Töö, mis nõuab hoolt

Mõne nõrga, katkendliku pingutusega ei saa parandada ülekohut ega teha muudatusi. Iseloomu kujundamine on töö, mitte ühe päeva ega ühe aasta, vaid terve elu töö. Võitlus oma mina allutamiseks, pühaduse ja taeva saavutamiseks on eluaegne võitlus. Ilma lakkamatute jõupingutuste ja pideva aktiivsuseta ei saa jumalik elu edeneda, ei saavutata võidukrooni.Tt 322.1

Kindlaim tõend inimese kõrgemast seisusest langemise kohta on fakt, et tagasipöördumine maksab nii palju. Tagasi võib saada ainult raske võitlusega, sentimeeter sentimeetri, tund tunni järel. Ühe hetkega võime end äkilise, ettevaatamatu teoga asetada kurjuse võimu alla, kuid köidikute purustamiseks ja pühama elu saavutamiseks läheb vaja rohkem kui ühte hetke. Me ei või endale lubada impulsiivset käitumist.Tt 322.2

Me ei tohi hetkekski valvsust kaotada. Arvutute kiusatuste poolt sissepiiratult peame neile kindlalt vastu seisma või alistuma. Kui me läheneksime oma elu lõpule, aga töö on tegemata, siis tähendaks see igavest kaotust.Tt 322.3

Apostel Pauluse elu oli pidev võitlus iseendaga. Ta ütles: “Ma suren iga päev.” (1Kr 15:31) Tema tahe ja soovid olid iga päev konfliktis kohustuste ja Jumala tahtega. Oma kalduvuste järgimise asemel tegi ta Jumala tahte järgi, ükskõik kui ränk oli see tema loomusele.Tt 322.4

Oma eluvõitluse lõpus lahingutele ja võitudele tagasi vaadates võis ta öelda: “Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab.” (2Tm 4:7, 8)Tt 322.5

Kristlik elu on lahing ja edasimarssimine. Selles sõjas ei ole vaba hetke; jõupingutused peavad olema pidevad ja sihikindlad. Lakkamatu püüdlemisega saavutame võidu Saatana kiusatuste üle. Kristlikku täielikkust tuleb taotleda vastupandamatu energiaga ning hoida resoluutse otsusekindlusega.Tt 322.6

Keegi ei sünni ülalt omapoolse karmi, püsiva pingutuseta. Selles sõjas iseenda eest peab igaüks ise võitlema, keegi teine ei saa meie võitlusi võidelda. Me vastutame isiklikult võitluse tulemuse eest. Kui Noa, Iiob ja Taaniel elasid maapeal, ei saanud nad oma õigusega päästa ei poega ega tütart.Tt 322.7