Laula kiitust

Väljenda laulus kiitust ja tänu. Kui oled kiusatuses, siis selmet
oma tundeid väljendada, võta usus üles laul Jumala tänamiseks.

Kiida Jeesust, mu hing! Tema päästnud on mind.
Patuori kord olin, nüüd olen Ta vend.
Olin vaene ma küll. Tema arm on nüüd mul.
Kõik mu vara ja rikkus on Jumala Tall.

Vahel murelik meel käies õiguseteel.
Siiski tean, et mind ootab rõõm taevalik ees.

Jeesus maksnud mu süüd. Teda kiita mu püüd.
Tema õigusekuuega kaetud ma nüüd.Tt 172.1

Kordus:Tt 172.2

“Halleluuja! Au ja kiitus! Halleluuja!” mu hüüd.
Halleluuja! Issand Jeesus, Su oma ma nüüd.Tt 172.3

Laul on relv, mida võime alati julgusetuse vastu kasutada. Kui me niiviisi oma südame Päästja ligioleku päikesepaistele avame, saame tervise ja Tema õnnistused.Tt 172.4

“Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Nõnda öelgu Issanda lunastatud,
keda tema on lunastanud kitsikusest.”

“Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!”

“Et ta kosutas janunevat hinge
ja täitis nälgiva hinge heaga.Tt 172.5

Nad istusid pimeduses ja surmavarjus,
olid vangis viletsuses ja raudus ...
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole
ja tema päästis nad nende kitsikustest.
Ta viis nad välja pimedusest ja surmavarjust
ning rebis katki nende köidikud..”

“Tänagu nad Issandat ta helduse eest
ja tema imeliste tegude eest inimlastele!”

“Miks sa oled nii rõhutud, mu hing,
ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat,
sest ma tahan teda veel tänada,
oma abi ja oma Jumalat!” (Ps 107:1, 2; 105:2, 3; 107:8,15; 42:12)Tt 173.1

“Tänage kõige eest — sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses.” (1Ts 5:18) See korraldus on tõotus, et isegi need asjad, mis tunduvad meie vastu olevat, tulevad meile kasuks. Jumal ei käsi meil olla tänulik selle eest, mis tuleb meile kahjuks.Tt 173.2

“Issand on mu valgus ja mu pääste,
keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse,
kelle ees ma peaksin värisema?”

“Sest ta peidab mind oma majasse
kurjal ajal,
ta peab mind salajas
oma telgi pelgupaigas ...
ma tahan tema telgis
ohverdada hõiskamisohvreid,
ma tahan laulda ja mängida Issandale!”

“Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole
ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august
ja paksust porist
ning asetas mu jalad kaljule
ja kinnitas mu sammud.
Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.”

“Issand on mu tugevus ja mu kilp,
tema peale lootis mu süda
ja ma sain abi.
Sellepärast ilutseb mu süda
ja ma tänan teda oma lauluga.” (Ps 27:1, 5, 6; 40:2-4; 28:7)Tt 173.3

Üks kõige kindlamaid haige paranemise takistusi on tähelepanu koondamine iseendale. Paljud invaliidid tunnevad, et kõik peaksid neile kaasa tundma ja neid aitama, kuigi tegelikult on neil vaja oma tähelepanu iseendalt ära pöörata, mõelda teistele ja teiste eest hoolitseda.Tt 174.1

Sageli esitatakse palveid haigete, kurbade ja julgusetute pärast ning see on õige. Me peame palvetama, et Jumal heidaks nende pimenenud mõistusesse valgust ja lohutaks kurba südant. Kuid Jumal vastab palvetele nende pärast, kes annavad end Tema õnnistuste kanaliks. Samal ajal kui palvetame nende kurbade pärast, peame innustama neid püüdma abi anda neile, kel on suurem vajadus. Kui püüame teisi lohutada selle lohutusega, millega meid lohutatakse, siis tulevad õnnistused meile tagasi.Tt 174.2

Jesaja raamatu 58. peatükk kirjeldab ihu ja hinge hädasid. Kui me soovime tervist ja tõelist elurõõmu, peame Pühakirjas antud juhised ellu rakendama. Issand ütleb Temale meelepärase teenimise ja selle õnnistuste kohta:Tt 174.3

“Eks see ole murda oma leiba näljasele
ja viia oma kotta viletsad kodutud,
kui sa näed alastiolijat ja riietad teda
ega hoidu oma ligimesest? Siis ilmub su valgus otsekui koit
ja su paranemine edeneb jõudsasti.
Sinu õigus käib su ees,
Issanda auhiilgus järgneb sulle.
Siis sa hüüad ja Issand vastab,
kisendad appi ja tema ütleb:
“Vaata, siin ma olen!”
Kui sa oma keskelt eemaldad ikke,
sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
kui sa pakud näljasele sedasama,
mida sa ka ise himustad,
ja toidad alandatud hinge,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
Ja Issand juhatab sind alati
ning toidab su hinge põuasel maal;
ta teeb tugevaks su luud-liikmed
ja sa oled otsekui kastetud rohuaed,
veelätte sarnane, mille vesi
ei valmista iial pettumust.” (Js 58:7-11)Tt 174.4

Head teod on kahekordne õnnistus, mis toob kasu nii hea tegijale kui ka vastuvõtjale. Teadlikkus õigesti toimimisest on üks paremaid arstimeid haigele ihule ja vaimule. Kui vaim on vaba ja õnnelik hästi täidetud kohustuse pärast ning rahul teistele rõõmu toomise pärast, siis toob rõõmustav, ülendav mõju uut elu kogu olemusele.Tt 175.1

Püüdku invaliid pideva kaastunde nõudmise asemel seda jagada. Heida oma nõrkuse, mure ja valu koorem kaastundlikule Päästjale. Ava süda Tema armastusele ja lase sel teistele voolata. Pea meeles, et kõigil on raskeid katsumusi, mida kanda, ja kiusatusi, millele vastu panna, ning sina võid teha midagi nende koormate kergendamiseks. Väljenda tänulikkust õnnistuste eest, mis sul on; näita, et hindad tähelepanu, mida saad. Hoia süda täis Jumala kalleid tõotusi, nii et saaksid sellest varakambrist esile tuua sõnu, mis lohutavad ja kinnitavad teisi. See ümbritseb sind õhustikuga, mis on kasulik ja ülendav. Olgu sinu eesmärk õnnistada neid, kes on sinu ümber, ja sa leiad võimalusi olla kasulik nii oma pere liikmetele kui ka teistele.Tt 175.2

Kui need, kel on kehv tervis, unustavad teiste vastu huvi tundes iseenda, kui nad täidavad Issanda käsku hoolitseda nende eest, kel on suurem vajadus, siis tunnevad nad, kui tõesed on prohvetliku tõotuse sõnad: “Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. ”Tt 176.1

Mara ja ElimTt 176.2

Tänane Elim, ta palmid ja allikad
kosutust pakkumas leitsaku eest,
oli Mara veel eile, täis õudust ja üksindust,
viljatut liiva ja kaljusid teel.
Ometi ükssama kõrb neile koduks,
sama kuumad on päike ja tuul,
ükssama org pakub kaitset neil mõlemal,
samad on mäed varjuks ohtude eest.

Nii on ka meiega, nii on ka täna
ja nii — nagu mäletan — olnud on see:
mõru ja magus, lein ja rõõm käsikäes käivad
vahel päev vaid lahutab neid.
Vahel Jumal teeb magusaks mõru,
vahel janusel allika kingiks loob,
vahel pilvesambas Ta meile on varjuks,
vahel palme varjates kosutust toob.

Kuid mis vahet? Ei kesta see kaua —
nii Mara kui Elim mööduvad pea;
möödanikuks me kõrbeallikad saavad
ja “oma Jumala linna” me jõuame taas.
Oo õnnelik maa! Nende küngaste taga
on igavest rõõmu täis allikad.
Oo paradiis püha! Nende taevaste taga meie kõrberännak kord otsa saab. (Horatius Bonar, tõlge A. V)

Õnnelik olen — Jeesus mul on!
Julgesti ütlen: suur on mu õnn!
Taevaseid aardeid pärida võin,
kui minus elab Jumala Vaim.Tt 176.3

Kordus:Tt 177.1

Sellest ma räägin, see on mu laul.
Jeesust ma kiidan, annan Tall’ au.
Sellest ma räägin, see on mu laul.
Jeesust ma kiidan, annan Tall’ au.

Kõiges ma Teda usaldan siin.
Tormidest läbi kindlalt Ta viib.
Hinges mul rahu pühalik, suur.
Hõiskab mu süda, laulab mu suu.

Armastus püha, jumalik, õrn,
andestab üha — teab, et ma põrm.
Maailma öös mul näitab Ta veel
kõrguste poole säravat teed. (Fanny J. Crosby)Tt 177.2