Toitumine

Kõiges, mis oli seotud toitumisega, oli selge vahe puhta ja ebapuhta vahel:Tt 190.1

“Mina olen Issand, teie Jumal, kes teid on eraldanud teistest rahvastest! Tehke siis vahet puhta ja roojase looma vahel ning roojase ja puhta linnu vahel, ja ärge tehke endid põlastusväärseiks loomadega ja lindudega ja kõigi maa peal roomajatega, keda ma teile olen eraldanud kui roojased!” (3Ms 20:24, 25)Tt 190.2

Paljud toiduained, mida paganad vabalt sõid, olid iisraellastele keelatud. See ei olnud meelevaldselt tehtud vahe. Keelatud asjad olid ebatervislikud. Ning tõsiasi, et need kuulutati roojaseks, andis õppetunni, et kahjustava toidu kasutamine rüvetab. See, mis rikub ihu, rikub ka hinge. Seetõttu ei ole selle kasutaja sobilik osaduseks Jumalaga ega kõrgeks, pühaks teenimiseks.Tt 190.3

Kõrbes alanud distsipliin jätkus Tõotatud maal, kus asjaolud olid õigete harjumuste kujunemiseks soodsamad. Inimesed ei kogunenud linnadesse, vaid igal suguvõsal oli maaomand, mis tagasi kõigile loomuliku ja rikkumata elu tervist toovad õnnistused.Tt 190.4

Iisrael pidi ära ajama kaananlased, kelle julmade ja liiderlike kommete kohta ütles Issand: “Te ei tohi käia selle rahva seaduste järgi, kelle ma ajan ära teie eest, sest nemad on teinud kõike seda ja on saanud mulle vastikuks!” (3Ms 20:23)Tt 190.5

“Ära vii niisugust jäledust oma kotta, et sinagi ei saaks neetuks nagu see.” (5Ms 7:26)Tt 190.6

Kõigis igapäevaellu puutuvais asjus õpetati iisraellastele Püha Vaimu õppetundi:Tt 190.7

“Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim? Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub ka tema, sest Jumala tempel on püha, ja see olete teie.” (1Kr 3:16, 17)Tt 190.8