“Ta päästis meid ... oma halastust mööda”

Tsentuurio teener oli halvatuna voodis. Roomlastel olid teenijateks orjad, keda osteti ja müüdi turgudel ning keda koheldi sageli halvasti ja julmalt, kuid tsentuurio oli oma teenrisse kiindunud ja igatses väga tema paranemist. Ta uskus, et Jeesus suudab ta terveks teha. Ta ei olnud Päästjat näinud, kuid kuuldud teated kinnitasid tema usku. Hoolimata juutide vormilikkusest, oli see roomlane veendunud, et juutide religioon oli tema omast parem. Ta oli juba purustanud rahvusliku eelarvamuse ja vihkamise barjäärid, mis eraldasid vallutajaid vallutatutest. Ta oli ilmutanud lugupidamist jumalateenistuse suhtes ja näidanud üles lahkust juutide kui Jumala teenijate vastu. Temani jõudnud Kristuse õpetused rahuldasid ta hinge vajadusi. Kogu tema vaimulikkus vastas Päästja sõnadele. Kuid ta arvas, et ta pole väärt Jeesuse juurde minema, ning ta palus oma teenri tervise pärast palve esitada juuda vanematel.Tt 36.1

Vanemad tõid asja Jeesuse ette ja rõhutasid: “Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.” (Lk 7:4, 5)Tt 36.2

Ent teel tsentuurio koju saab Jeesus väeülemalt endalt teate: “Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid.” (Lk 7:6)Tt 36.3

Päästja jätkab ikkagi teekonda ja tsentuurio tuleb isiklikult teadet täiendama, öeldes: “Ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema.” “Ütle ainult üks sõna ja mu teener paraneb! Minagi olen ju inimene meelevalla all, aga minu käsu all on sõdureid ja kui ma ütlen ühele: “Mine ära!”, siis ta läheb, ja teisele: “Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenijale: “Tee seda!”, siis ta teeb.” (Lk 7:7; Mt 8:8, 9)Tt 36.4

“Mina esindan Rooma võimu ja mu sõdurid tunnistavad minu kõrgemat autoriteeti. Samamoodi esindad sina lõputu Jumala väge ning kogu loodu kuuletub sinu sõnale. Sa võid käskida haigusel lahkuda ja see peab sinule kuuletuma. Ütle ainult sõna ja mu teener paraneb!”Tt 36.5

““Nagu sa oled uskunud,” ütles Kristus, “nõnda sündigu sulle! Ja tema teener paranes selsamal tunnil.” (Mt 8:13)Tt 37.1

Juuda vanemad olid kiitnud tsentuuriot Kristusele teenete eest, mida ta “meie rahvale” on teinud. Nad ütlesid, et ta on väärt, sest “ta on ehitanud meile ka sünagoogi”. Kuid tsentuurio ise ütles: “Ma ei ole väärt.” Siiski ei kartnud ta Jeesuselt abi paluda. Ta ei lootnud iseenda headusele, vaid Päästja halastusele. Tema ainus argument oli tema suur vajadus.Tt 37.2

Samal kombel võib iga inimene Kristuse juurde tulla. “Ta päästis meid — mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda.” (Tt 3:5) Kas sa tunned, et sa ei saa loota Jumalalt õnnistusi, kuna oled patune? Tuleta meelde, et Kristus tuli maailma patuseid päästma. Meil pole midagi, mis meid Jumalale soovitaks. Me võime nüüd ja alati toetuda oma äärmiselt abitule olukorrale, mistõttu on Tema lunastav vägi hädavajalik. Loobudes endale toetumisest, võime vaadata Kolgata risti ja öelda:Tt 37.3

“Midagi ei ole küll
Sulle, Issand, tuua mul.”Tt 37.4

“Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) Usk ühendab meid taevaga ning annab meile jõudu pimeduse võimudest jagu saada. Jumal on Kristuses andnud vahendid, et alistada kõik halvad iseloomujooned ja vastu seista kõigile kiusatustele, ükskõik kui tugevad need on. Kuid paljud tunnevad, et neil on usku vähe, ning nad jäävad seepärast Kristusest eemale. Andku need hinged end oma abitus väärtusetuses kaastundliku Päästja halastuse kätte! Ära vaata iseendale, vaid Kristusele! Tema, kes inimeste keskel käies ravis haigeid ja ajas välja kurje vaime, on ikka seesama võimas Lunastaja. Haara siis kinni Tema tõotustest nagu elupuu lehtedest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.” (Jh 6:37) Kui sa tuled Tema juurde, usu, et Ta sind vastu võtab, sest Ta on seda tõotanud. Sa ei hukku iial, kui sa seda teed, mitte iialgi.Tt 37.5

“Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.” (Rm 5:8)Tt 37.6

“Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima?” (Rm 8:31, 32)Tt 38.1

“Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Rm 8:38, 39)Tt 38.2