Lahjemad joovastavad joogid
Inimestel, kel on pärilik isu ebaloomulike stimulantide järele, ei tohiks mingil juhul olla käepärast veini, õlut või siidrit, sest nii on kiusatus pidevalt käeulatuses. Pidades magusat siidrit ohutuks, ei kõhkle paljud seda vabalt ostmast. Kuid see on magus ainult üsna lühikest aega, siis algab käärimine. Terav maitse, mille jook siis omandab, muudab selle paljude maitsmismeelele veelgi vastuvõetavamaks ning tarbija ei taha tunnistada, et see on käärinud ehk muutunud alkoholiks.Tt 227.4
Isegi tavaliselt toodetud magusa siidri tarvitamine on tervisele ohtlik. Kui inimesed näeksid ostetud siidrit mikroskoobi all, siis jooksid seda vaid vähesed. Sageli ei hooli turu jaoks siidri tootjad kasutatud puuviljade seisukorrast ning tihti pressitakse mahla ussitanud ja mädanevatest õuntest. Need, kes mingil muul moel ei kasutaks mürgiseid, mädanenud õunu, joovad neist tehtud siidrit ja nimetavad seda luksuseks, kuid mikroskoop näitab, et see meeldiv jook on juba pressimisest peale joomiseks täiesti kõlbmatu. Tt 228.1
Vein, õlu ja siider tekitavad joovet samamoodi nagu kangemad alkohoolsed joogid. Nende jookide tarbimine virgutab maitsemeelt kangemate jookide jaoks ja nii pannakse alus alkoholismile. Mõõdukas alkoholi tarbimine on kool, mis valmistab inimesed ette joodiku karjääriks. Kuid nende lahjemate stimulantide toime on nii salakaval, et ohver on alkoholismi kiirteel enne, kui ta ohtu oskab karta.Tt 228.2
Mõned, kellest pole kunagi arvatud, et nad purjus on, on alati lahja alkoholi mõju all. Nad on rahutu, ebastabiilse vaimuga, tasakaalutud. Nad kujutavad ette, et nad pole ohus ja lähevad aina edasi, kuni kõik barjäärid on maha lõhutud, kõik põhimõtted ohverdatud. Kõige rangemad otsused saavad õõnestatud ja kõrgeimadki mõtted ei ole piisavad, hoidmaks mandunud himu mõistuse kontrolli all.Tt 228.3
Piibel ei kiida kusagil heaks joovastava veini joomist. Vein, mille Kristus Kaana pulmas veest valmistas, oli puhas viinamarjamahl. See on “värske vein kobarates”, mille kohta ütleb Pühakiri: “Ära seda riku, sest selles on õnnistus!” (Js 65:8, KJV)Tt 228.4
Kristus oli see, kes andis Vanas Testamendis Iisraeli rahvale hoiatuse: “Vein paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark.” (Õp 20:1) Tema ei andnud niisugust jooki. Saatan ahvatleb inimesi hellitama neid asju, mis varjutavad mõistust ja nüristavad vaimulikku taipu, kuid Kristus õpetab meid madalamat loomust alistama. Ta ei aseta inimeste ette kunagi seda, mis oleks kiusatus. Kogu Tema elu oli enesesalgamise eeskuju. Ta pidi himu jõu murdmiseks paastuma kõrbes nelikümmend päeva, mil Ta kannatas meie pärast raskeimat katsumust, mis inimesel võib ette tulla. Kristus andis juhtnöörid, et Ristija Johannes ei jooks veini ega kangemaid jooke. Tema oli see, kes andis samasuguse loobumiskorralduse Maanoahi naisele. Kristus ei rääkinud enda õpetustele vastu. Kääritamata vein, mida Ta pulmakülalistele valmistas, oli tervislik ja värskendav jook. Niisugust veini kasutas meie Päästja koos oma jüngritega esimesel osasaamisteenistusel. See on vein, mida tuleb alati osasaamislaual Päästja vere sümbolina kasutada. Sakramentaalne teenistus peab olema hinge kosutav ja elu andev. See ei tohi olla seotud millegagi, mis võib halvale kaasa aidataTt 229.1
Kuidas saavad kristlased selle valguses, mida õpetab Pühakiri, loodus ja mõistus joovastavate jookide tarbimise kohta, tegeleda humala kasvatamisega õlle jaoks või toota veini või siidrit müümise jaoks? Kui nad armastavad ligimest nagu iseennast, kuidas nad saavad talle kasulikud olla, kui seavad talle püüdepaela?Tt 229.2
Sageli saab ohjeldamatus alguse kodust. Seedeelundeid nõrgestatakse rammusa, ebatervisliku toiduga ning tekib soov toidu järele, mis on veelgi stimuleerivam. Nii harjutatakse isu ihaldama pidevalt midagi kangemat. Vajadus stimulantide järele muutub sagedasemaks ning sellele on aina raskem vastu panna. Organism on suuremal või vähemal määral mürgitatud ning mida nõrgemaks see muutub, seda suurem on soov nende asjade järele. Üks samm vales suunas rajab teed järgmisele. Paljud, kes pole süüdi oma lauale veini või muu alkoholi panemises, kuhjavad lauale toitu, mis loob niisuguse janu alkohoolse joogi järele, et sellele kiusatusele on peaaegu võimatu vastu panna. Valed söömise ja joomise harjumused hävitavad tervise ja rajavad teed alkoholismile.Tt 229.3
Karskusliikumise järele oleks peagi vähe vajadust, kui noortesse, kes vormivad ja kujundavad ühiskonda, istutatakse õiged karskuspõhimõtted. Alustagu vanemad karskusliikumist oma kodust, õpetades õigeid põhimõtteid lastele juba imikueast peale — nii võivad nad loota edu.Tt 230.1
Emade töö on aidata lastel kujundada õigeid harjumusi ja puhast maitsemeelt. Harjuta isu, õpeta lapsi stimulante vihkama. Kasvata lapsed üles nii, et neil oleks moraalset visadust panna vastu neid ümbritsevale kurjusele. Õpeta neile, et nad ei tohi teiste järgi end kallutada lasta, et nad ei tohi järele anda tugevatele mõjudele, vaid peavad ise teisi hea suunas mõjutama.Tt 230.2
Alkoholi tarbimise vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi, kuid paljud neist pingutustest ei ole suunatud õigesse kohta. Karskusreformi edendajad peaksid olema teadlikud kahjust, mida toob kaasa ebatervisliku toidu, teravate maitseainete, tee ja kohvi tarbimine. Me soovime edu kõigile karskustöölistele, kuid kutsume neid heitma pilku sügavamale probleemi, mille vastu nad võitlevad, ning veenduma, et nad on reformis järjepidevad.Tt 230.3
Inimestele tuleb rõhutada, et vaimsete ja moraalsete jõudude õige tasakaal sõltub suurel määral füüsilise olemuse õigest seisukorrast. Kõik uimastavad ained ja ebaloomulikud stimulandid, mis nõrgestavad ja halvendavad füüsilist olemust, vähendavad intellekti ja moraali toonust. Maailma moraalse rikutuse alus on ohjeldamatus. Rikutud isu hellitamisega kaotab inimene jõu kiusatusele vastu seista. Karskusreformi edendajatel on inimeste selles suhtes harimisels teha töö. Õpetage neile, et tervist, iseloomu ja isegi elu ohustab nende stimulantide kasutamine, mis ergutavad kurnatud energia ebaloomulikult, puhanguliselt tegutsema.Tt 230.4
Mis puutub teesse, kohvi, tubakasse ja alkohoolsetesse jookidesse, siis ainus ohutu moodus on mitte puudutada, mitte maitsta, mitte tegemist teha. Tee, kohvi ja teiste sarnaste jookide tendents on samasugune nagu alkohoolsetel jookidel ja tubakal ning mõnel juhul on neist harjumustest sama raske lahti saada kui alkohoolikul alkoholist loobuda. Need, kes püüavad neist stimulantidest loobuda, tunnevad mõnda aega kaotust ja kannatavad ilma nendeta. Kuid järjepidevusega saavad nad ihast jagu ning ei tunne enam puudust. Organismil võib minna veidi aega, et kuritarvitusest taastuda, kuid anna võimalus ja see toibub taas ning teeb oma tööd õilsalt ja hästi.Tt 230.5