsutud külaline oli võtnud naise, ei oleks teda takistanud pidusöögile tulemast. Ka tema naine oleks võinud vabalt tulla. Kuid tal olid aja veetmiseks oma plaanid ning need tundusid talle ihaldusväärsemad kui pidu, kuhu ta oli lubanud minna. Ta oli õppinud nautima teistsugust seltskonda kui peoperemehe oma. Ta ei palunud end vabandada, isegi ei teeselnud äraütlemisel viisakust. “Ma ei saa” varjas üksnes tõde “Ma ei taha tulla.”Kt 48.3

    Kõik vabandused reedavad hõivatud mõtteid. Nende kutsutud külaliste jaoks olid teised huvid saanud valdavaks. Nad olid kutse, mille lubasid vastu võtta, tagasi lükanud, ja nende ükskõiksus solvas lahket sõpra.Kt 48.4

    Suure pidusöögiga kujutab Kristus evangeeliumi kaudu pakutavaid õnnistusi. Rikkalik toit pole midagi vähemat kui Kristus ise. Tema on leib, mis tuleb taevast, ja Temast voogab päästehoovus. Issanda sõnumitoojad olid kuulutanud juutidele Päästja saabumist. Nad olid osutanud Kristusele, kes on “Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu”. (Jh 1:29) Jumal pakub neile peol 223 suurimat andi, mida Taevas saab anda, andi, mis on mõõtmatu. Jumala armastus on korraldanud kuluka pidusöögi ja valmistanud ammendamatud varud. “Kui keegi sööb seda leiba,” ütles Kristus, “siis ta elab igavesti.” (Jh 6:51)Kt 48.5

    Kuid evangeeliumi pidusöögi kutse vastuvõtmiseks peavad nad oma ilmalikud huvid allutama ühele eesmärgile — võtta vastu Kristus ja Tema õigus. Jumal andis inimese eest kõik ja Ta palub inimesel seada Jumala teenimine kõrgemale igasugusest maisest ja isekast kasust. Jumal ei saa vastu võtta jaotatud südant. Südant, mis on haaratud maistest kiindumustest, ei saa Jumalale pühendada.Kt 48.6

    See on õppetund kõigi aegade jaoks. Me peame järgima Jumala Talle, kuhu iganes Ta läheb. Me peame end usaldama Tema juhtimise alla ja Tema seltskonda tuleb pidada väärtuslikumaks kui maiste sõprade oma. Kristus ütleb: “Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.” (Mt 10:37)Kt 48.7

    Kristuse päevil kordasid paljud koduse laua taga igapäevast leiba murdes sõnu: “Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis.” Kuid Kristus näitas, kui raske on leida külalisi selle määratu hinnaga hangitud laua taha. Need, kes Kristuse sõnu kuulsid, teadsid, et nad olid armukutset tühiseks pidanud. Nende jaoks olid ilmalik vara, rikkused ja naudingud 224 kõikehaaravad. Nad oli nagu ühest suust vabandanud.Kt 48.8

    Nii on praegugi. Inimesed kasutavad evangeeliumi kutsest äraütlemiseks samu põhjuseid nagu tähendamissõnaski. Inimesed väidavad, et nad ei saa evangeeliumi nõuetele tähelepanu pööramisega oma ilmalikke väljavaateid ohtu seada. Nad peavad ajalikke huvisid väärtuslikumaks kui igavikuga seotud asju. Needsamad õnnistused, mida nad Jumalalt olid saanud, said takistuseks, mis eraldas nende hinged oma Loojast ja Lunastajast. Nad ei lase end oma ilmalikes püüdlustes häirida ja ütlevad armusõnumi kuulutajale: “Mine seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su jälle kutsuda.” (Ap 24:25) Teised rõhutavad probleeme, mis tekivad sotsiaalsetes suhetes, kui nad Jumala kutsele kuuletuvad. Nad ütlevad, et ei saa lubada sugulaste ja tuttavatega vastuollu sattumist. Niiviisi osutuvad nad just tähendamissõnas kirjeldatud tegelasteks. Pidusöögi Korraldaja võtab nende tühiseid vabandusi kui põlgust Tema kutse suhtes.Kt 48.9

    Mees, kes ütles: “Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla,” esindab suurt inimklassi. Palju on neid, kes lubavad oma naisel või mehel takistada Jumala kutse tähelepanemist. Mees ütleb: “Ma ei saa järgida oma veendumusi, kui mu naine on selle vastu. Tema mõju muudaks nii toimimise äärmiselt raskeks.” Naine kuuleb lahket kutset “Tulge, sest kõik on juba valmis” ja ütleb: “Ma palun sind, vabanda mind. Mu abikaasa keeldub armukutsest. Ta ütleb, et tema äri takistab teda. Ma pean minema koos oma abikaasaga ega saa seepärast tulla.” Laste südamele avaldatakse mõju. Nad soovivad tulla. Aga nad armastavad oma isa ja ema ning kuna nemad ei pane evangeeliumi kutset tähele, arvavad lapsed, et 225 neilt ei oodatagi kutse järgimist. Ka nemad ütlevad: “Vabanda mind!”Kt 48.10

    Kõik nad keelduvad Päästja kutsest, sest kardavad lahutust pereringis. Nad oletavad, et Jumalale kuuletumisest keeldudes kindlustavad nad kodus rahu ja heaolu, kuid see on pettekujutlus. Need, kes külvavad isekust, lõikavad isekust. Kristuse armastust tagasi lükates lükkavad nad tagasi selle, mis ainsana saab anda inimarmastusele puhtuse ja kindluse. Nad ei kaota üksnes taevast, vaid nad ei saa ka tõeliselt rõõmu tunda sellest, mille eest taevas ohverdati.Kt 48.11

    Kui tähendamissõna pidusöögi korraldaja sai teada, kuidas tema kutsesse suhtuti, siis ta “vihastas ja ütles oma sulasele: “Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid.””Kt 48.12

    Võõrustaja pöördus ära neist, kes põlgasid tema heldet andi, ning kutsus inimesi, kes ei olnud rikkad, kel ei olnud maju ega maid. Ta kutsus neid, kes olid 226 vaesed ja näljased ning kes võtsid pakutud helded annid tänuga vastu. “Tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki.” (Mt 21:31) Ükskõik kui rikutud Jumalast ära pöördunud inimesed ka ei oleks, nad ei ole liiga madalal ega liiga põlastusväärsed, et Jumal neid ei märkaks ega armastaks. Kristus igatseb, et murest murtud, vaevatud ja rõhutud inimolevused tuleksid Tema juurde. Ta soovib anda neile valgust, rõõmu ja rahu, mida kuskil mujal ei ole. Tema sügava, tõsise kaastunde ja armastuse objektiks on just kõige patusemad inimesed. Ta saadab oma Püha Vaimu õrnusega nende juurde, et neid enda juurde tõmmata.Kt 48.13

    Sulane, kes tõi kohale vaesed ja pimedad, teatas oma isandale: “Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.” Ja isand ütles sulasele: “Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!” Siin viitab Kristus evangeeliumitööle väljaspool judaismi piire, maailma teedel ja kõrvalteedel.Kt 49.1

    Sellele korraldusele kuuletudes teatasid Paulus ja Barnabas juutidele: “Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole. Sest nõnda on meid Issand käskinud: “Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.” Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.” (Ap 13:46-48)Kt 49.2

    Evangeelium, mida Kristuse jüngrid kuulutasid, rääkis maailmale Tema esimesest tulekust. See tõi inimestele head sõnumid päästest usu kaudu Temasse. See osutas tulevikku, Tema teisele tulemisele aus, et vabastada 227 oma rahvas, ning andis inimestele lootuse saada usu ja sõnakuulelikkuse kaudu osa pühade pärisosast valguses. See kuulutus on antud inimestele tänapäeval ning seekord on see ühendatud sõnumiga Kristuse peatsest teisest tulekust. Märgid, mille Ta enda tulekuks andis, on täitunud, ja Jumala Sõna õpetuste abil võime teada, et Issanda tulemine on ligi.Kt 49.3

    Johannes kirjeldab Ilmutusraamatus evangeeliumisõnumi kuulutamist vahetult enne Kristuse teist tulekut. Ta nägi inglit “keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal — kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta hüüdis suure häälega: “Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on tulnud.”” (Ilm 14:6, 7)Kt 49.4

    Prohvetikuulutuses järgneb sellele kohtumõistmise hoiatusele ja sellega kaasnevale kuulutusele Inimese Poja tulemine taeva pilvedel. Kohtukuulutus on teadaanne Kristuse peatsest teisest tulekust. Ja seda kuulutust nimetatakse igaveseks evangeeliumiks. Järelikult on Kristuse teisest tulekust rääkimine 228 ja selle lähedusest teatamine oluline osa evangeeliumikuulutusest.Kt 49.5

    Piiblis öeldakse, et viimastel päevadel on inimesed hõivatud ilmalike toimingutega, naudingute ja raha hankimisega. Nad on pimedad igaveste asjade suhtes. Kristus ütleb: “Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine. Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust — sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära —, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.” (Mt 24:37-39)Kt 49.6

    Nii on ka tänapäeval. Inimesed kiirustavad kasu ja isekate naudingute tagaajamisel nii, nagu ei oleks Jumalat, taevast ega tulevast elu. Noa päevil saadeti veeuputuse kuulutus, et raputada inimesi nende kurjuses ja kutsuda neid üles meeleparandusele. Samamoodi peab kuulutus Kristuse peatsest tulekust virgutama ilmalike asjade kütkeis viibivaid inimesi. See peaks äratama nende huvi igaveste asjade vastu, et nad võiksid tähele panna kutset Issanda lauda.Kt 49.7

    Evangeeliumikutse antakse kogu maailmale — “kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele”. (Ilm 14:6) Viimane hoiatus- ja armukuulutus peab valgustama oma auga kogu maad. See peab jõudma kõigi inimklassideni, rikaste ja vaesteni, ülemate ja alamateni. “Mine välja teedele ja aedade äärde,” ütleb Kristus, “ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!”Kt 49.8

    Maailm hukkub evangeeliumi puuduses. Valitseb suur nälg Jumala Sõna järele. Vähe on neid, kes kuulutavad Sõna, segamata seda inimeste traditsioonidega. Kuigi inimestel on Piibel, ei saa nad kätte õnnistust, mille Jumal on sellesse nende jaoks pannud. Issand kutsub oma sulaseid üles viima inimestele oma kuulutust.Kt 49.9

    229 Igavese elu sõna tuleb anda neile, kes on oma pattudes hukkumas. Korralduses minna teedele ja aedade äärde esitles Kristus kõigi nende tööd, keda Ta kutsub oma nimel teenima. Kogu maailm on Kristuse teenijate põld. Nende kogudus hõlmab tervet inimperekonda. Issand soovib, et Tema armusõna viiakse iga hingeni.Kt 49.10

    See töö tuleb suurel määral teha isiklikult. See oli Kristuse meetod. Tema töö koosnes suures osas isiklikest vestlustest. Tal oli usku üheinimeselisse kuulajaskonda. Selle ühe hinge kaudu jõudis sõnum tihtipeale tuhandeteni.Kt 49.11

    Me ei pea ootama, et hinged tuleksid meie juurde, me peame otsima neid sealt, kus nad on. Kui kantslist on Sõna kuulutatud, siis töö alles algab. On palju inimesi, kelleni evangeelium iial ei jõuaks, kui seda nendeni ei viia.Kt 49.12

    Kutse pidusöögile anti kõigepealt juutidele, rahvale, kes oli kutsutud inimeste õpetajaks ja juhiks, rahvale, kelle kätes olid prohvetite rullraamatud Kristuse tuleku kuulutusega ja kellele oli antud Kristuse missiooni sümboliseeriv varjuteenistus. Kui preestrid ja rahvas oleksid kutset kuulda võtnud, siis oleksid nad ühinenud Kristuse käskjalgadega, et viia evangeeliumikutse maailma. Neile anti tõde, et nad võiksid seda jagada. Kui nad kutsest keeldusid, saadeti see vaestele, küürakatele, jalututele ja pimedatele. Kutse said tölnerid ja patused. Kui evangeeliumikutse viidi paganatele, siis oli töö põhimõte samasugune. Kõigepealt tuli kuulutus viia “teedele” — inimestele, kel on aktiivne osa maailma töös, õpetajatele ja rahva juhtidele.Kt 49.13

    230 Pidagu Issanda sõnumiviijad seda meeles. Karjaste ja Jumalast määratud õpetajate jaoks on see Sõna, mida peab tähele panema. Ühiskonna kõrgematesse klassidesse kuuluvaid inimesi tuleb otsida õrna armastuse ja vennaliku hoolivusega. Kõigepealt peavad kutset kuulma äriinimesed, kõrgetel kohtadel olevad usaldusväärsed inimesed, suurte oskuste ja teadusliku taibuga inimesed, geeniused, evangeeliumi õpetajad, kelle meeli pole kutsutud selle aja eriliste tõdede juurde. Neile tuleb anda kutse.Kt 49.14

    Tuleb töötada ka jõukate heaks. Neis tuleb äratada vastutus neile usaldatud taeva andide eest. Neile tuleb meelde tuletada, et nad peavad aru andma Temale, kes mõistab kohut elavate ja surnute üle. Rikastel inimestel on vaja sinu jumalakartlikku ja armastavat tööd. Rikkad usaldavad liigagi sageli oma varandust ega taju ohtu. Nende mõistuse pilku tuleb köita kestva väärtusega asjade külge. Nad peavad ära tundma tõelise headuse autoriteedi, mis ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:28-30)Kt 50.1

    Nende poole, kes on tänu oma haridusele, jõukusele või ametile maailmas kõrgel positsioonil, pöördutakse harva seoses hinge huvidega. Paljud kristlastest töölised kõhklevad neile inimestele läheneda. Kuid see ei tohiks nii olla. Kui inimene oleks uppumas, siis me ei seisaks kõrval ega laseks tal surra seetõttu, et ta oli advokaat, ärimees või kohtunik. Kui me näeksime inimesi kuristiku poole tõttamas, siis me ei kõhkleks neid tagasi kutsumast, ükskõik missugune oleks nende positsioon või amet. Samamoodi ei tohi me kõhelda, kui on vaja hoiatada inimesi hinge hukkumise eest.Kt 50.2

    231 Kedagi ei tohi hooletusse jätta sellepärast, et ta paistab olevat pühendunud ilmalikele asjadele. Paljusid ühiskonna kõrgel positsioonil olevaid inimesi vaevab südamevalu ja nad on tühisusest tüdinenud. Nad igatsevad rahu, mida neil ei ole. Ühiskonna kõrgeimates klassides on neid, kes on näljas ja janus pääste järele. Paljud võtaksid abi vastu, kui Issanda töölised neile läheneksid isiklikult, lahkelt, Kristuse armastusest hella südamega.Kt 50.3

    Evangeeliumikuulutuse edu ei sõltu õpitud jutlustest, ilukõnelistest tunnistustest ega sügavamõttelistest argumentidest. See sõltub kuulutuse lihtsusest ja selle kohandamisest nende hingede vajadustega, kes on näljas eluleiva järele. “Mida ma peaksin tegema, et päästetud saada?” — see on hinge vajadus.Kt 50.4

    232 Kõige lihtsamal ja tagasihoidlikumal moel saab jõuda tuhandeteni. Kõige targemaid inimesi, keda peetakse maailma andekaimateks meesteks ja naisteks, kosutavad sageli niisuguse lihtsa inimese sõnad, kes armastab Jumalat ning kes oskab sellest armastusest rääkida nii loomulikult, nagu ilmalik inimene kõneleb asjadest, mis teda enim huvitavad.Kt 50.5

    Tihtipeale on hästi ette valmistatud ja õpitud sõnadel vaid väike mõju. Kuid Jumala poja või tütre tõelisel, siiral, loomuliku lihtsusega väljendatud avaldusel on vägi avada südamete uksi, mis on kaua olnud Kristuse ja Tema armastuse jaoks suletud.Kt 50.6

    Kristuse tööline peab meeles pidama, et ta ei tööta oma jõuga. Ta peab haarama kinni Jumala troonist usus Tema päästvasse väesse. Tal tuleb võidelda Jumalaga palves ja töötada siis kõigi võimalustega, mida Jumal talle annab. Püha Vaim tagab tema võimekuse. Teenimisel on tema kõrval inglid, kes mõjutavad südameid.Kt 50.7

    Kui Jeruusalemma juhid ja õpetajad oleksid vastu võtnud tõe, mille Kristus tõi, missugune misjonikeskus oleks nende linnast saanud! Langenud Iisrael oleks pöördunud. Issanda jaoks oleks kogunenud tohutu armee. Ja kui kiiresti oleksid nad saanud viia evangeeliumi kõigisse maailma osadesse. Nii ka praegu, kui mõjukad ja võimekad inimesed võidetakse Kristusele, siis saaks nende abil lõpetada töö langenute tõstmisel, heidikute kogumisel ning päästesõnumi levitamisel kõikjale. Kutse saaks kiiresti edastatud ja külalised koguneksid Issanda laua ümber.Kt 50.8

    Kuid me ei tohi mõelda üksnes tähtsatele ja andekatele inimestele ega jätta unarusse vaesemaid inimklasse. Kristus käsib oma sõnumiviijatel minna ka nende juurde, kes on kõrvalteede ja aedade ääres, vaeste ja maises mõttes alamate juurde. Suurte linnade väljakutel ja tänavatel ning maakohtade üksildastel kõrvalteedel 233 on perekondi ja üksikisikuid — võib-olla võõraid võõral maal —, kel pole kiriklikke sidemeid ja kes oma üksinduses tunnevad, et Jumal on nad unustanud. Nad ei saa aru, mida nad peavad tegema, et päästetud saada. Paljud on patu sisse uppunud. Paljud on kitsikuses. Neid rõhuvad kannatused, puudus, uskmatus, meeleheide. Nii nende ihu kui ka hinge vaevavad igat liiki haigused. Nad igatsevad leida tröösti oma muredes ning Saatan ahvatleb neid seda otsima himudes ja naudingutes, mis toovad kaasa hukatuse ja surma. Ta pakub neile Soodoma vilju, mis muutuvad nende huulil tuhaks. Nad kulutavad oma raha sellele, mis pole leib, ja näevad vaeva selle nimel, mis ei paku rahuldust.Kt 50.9

    Neis kannatajates peame nägema neid, keda Kristus tuli päästma. Tema kutse neile on: “Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! [...] Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge minu juurde, kuulake mind, et teie hing võiks elada.” (Js 55:1-3)Kt 50.10

    Jumal on andnud erilise korralduse, et me peame hoolima võõrastest, heidikutest ja vaestest hingedest, kes on moraalselt nõrgad. Paljud, kes tunduvad olevat religioossete asjade suhtes täiesti ükskõiksed, igatsevad südames puhkust ja rahu. Kuigi nad võivad olla patu sügavustesse vajunud, on neil võimalus pääseda.Kt 50.11

    Kristuse teenijad peavad järgima Tema eeskuju. Kui Ta rändas paigast paika, lohutas Ta kannatajaid ja tervistas haigeid. Seejärel asetas Ta nende ette oma kuningriigi suured tõed. See on ka Tema järelkäijate töö. Kui sa leevendad füüsilisi kannatusi, leiad sa võimaluse teenida ka hinge vajadusi. Sa võid osutada ülestõstetud Päästjale ja rääkida 234 selle suure Arsti armastusest, kel üksi on vägi tervendada.Kt 50.12

    Räägi masendunuile, kes on eksiteele sattunud, et neil pole vaja meelt heita. Kuigi nad on eksinud ega ole kujundanud õiget iseloomu, tervistab Jumal neid rõõmuga. Ta võtab hea meelega näiliselt lootusetu materjali, mille kallal on Saatan vaeva näinud, ning alistab selle oma armule. Ta vabastab nad rõõmuga viha alt, mis saab osaks sõnakuulmatutele. Räägi neile, et iga hing võib saada tervistatud ja puhastatud. Nende jaoks on koht Issanda lauas. Ta ootab, et neid lahkelt tervitada.Kt 50.13

    Need, kes lähevad kõrvalteedele ja aedade äärde, leiavad sealt väga erineva iseloomuga inimesi, kes vajavad nende teenimistööd. On neid, kes elavad vastavalt valgusele, mis neil on, ning teenivad Jumalat oma parimate teadmiste järgi. Kuid nad mõistavad, et neis ja nende ümber on vaja teha suur töö. Nad igatsevad Jumalast rohkem teada saada, kuid nad on alles hakanud nägema suurema valguse kuma. Nad palvetavad pisarais, et Jumal saadaks õnnistuse, mida nad usu kaudu kaugel eemal näevad. Paljud sellised hinged on suurte linnade kurjuse keskel. Paljud neist on väga kehvades oludes ja seepärast ei märka maailm neid. Rohkelt on neid, kellest jutlustajad ja kirikud ei tea midagi, kuid nad on Issanda tunnistajad tähtsusetutes, armetutes paikades. Neil võib olla vähe valgust ja vähe võimalusi saada kristlikku koolitust, kuid nad püüavad alastioleku, nälja ja külma keskel teisi teenida. Otsigu Jumala rohke armu majapidajad neid hingi, külastagu kodusid ja täitku Püha Vaimu väes nende vajadusi. Uuri nendega koos Piiblit ja palveta nendega lihtsuses, mida Püha Vaim inspireerib. Kristus annab oma teenijatele kuulutuse, mis 235 on hingele taeva leib. Kallihinnalist tõotust viiakse südamest südamesse, perekonnalt perekonnale.Kt 51.1

    Tähendamissõnas antud korraldust “Sunni sisse tulema” (1968. a tõlge ja KJV; 1997. a tõlkes “keelita”) on sageli valesti tõlgendatud. Seda on mõistetud nii, et me peame sundima inimesi evangeeliumi vastu võtma. Kuid see tähendab pigem kutse pakilisust ja esitatud ajendite tõhusust. Evangeelium ei kasuta kunagi jõudu, et inimesi Kristuse juurde tuua. Selle sõnum on: “Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde!” (Js 55:1) “Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” [...] Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!” (Ilm 22:17) Kristuse armastuse ja halastuse vägi sunnib meid tulema.Kt 51.2

    Päästja ütleb: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.” (Ilm 3:20) Ta ei tõuka põlastades eemale ega pöördu ähvardades kõrvale, vaid otsib jätkuvalt kadunuid, öeldes: “Kuidas ma annaksin sinu ära?” (Ho 11:8) Kuigi kangekaelne süda tõrjub Tema armastust, tuleb Ta tagasi veelgi tungivamalt anudes: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan.” Tema armastuse meeldiv vägi sunnib hingi sisse tulema. Nad ütlevad Kristusele: “Sinu leebus tegi mind suureks.” (Ps 18:36, KJV)Kt 51.3

    Kristus annab oma sõnumiviijatele kadunute otsimiseks samasuguse armastuse, nagu Tal endal on. Me ei pea ütlema üksnes: “Tule.” On neid, kes kuulevad kutset, kuid nende kõrvad on liiga töntsid, et selle tähendust taibata. Nende silmad on liiga pimedad, et näha head, mis on nende jaoks varutud. Paljud mõistavad oma suurt mandumist. Nad ütlevad: “Ma ei ole kõlblik, et mind aidataks, jäta mind rahule.” Kuid töölised ei tohi loobuda. Haara argadest ja abitutest kinni õrna kaastundliku armastusega. Anna neile osa enda julgusest, lootusest ja jõust. Keelita neid lahkusega 236 tulema. “Halastage nende peale, kes kahtlevad, päästke neid tulest välja kiskudes.” (Jd 1:22, 23)Kt 51.4

    Kui Jumala teenijad käivad usus koos Temaga, siis annab Ta nende kuulutusele väe. Siis on nad võimelised esitama Tema armastust ja Jumala armu tagasilükkamise ohtlikkust nii, et inimesed on sunnitud evangeeliumi vastu võtma. Kristus teeb uskumatuid imesid, kui vaid inimesed teevad oma osa, mille Jumal on neile andnud teha. Ka tänapäeval võib inimsüdametes toimuda sama drastiline muutus kui eelnevate põlvkondade ajal. John Bunyan vabastati vandumisest ja pidutsemisest, John Newton orjadega kaubitsemisest, et nad kuulutaksid ülendatud Päästjat. Ka tänapäeva Bunyanid ja Newtonid võivad päästetud saada. Paljud eluheidikud pööratakse õigele teele inimliku ja jumaliku mõju abil ning pöördumisel püütakse taastada inimeses Jumala kuju. Valguskiired jõuavad nendeni, kel on olnud väga vähe võimalusi, kes on eksiteel käinud sellepärast, et nad ei teadnud paremat eluviisi. Nad kuulevad sama, mida Kristus ütles Sakkeusele: “Täna pean ma jääma sinu kotta”, (Lk 19:5) ning neil, keda peeti paadunud patusteks, ilmneb õrn lapsesarnane süda, sest Kristus on neid sõbralikult kõnetanud. Paljud tulevad rängimast eksitusest ja patust ning võtavad üle nende koha, kel olid võimalused ja eesõigused, kuid kes ei hinnanud neid. Neid peetakse Jumala kallihinnalisteks valituteks ja kui Kristus tuleb oma riiki, siis seisavad nad Tema trooni kõrval.Kt 51.5

    Kuid “vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast”. (Hb 12:25) Jeesus ütles: “Ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta.” Nad olid kutse tagasi lükanud ja kedagi neist ei kutsutud enam uuesti. Kristuse tagasilükkamisega olid juudid oma südame kõvaks teinud ja andnud end Saatana võimu alla, nii et 237 neil oli võimatu Tema armu vastu võtta. Samamoodi on ka praegu. Kui Jumala armastust ei peeta kalliks ning sellest ei saa pidev hinge pehmendamise ja alistamise põhimõte, siis oleme täielikult kadunud. Issand ei saa anda oma armastusest suuremat ilmutust, kui Ta on seda teinud. Kui Jeesuse armastus ei pehmenda südant, siis ei ole võimalik mitte millegagi selleni jõuda.Kt 51.6

    Iga kord, kui sa keeldud armukuulutusele vastamast, kasvatad sa endas uskmatust. Iga kord, kui sa suled Kristusele oma südame ukse, muutud sa aina tõrksamaks Tema hääle suhtes, mis sinuga kõneleb. Sa vähendad oma võimalust vastata viimasele armukutsele. Ära lase enda kohta kirjutada nii, nagu kirjutati vana Iisraeli kohta: “Efraim on liitunud ebajumalatega — las ta läheb!” (Ho 4:17) Ära lase Kristusel su pärast nutta, nagu Ta nuttis Jeruusalemma pärast, öeldes: “Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse maha!” (Lk 13:34, 35)Kt 51.7

    Me elame ajal, mil inimlastele kõlab viimane armukuulutus, viimane kutse. Korraldus “Mine välja teedele ja aedade äärde” saab peagi lõplikult täidetud. Kristuse kutse antakse igale hingele. Sõnumiviijad ütlevad: “Tulge, sest kõik on juba valmis.” Taevased inglid teevad ikka veel koostööd inimestest töölistega. Püha Vaim toob esile kõikvõimalikke ajendeid, et sundida sind tulema. Kristus ootab mingitki märki, mis näitaks riivide kõrvalelükkamist ja südame ukse avamist, et Tema võiks sisse tulla. Inglid ootavad, et saaksid viia taevasse sõnumi veel ühest kadunud patusest, kes on leitud. Taevased väehulgad ootavad võimalust mängida oma kanneldel ja laulda rõõmulaulu, sest veel üks hing on vastu võtnud kutse evangeeliumi pidusöögile.Kt 51.8

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents