Valed söömistingimused

Toitu ei tohi süüa väga kuumalt ega väga külmalt. Kui toit on külm, siis peab mao oluline jõud seda soojendama, enne kui seedimine saab alata. Külmad joogid on samal põhjusel kahjulikud, samas on kuumade jookide ohter tarbimine nõrgestav. Õigupoolest on nii, et mida rohkem vedelikku toidukorra ajal tarbitakse, seda raskem on toidul seedida, sest enne, kui seedimine saab alata, peab vedelik imenduma. Ära söö palju soola, väldi marineeritud aedvilja ja vürtsikat toitu, söö rikkalikult puuvilja ning ärritus, mis paneb söögiajal palju jooma, kaob suurel määral.Tt 208.2

Toitu tuleb süüa aeglaselt ja põhjalikult närida. See on vajalik selleks, et sülg saaks toiduga korralikult seguneda ning seedemahlad aktiveeruksid.Tt 208.3

Tõsiselt halb on süüa valel ajal, nagu näiteks pärast ägedat või liigset treenimist, kui inimene on kurnatud või ülekuumenenud. Kohe pärast söömist on vaja närvienergiat ja kui vaimu või keha on vahetult enne või pärast söömist raskelt koormatud, siis on seedimine häiritud. Kui inimene on ärritatud, mures või kiirustab, siis on parem enne kergenduse leidmist mitte süüa.Tt 208.4

Magu on ajuga tihedalt seotud ja kui magu on haige, kutsutakse ajust närvijõud nõrgestatud seedeelunditele appi. Kui niisugused juhtumid on liiga sagedased, siis aju ummistub. Kui aju pidevalt üle koormatakse ja puudub füüsiline liikumine, siis tuleb isegi lihtsat toitu kasinalt süüa. Peleta söögiajaks eemale ärevad ja muremõtted, ära kiirusta, vaid söö aeglaselt ja rõõmuga, süda täidetud tänulikkusest Jumala vastu kõigi Tema õnnistuste eest.Tt 209.1

Paljud, kes loobuvad lihatoitudest ning muudest rammusatest ja kahjulikest toodetest, arvavad, et kuna nende toit on lihtne ja tervislik, võivad nad piiranguteta oma isu rahuldada ning nad söövad liiga palju, vahel lausa täitmatult. See on vale. Seedeelundeid ei tohi koormata toidu niisuguse koguse või kvaliteediga, mille omastamine organismi üle koormab.Tt 209.2

Komme on nõudnud, et toitu tuuakse lauale käikudena. Inimene, kes ei tea, mis järgmisena tuleb, võib süüa ohtralt toitu, mis talle võib- olla kõige paremini ei sobi. Kui tuuakse viimane käik, siis astub ta sageli üle piiri ja võtab vastu ahvatleva magustoidu, mis ometi ei tee talle midagi head. Kui kõik söögikorraks kavandatud toit pannakse lauale kohe alguses, siis on inimesel võimalik teha parim valik.Tt 209.3

Vahel tuntakse ülesöömise tagajärgi kohe. Teistel juhtudel ei ole valutunnet, kuid seedeelundid kaotavad oma elujõu ning füüsilise jõu alus on õõnestatud.Tt 209.4

Ülemäärane toit koormab organismi ning kutsub esile haiglaslikke, palavikulisi seisundeid. See nõuab makku liigset verehulka, mistõttu muutuvad ihuliikmed ja jäsemed kiiresti jahedaks. See paneb seedeelunditele raske koorma ning kui need elundid oma töö lõpetavad, siis on jõuetuse või rammetuse tunne. Paljud, kes pidevalt üle söövad, nimetavad seda tunnet näljaks, kuid selle põhjus on seedeorganite ületöötamine. Mõnikord on aju tuim ning on vastumeelsus vaimsete või füüsiliste pingutuste suhtes.Tt 209.5

Neid ebameeldivaid sümptomeid tuntakse sellepärast, et loodus on oma töö teinud asjatult elujõudu kulutades ning on täiesti kurnatud. Magu ütleb: “Lase mul puhata!” Kuid paljud tõlgendavad jõuetust vajadusena toidu järele, nii et maole puhkuse andmise asemel pannakse sellele uus koorem. Selle tulemusena on seedeelundid sageli kurnatud, kuigi nad peaksid olema suutelised korralikult töötama.Tt 209.6

Me ei peaks hingamispäevaks muretsema suuremat varu või mitmekesisemat toitu kui teistel päevadel. Selle asemel peaks toit olema lihtsam ja tuleks vähem süüa, et mõistus võiks olla selge ning tarmukas, mõistmaks vaimulikke asju. Ummistunud magu tähendab kammitsetud aju. Kõige väärtuslikumaid sõnu võidakse kuulda ja mitte hinnata, sest mõistus on ebasobivast toidust segaduses. Liigsöömisega muudavad paljud end hingamispäeva pühadest võimalustest kasu saamiseks kõlbmatuks.Tt 210.1

Hingamispäeval tuleks vältida toidu valmistamist, kuid seepärast ei pea veel külma toitu sööma. Jaheda ilmaga tuleb eelmisel päeval valmistatud toitu soojendada. Ning olgu roog, kuigi lihtne, maitsev ja isuäratav. Eriti lastega peredes on hea hingamispäevaks hankida midagi, mida saab pidada maiuspalaks, midagi, mida pere iga päev ei saa.Tt 210.2

Seal, kus on hellitatud valesid toitumisharjumusi, ei tohi reformiga viivitada. Kui mao kuritarvitamise tõttu on tekkinud düspepsia, siis tuleb teha hoolikaid jõupingutusi, säilitamaks allesjäänud elujõudu igasuguse liigse koorma eemaldamisega. Magu ei pruugi pärast pikka kuritarvitamist enam iial täielikult paraneda, kuid õige toitumisega hoitakse ära edasine jõuetus ning paljud paranevad enam või vähem täielikult. Pole lihtne kirjutada ette reegleid, mis sobiksid igasse olukorda, kuid õigeid toitumispõhimõtteid järgides saab teha suuri uuendusi ning kokk ei pea pidevalt isu ahvatlemiseks vaeva nägema.Tt 210.3

Mõõduka toitumise tasuks on vaimne ja moraalne jõud, samuti aitab see kirgi kontrolli all hoida. Liigsöömine on eriti kahjulik neile, kel on pikatoimeline temperament — nemad peaksid sööma kasinalt ja tegema palju füüsilisi harjutusi. On palju suurepäraste kaasasündinud võimetega mehi ja naisi, kes ei tee pooltki, mida võiksid, kui nad praktiseeriksid enesevalitsemist isu salgamisega.Tt 210.4

Siin eksivad paljud kirjanikud ja kõnelejad. Pärast isukat söömist hakkavad nad istuvat tööd tegema, lugema, uurima või kirjutama ega võta aega füüsilisteks harjutusteks. Selle tulemusena on mõtete ja sõnade vaba vool tõkestatud. Nad ei suuda kirjutada või kõneleda jõu ja intensiivsusega, mis on vajalik südameni jõudmiseks, nende pingutused on loiud ja viljatud.Tt 211.1

Need, kellele on pandud olulised kohustused, eelkõige need, kes on vaimulike huvide kaitsjad, peavad olema terase tundmise ja kiire taibuga. Nemad peavad olema söömises mõõdukamad kui teised. Nende laual ei peaks kohta olema rammusal ja luksuslikul toidul.Tt 211.2

Iga päev peavad vastutavatel kohtadel olevad inimesed tegema otsuseid, millest sõltuvad väga olulised tulemused. Sageli peavad nad mõtlema kiiresti ning seda saab edukalt teha ainult see, kes praktiseerib ranget mõõdukust. Füüsiliste ja vaimsete võimete õige kohtlemine tugevdab mõistust. Kui pinge ei ole liiga suur, tuleb iga ülesandega uus jõud. Kuid sobimatu toitumise tulemused mõjutavad sageli halvasti nende tööd, kes peavad arutama tähtsaid plaane ja tegema olulisi otsuseid. Rikutud magu põhjustab rikutud, ebakindlat meeleseisundit. Sageli tekitab see ärrituvust, kalkust ja ebaõiglust. Paljud plaanid, mis oleksid olnud maailmale õnnistuseks, on jäetud kõrvale ning paljud ebaõiglased, rõhuvad, isegi julmad abinõud on rakendatud just valedest toitumisharjumustest tekkinud haiglaslike seisundite tõttu.Tt 211.3

Siin on soovitus kõigile, kel on istuv või peamiselt vaimne töö. Proovigu seda kõik, kel on piisavalt moraalset julgust ja enesekontrolli: võta iga söögikord ainult kaht või kolme sorti lihtsat toitu ning ära söö rohkem, kui on vaja nälja kustutamiseks. Tee iga päev aktiivselt füüsilisi harjutusi ning vaata, kas saad sellest kasu.Tt 211.4

Tugevad mehed, kes tegelevad aktiivselt füüsilise tööga, ei pea toidu koguse ega kvaliteediga olema nii hoolikad kui istuva eluviisiga inimesed, aga isegi neil oleks parem tervis, kui nad praktiseeriksid söömises ja joomises enesevalitsemist.Tt 211.5

Mõned soovivad, et nende toitumise jaoks oleks ette kirjutatud täpne reegel. Nad söövad liiga palju, seejärel kahetsevad ning muudkui mõtlevad sellele, mida nad söövad ja joovad. Nii ei peaks see olema. Üks inimene ei saa teise jaoks täpset reeglit kindlaks määrata. Kõik peavad harjutama mõistust ja enesevalitsust ning tegutsema põhimõtte kohaselt.Tt 212.1

Meie ihu on Kristuse ostetud omandus ning meil pole vabadust sellega teha, mida iganes soovime. Kõik, kes saavad aru terviseseadustest, peavad mõistma oma kohustust kuuletuda Jumala seadustele, mis on kehtestatud nende olemuse jaoks. Terviseseadustele kuuletumine tuleb teha isikliku vastutuse küsimuseks. Me ise peame rikutud seaduse tagajärgi kannatama. Me peame isiklikult andma Jumalale vastust oma harjumuste ja kommete kohta. Seepärast ei ole meie küsimus “Missugune on maailma teguviis?”, vaid “Kuidas kohtlen mina isiklikult eluaset, mille Jumal on mulle andnud?”Tt 212.2