Jüngritele ilmutatud
Uurigem sõnu, mida Kristus kõneles ülemises toas õhtul enne ristilöömist. Tema katsumusetund oli lähedal ning Ta püüdis lohutada jüngreid, keda pidi nii tõsiselt kiusatama ja proovile pandama.Tt 293.2
““Teie süda ärgu ehmugu!” ütles Ta. “Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? ...Tt 293.3
Toomas ütles talle: “Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” Jeesus ütles talle: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Kui te oleksite tundnud mind, siis te tunneksite ka mu isa. Nüüd te tunnete teda ja olete teda näinud.” ...Tt 293.4
Filippus aga ütles talle: “Issand, näita meile Isa, ja me jääme rahule!” Jeesus ütles talle: “Nii kaua aega olen ma teie juures, ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: Näita meile Isa!? Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma teile ütlen, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.“” (Jh 14:1-10)Tt 293.5
Jüngrid ei mõistnud veel Kristuse sõnu Tema suhte kohta Jumalaga. Suur osa Tema õpetustest oli nende jaoks ikka salapärane. Kristus soovis, et neil oleks selgem, arusaadavam Jumala tundmine.Tt 293.6
“Seda ma olen rääkinud teile võrdumites,” ütles Ta. “Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.” (Jh 16:25)Tt 293.7
Kui nelipüha päeval valati jüngritele Püha Vaimu, siis mõistsid nad täielikumalt tõdesid, mida Kristus oli võrdumites rääkinud. Suur osa õpetustest, mis olid nende jaoks mõistatuslikud olnud, sai selgeks. Ent isegi mitte siis ei saanud nad Kristuse tõotuse täieliku täitumise osaliseks. Nad said Jumala kohta kogu tundmise, mida nad suutsid taluda, kuid täielik tõotuse täitumine, et Kristus näitab neile selgelt Isa, oli veel ees. Nii on ka tänapäeval. Meie teadmised Jumalast on osalised ja ebatäiuslikud. Kui võitlus lõpeb ja Inimene Kristus Jeesus tervitab Isa ees ustavaid töölisi, kes kandsid patuses maailmas Tema tunnistust, siis mõistavad nad selgelt kõike, mis praegu on saladuslik.Tt 294.1
Kristus viib austatud inimkonna koos endaga taevastesse õuedesse. Neile, kes Teda vastu võtavad, annab Ta meelevalla saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad viimaks enda omana vastu võtta, elama koos endaga läbi igaveste aegade. Kui nad on selles elus Jumalale ustavad, siis lõpuks nad “näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel”. (Ilm 22:4) Ja mis on taevane õnn muud, kui näha Jumalat? Mis rõõm saaks Kristuse armu kaudu päästetud patuse jaoks olla suurem, kui näha Jumalat näost näkku ja tunda Teda kui Isa?Tt 294.2
Pühakiri näitab selgelt, mis suhe on Jumalal ja Kristusel ning see kirjeldab selgelt mõlema isikut ja isiksust.Tt 294.3
“Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu ... kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas ning saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud neist ülevama nime. Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud:Tt 294.4
“Sina oled mu Poeg,
täna ma sünnitasin sinu.”?Tt 294.5
Ja veel:Tt 294.6
“Mina olen temale Isaks
ja tema saab minule Pojaks!”?” (Hb 1:1-5)Tt 294.7
Johannese evangeeliumi 17. peatükis, Kristuse palves oma jüngrite pärast, on esitatud Isa ja Poja isiksus ning nende vahel eksisteeriv ühtsus:Tt 295.1
“Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.” (Jh 17:20, 21)Tt 295.2
Kristuse ja Tema järelkäijate vahel valitsev üksmeel ei hävita kellegi isiksust. Neil on üks eesmärk, üks vaim, üks iseloom, kuid mitte üks isiksus. Nõnda on Jumal ja Kristus üks.Tt 295.3