Kadunud hõbemünt

Pärast kadunud lamba tähendamissõna rääkis Kristus veel ühe: “Milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab?”Kt 40.11

Idamaades oli vaeste inimeste majades tavaliselt ainult üks ruum, seegi tihtipeale akendeta ja pime. Maja pühiti harva ning põrandale kukkunud münt kattus kiiresti tolmu ja prügiga. Selle leidmiseks pidi isegi päevasel ajal süütama küünla ja maja tuli hoolikalt pühkida.Kt 41.1

193 Naise kaasavara sisaldas harilikult münte, mida ta hoidis hoolikalt kui kõige kallimat vara, et seda oma tütardele edasi anda. Ühe sellise mündi kaotamine tähendas tõsist õnnetust ning selle leidmine suurt rõõmu, mida meeleldi naabrinaistega jagati.Kt 41.2

“Ja kui ta selle on leidnud,” ütles Kristus, “kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: “Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!” Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.”Kt 41.3

Selles tähendamissõnas, nagu eelmiseski, jätkatakse looga millegi kaotusest, mida hoolikalt otsides on võimalik leida, ja leidmisele järgnevast suurest rõõmust. Kuid kaks tähendamissõna kirjeldavad erinevaid inimklasse. Kadunud lammas teab, et ta on kadunud. Ta lahkus karjase ja karja juurest ega suuda enam õiget teed leida. See kujutab neid, kes mõistavad, et nad on Jumalast lahutatud, kes on kimbatuses ja häbis ning üliväga kiusatud. Kadunud münt kujutab neid, kes on kadunud üleastumistes ja pattudes, kuid kel pole oma olukorrast aimugi. Nad on Jumalast võõrandunud, ent ei tea seda. Nende hinged on surmaohus, aga nad ei tea ega 194 hooli sellest. Selles tähendamissõnas õpetab Kristus, et isegi need, kes on Jumala nõuete suhtes ükskõiksed, kuuluvad Tema kaastundliku armastuse alla. Neid tuleb otsida, et neid saaks Jumala juurde tagasi tuua.Kt 41.4

Lammas läks tarast eemale, ta oli eksinud kõnnumaal või mägedes. Hõbemünt oli kadunud majas. Ta oli käeulatuses, ometi leiti see üksnes hoolika otsimisega.Kt 41.5

See tähendamissõna on õppetund peredele. Perekondades valitseb tihtipeale suur hoolimatus selle liikmete hingede suhtes. Nende hulgas võib olla keegi, kes on Jumalast võõrandunud, aga kui vähe muret tuntakse selle pärast, et peresuhetes on kadunud üks Jumalalt antud and.Kt 41.6

Münt, mis vedeleb tolmu ja prügi keskel, on ikkagi hõbedast. Selle omanik otsib seda, sest see on väärtuslik. Samamoodi on iga hing Jumala silmis kallihinnaline, ükskõik kui mandunud see ka patu tõttu oleks. Nagu mündil on valitseva võimu kujutis ja pealdis, kandis ka inimene loomisel Jumala kuju ja pealdist ning kuigi praeguseks on need patu mõju tõttu moondunud ja tuhmunud, on igale hingele jäänud sellest kirjast märgid. Jumal soovib selle hinge üles leida ja taastada temas oma kuju õiguses ja pühaduses.Kt 41.7

Tähendamissõna naine otsib oma kadunud münti hoolega. Ta süütab küünla ja pühib maja. Ta eemaldab kõik, mis võib otsimist takistada. Kuigi kadunud on ainult üks münt, ei jäta ta ponnistusi enne, kui see on leitud. Samamoodi peaks ka perekonnas, kui üks liige on Jumalale kadunud, kasutatama kõiki vahendeid tema leidmiseks. Olgu kõik teised hoolikad ja uurigu tähelepanelikult ennast. Kaalutagu eluviisi. Vaadatagu, et poleks ühtki eksimust ega viga, mis võiks hinge hukatusse viia.Kt 41.8

195 Kui peres on üks laps, kes pole teadlik oma patusest olukorrast, siis ei tohiks vanemad puhata. Tuleb süüdata küünal ning lugeda põhjalikult Jumala Sõna ja selle valgusel kodu hoolikalt läbi uurida, et näha, miks see laps on eksinud. Vanemad peavad katsuma oma südant läbi, vaatama üle oma harjumused ja kombed. Lapsed on Issanda pärisosa ja me vastutame Tema ees, kuidas me Tema omandit kohtleme.Kt 41.9

On isasid ja emasid, kes igatsevad töötada välismisjonipõllul, on palju neid, kes on aktiivsed Kristuse töös väljaspool kodu, samal ajal kui nende oma lapsed on Päästjast ja Tema armastusest võõrdunud. Vanemad võivad usaldada oma laste Kristusele võitmise töö jutlustajale või hingamispäevakooli õpetajale, kuid niimoodi jätavad nad hooletusse kohustuse, mille Jumal on neile andnud. Oma laste kristlasteks kasvatamine ja õpetamine on tähtsaim töö, mida vanemad saavad Jumalale teha. See nõuab kannatlikku vaevanägemist, eluaegset hoolt ja sihikindlaid jõupingutusi. Selle töö hooletussejätmisega osutume truudusetuteks majapidajateks. Jumal ei võta selle eest vastu ühtegi vabandust.Kt 41.10

Kuid need, kes on hooletussejätmises süüdi, ei pea meelt heitma. Mündi kaotanud naine otsis seda, kuni leidis. Samamoodi peavad vanemad armastuses, usus ja palves oma kodu pärast tööd tegema, kuni nad saavad tulla rõõmuga Jumala juurde, 196 öeldes: “Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud.” (Js 8:18)Kt 41.11

See on tõeline kodune misjonitöö ning sellest on kasu nii neile, kes seda teevad, kui ka neile, kelle heaks seda tehakse. Ustava huviga oma pereringi suhtes kohandame end töötama Issanda pereliikmetega, kellega elame koos läbi igaviku aegade, kui oleme Kristusele ustavad. Me peame oma koguduse vendade ja õdede suhtes osutama samasugust huvi, nagu meil on ühe pere liikmetena üksteise suhtes.Kt 41.12

Ja Jumala plaan on, et kõik see teeks meid sobivaks töötama veelgi rohkemate inimeste heaks. Kui meie kaastunne avardub ja armastus suureneb, siis leiame igal pool tööd, mida teha. Jumala suur inimperekond hõlmab kogu maailma ja ühestki selle liikmest ei tohi hooletult mööda minna.Kt 41.13

Ükskõik, kus me oleme, ikka ootab seal kadunud hõbemünt, et teda leitaks. Kas me teeme seda? Me kohtume päev-päevalt nendega, kel pole mingit huvi vaimulike asjade vastu. Me vestleme nendega, käime neil külas. Kas me osutame huvi nende vaimuliku heaolu vastu? Kas me esitame neile Kristust patte andestava Päästjana? Kas räägime teistele Kristuse armastusest, mis meie südant soojendab? Kui me seda ei tee, kuidas me kohtume nende hingedega — igavesti kadunud hingedega —, kui seisame nendega koos Jumala trooni ees?Kt 41.14

Kes suudab arvestada hinge hinda? Kui sa tahad seda teada, mine Ketsemani aeda ja vaata, kuidas Jeesus higistas ahastusetunnil verepisaraid. Vaata ristile tõstetud Päästjat. Kuula Tema meeleheitlikku hüüdu: “Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?” (Mk 15:34) Vaata Tema haavatud pead, läbipistetud külge, moonutatud jalgu. Ära unusta, et Kristus pani kõik kaalule. Meie lunastamise nimel pandi taevas ise ohtu. Risti jalamil, meenutades, et Kristus oleks andnud oma elu ka üheainsa patuse eest, võid sa ehk aimata hinge väärtust.Kt 41.15

197 Kui sa oled Kristusega osaduses, siis hindad iga inimolevust Tema mõõdupuu järgi. Sa tunned teiste vastu sama sügavat armastust, nagu Kristus on sinu vastu tundnud. Siis suudad sa võita, mitte sundida, kütkestada, mitte tagasi lükata neid, kelle eest Tema suri. Mitte kedagi poleks kunagi Jumala juurde tagasi toodud, kui Kristus ei oleks nende nimel isiklikult pingutanud ning selle isikliku töö kaudu saame ka meie hingi päästa. Kui sa näed neid, kes lähevad surma poole, ei ole sa ükskõikne ega muretu. Mida suurem on nende patt ja sügavam nende viletsus, seda tõsisemad ja õrnemad on sinu pingutused nende tagasivõitmisel. Sa märkad nende vajadusi, kes kannatavad, kes on Jumala vastu patustanud ja keda rõhub süükoorem. Sinu süda tunneb neile kaasa ja sa sirutad neile abistava käe. Sa tood nad usu ja armastuse kätel Kristuse juurde. Sa jälgid ja julgustad neid ning sinu kaastunne ja usk ei lase neil kergesti langeda.Kt 42.1

Selles tegevuses on taeva inglid valmis koostööd tegema. Kõik taevased vahendid antakse nende käsutusse, kes püüavad kadunut päästa. Inglid aitavad sul jõuda kõige hooletumate ja kalgimateni. Ja kui keegi on toodud tagasi Jumala juurde, siis on kogu taevas rõõmus; seeravid ja keerubid puudutavad oma kuldseid harfe ning laulavad kiitust Jumalale ja Tallele nende halastuse ja armastava lahkuse eest inimlaste vastu.Kt 42.2