Pole aega kaotada
Meil pole aega kaotada. Me ei tea, kui varsti lõpeb armuaeg. Kõige enam on meil vaid siinne lühike eluaeg ning me ei tea, millal võib surmanool meie südant tabada. Me ei tea, kui varsti kutsutakse meid loobuma maailmast ja selle huvidest. Meie ees laiub igavik. Eesriie tõstetakse üles. Vaid mõned lühikesed aastad ja kõik, kes praegu arvatakse elavate hulka, saavad korralduse:Tt 323.3
“Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut ... Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!” (Ilm 22:11)Tt 323.4
Kas me oleme valmis? Kas me tunneme Jumalat, taeva Valitsejat, Seaduseandjat, ja Jeesust Kristust, kelle Ta oma esindajana maailma saatis? Kui meie elutöö lõpeb, kas me oleme valmis ütlema samamoodi nagu Kristus, meie eeskuju:Tt 324.1
“Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha ... Ma olen teatavaks teinud sinu nime” ? (Jh 17:4-6)Tt 324.2
Jumala inglid püüavad meid tõmmata iseendast ja maistest asjadest eemale. Ärgem laskem neil asjata vaeva näha.Tt 324.3
Ohjeldamatusele andunud mõistus peab muutuma. “Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. Nii nagu kuulekad lapsed ärge ka teie kohanege oma kunagise teadmatuseaja himudega, vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: “Olge pühad, sest mina olen püha!“” (1Pt 1:13-16)Tt 324.4
Mõtted peavad koonduma Jumalale. Me peame tegema tõsiseid jõupingutusi, et võita lihaliku südame halvad kalduvused. Meie pingutused, enesesalgamine ja sihikindlus peavad olema proportsionaalsed selle eesmärgi väärtusega, mille poole me püüdleme. Ainult Jeesuse kombel võites saame elukrooni.Tt 324.5