Slummid

Suurtes linnades on palju neid, kellest hoolitakse vähem kui mõistmatutest loomadest. Mõtle peredele, kes on kogunenud viletsatesse üürimajadesse, paljud neist pimedatele keldrikorrustele, mis haisevad rõskuse ja mustuse järele. Neis armetutes paikades sünnivad, kasvavad ja surevad lapsed. Nad ei näe midagi looduse ilust, mille Jumal on loonud meeli rõõmustama ja hinge ülendama. Räbalates ja pooleldi nälginult elavad nad kesk pahesid ja rikutust ning nende iseloom on vormitud neid ümbritseva viletsuse ja patu järgi. Lapsed kuulevad Jumala nime üksnes vandesõnades. Nende kõrvu täidavad ropp kõnepruuk, needmine ja sõim. Nende meeli rikuvad alkoholi ja tubaka ving, iiveldama ajav lehk, moraalne mandumine. Nii valmistatakse paljusid ette saama kurjategijateks, kes vaenavad ühiskonda, mis on jätnud neid viletsusse ja alandavasse seisukorda.Tt 124.4

Mitte kõik slummide vaesed ei kuulu sellesse klassi. Jumalakartlikud mehed ja naised on sattunud sügavasse vaesusesse haiguse või ebaõnne tõttu, sageli ebaausate sepitsuste tagajärjel, mida kasutavad need, kes elavad kaasinimeste kulul. Paljud õiglased ja heatahtlikud inimesed jäävad vaeseks puudulike ametioskuste tõttu. Teadmiste puudumise tõttu ei sobi nad eluraskustega võitlema. Linnadesse kogunedes ei suuda nad tihtipeale tööd leida. Ümbritsetuna patustest vaatepiltidest ja helidest on nad kohutavate kiusatuste objektid. Kõlvatute ja mandunutega koos viibides ja sageli nendega ühte klassi liigitatuna suudavad nad ainult üliinimliku pingutusega, rohkem kui piiratud jõuga, püsida nii, et ei lange samadesse sügavustesse. Paljud eelistavad jääda ausaks, pigem taludes kannatusi kui patustades. See inimklassi vajab eriliselt abi, kaastunnet ja julgustust.Tt 124.5

Kui vaesed, kes praegu on hulgana linnades, leiaksid kodu maal, siis saaks nad elatist teenida ja leiaksid ka tervise ja õnne, mis on neile praegu tundmatu. Raske töö, lihtne toit, kokkuhoidlikkus, sagedased raskused ja puudus on nende osa. Aga missugused õnnistused oleksid nende päralt, kui nad lahkuksid linnast, selle ahvatlustest kurjale, selle segadusest ja kuritegevusest, selle viletsusest ja räpasusest maakoha vaikusesse, rahusse ja puhtusesse.Tt 125.1

Kui need, kes elavad linnades, kel pole rohelise muru lapikestki, kuhu astuda, kes aasta aasta järele on vaadanud räpaseid hoove ja kitsaid põiktänavaid, kiviseinu ja sillutist ning taevast, mis on tolmust ja suitsust tuhmunud, saaksid kuhugi põllumajanduspiirkonda, mida ümbritsevad rohelised põllud, metsad, künkad ja ojad, selge taevas ning värske, puhas maaõhk, siis tunduks see neile peaaegu paradiisina.Tt 125.2

Suurel määral inimestega kokkupuutest ja nendest sõltumisest ära lõigatuna ning maailmas hukutavatest reeglitest, kommetest ja põnevusest eraldatuna jõuavad nad looduse südamele lähemale. Jumala ligiolek saab nende jaoks reaalsemaks. Paljud saavad Temast sõltumise õppetunni. Nad kuulevad Tema häält looduse kaudu oma rahu ja armastusega nende südamele rääkimas ning mõistus, hing ja ihu reageerivad tervendavale, elu andvale väele.Tt 125.3

Kui nad üldse muutuvad töökaks ja hakkavad ennast ülal pidama, on neil vaja palju abi, julgustust ja õpetust. Palju on vaeseid perekondi, kelle jaoks ei saa teha paremat misjonitööd, kui aidata neil kolida maale ning õpetada, kuidas panna maa endale elatist tootma.Tt 125.4

Niisuguse abi ja õpetuse vajadus ei piirdu linnadega. Isegi maal, kus on võimalused paremaks eluks, on palju vaeseid suures puuduses. Terved kogukonnad on ilma ameti- ja hügieenialase hariduseta. Perekonnad elavad hüttides, napi mööbli ja riietusega, ilma tööriistade ja raamatuteta, ilma mugavuste ja pesemisvõimalusteta ning kultuurita. Brutaalsed hinged, nõrgad ja moondunud kehad ilmutavad halva pärilikkuse ja valede harjumuste tagajärgi. Neil inimestel on vaja elementaarset haridust. Nad on elanud hooletut, tegevusetut, pahelist elu ning neile tuleb õpetada õigeid harjumusi.Tt 125.5

Kuidas saab neid teha teadlikuks muutumise vajalikkusest? Kuidas juhtida neid elu kõrgema ideaali juurde? Kuidas saab aidata neil tõusta? Mida saab teha, kui vaesus võimutseb ja sellega tuleb igal sammul võidelda? Muidugi on see töö raske. Vajalik muutus ei toimu kunagi, kui mehi ja naisi ei abista väljast tulevad jõud. Jumala eesmärk on, et rikkad ja vaesed oleksid tihedalt seotud kaastunde ja abivalmiduse sidemetega. Need, kel on vahendid, talendid ja suutlikkus, peavad neid ande kasutama kaasinimestele õnnistuseks.Tt 126.1

Kristlastest põllumehed saavad teha tõelist misjonitööd, aidates vaestel maal kodu leida ning õpetades neid, kuidas harida maad ja muuta see viljakaks. Õpeta neile, kuidas kasutada põllumajanduslikke tööriistu, kuidas erinevaid kultuure kasvatada, kuidas viljapuid istutada ja nende eest hoolitseda.Tt 126.2

Paljudel, kes maad harivad, ebaõnnestub saagi saamine oma hooletuse tõttu. Nende viljapuude eest ei hoolitseta õigesti, kultuure ei külvata õigel ajal ning maa harimisel tehakse üksnes pealiskaudset tööd. Oma ebaedu panevad nad maa viljatuse süüks. Tihtipeale tunnistatakse ekslikult kõlbmatuks maa, mis õige tegevuse korral annaks rohket saaki. Piiratud plaanid, vähene pingutamine ja puudulik parimate meetodite uurimine lausa nõuavad muutmist.Tt 126.3

Õpetatagu õigeid meetodeid kõigile, kes on valmis õppima. Kui mõni ei taha, et talle edumeelsetest ideedest räägitakse, saagu õppetunnid antud vaikides. Hoia kultuurid omal maal korras. Ütle oma naabritele sõna, kui saad, ning kõnelegu su saak õigete meetodite kasuks. Näita, mida on võimalik maaga teha, kui seda õigesti harida.Tt 126.4

Tähelepanu tuleb pöörata mitmesuguste tegevusharude rajamisele, nii et vaesed perekonnad võiksid tööd leida. Puusepad, sepad ja õigupoolest kõik, kes oskavad mingit kasulikku tööd, peaksid tundma vastutust õpetada ja aidata harimatuid ning töötuid.Tt 126.5

Vaeste abistamise töös on avar teenimisväli nii naistele kui ka meestele. Tubli kokk, majapidaja, õmbleja, medõde — kõigi abi on vaja. Õpetatagu vaeste perede liikmeid, kuidas valmistada süüa, kuidas endale riideid valmistada ja neid parandada, kuidas haiget põetada, kuidas kodu eest õigesti hoolitseda. Õpetatagu poistele ja tüdrukutele põhjalikult mõnd kasulikku ametit või elukutset.Tt 127.1