Jumalike saladuste uurimine
“Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele.” (5Ms 29:28) Ilmutus, mille Jumal on enda kohta oma Sõnas andnud, on meile uurimiseks. Seda võime püüda mõista. Kuid me ei tohi tungida sellest kaugemale. Kõrgeim intellekt võib end koormata, kuni ta on tüdinenud oletustest Jumala olemuse kohta, kuid pingutused ei kanna vilja. Meile pole antud selle probleemi lahendust. Ükski inimmõistus ei suuda mõista Jumalat. Keegi ei tohi hellitada spekulatsioone Tema olemuse kohta. Siin on vaikimine kõneosavus. Kõigevägevam on aruteludest kõrgemal.Tt 301.2
Isegi inglitel ei lubatud osa saada Isa ja Poja vahelistest nõupidamistest, kui koostati lunastusplaan. Inimolevused ei tohi tungida Kõigekõrgema saladustesse. Me oleme Jumala suhtes teadmatuses nagu väikesed lapsed, kuid väikeste lastena võime Teda armastada ja Talle kuuletuda.Tt 301.3
Tema olemuse või eesõiguste suhtes spekuleerimise asemel pangem tähele sõnu, mida Ta on öelnud.Tt 301.4
“Kas sa suudad leida Jumala sügavuse?
Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni? Need on kõrgemad kui taevad — mida sina suudad teha?
Sügavamad kui surmavald — mida sina sellest tead?
Nende mõõt on pikem kui maa
ja laiem kui meri.”
“Aga tarkus — kust seda leitakse?
ja kus on arukuse asupaik?
Ei tunne inimene selle hinda
ja seda ei leidu elavate maal.
Sügavus ütleb: “Minu sees seda pole.”
Ja meri ütleb: “Ei ole minu juures.”
Puhta kulla eestki ei saa seda osta
ega hõbedaga selle hinda vaagida.
See pole makstav Oofiri kullaga,
ei kalli oonüksi ega safiiriga.
Sellega pole võrreldav ei kuld ega klaas,
ka pole see vahetatav kuldriista vastu.
Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi —
omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid.
Sellega pole võrreldav Etioopia krüsoliit,
puhta kullagagi ei saa selle eest maksta.
Kust tuleb siis tarkus
ja kus on arukuse asupaik? ...Tt 301.5
Kadupaik ja surm ütlevad:Tt 302.1
“Meie kõrvus on sellest ainult kuuldus.”
Jumal, tema tunneb teed sinna
ja tema teab selle asupaika.
Sest tema ulatub vaatama maa äärteni,
tema näeb kõike, mis taeva all on. ...
Kui ta andis vihmale seaduse
ja kõuepilvele tee,
siis ta nägi seda ja seletas,
valmistas ta ja uuris läbi.Tt 302.2
Ja ta ütles inimesele:Tt 302.3
“Vaata, Issanda kartus — see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus!“” (Ii 11:7-9; 28:12-28)Tt 302.4
Tarkust ei ole ei maa salakohtade uurimises ega asjatutes püüdlustes tungida Jumala olemuse saladustesse. See on hoopis alandlikult vastu võtta see ilmutus, mille Tema on heaks arvanud anda, ning kohandada oma elu Tema tahtega.Tt 303.1
Kõige suurema intellektiga inimesed ei suuda mõista Issanda saladusi, nagu need on ilmutatud looduses. Jumalik inspiratsioon esitab palju küsimusi, millele ei suuda vastata kõige põhjalikumad õpetlased. Neid küsimusi ei esitata selleks, et me neile vastaksime, vaid selleks, et tõmmata meie tähelepanu Jumala sügavatele saladustele ning õpetada meile, et meie tarkus on piiratud, et meie igapäevase elu keskkonnas on palju asju, mis ületavad piiratud olevuste mõistuse.Tt 303.2
Skeptikud keelduvad Jumalasse uskumast, sest nad ei suuda mõista piiritut väge, millega Ta end ilmutab. Ent Jumalat ei tule hinnata niivõrd selle järgi, mida Ta enda kohta ei ilmuta, kuivõrd selle järgi, mis on meie piiratud mõistusele avatud. Nii jumalikus ilmutuses kui ka looduses on Jumal meie usu käsutusse andnud saladusi. See peab nii olema. Me võime üha otsida, üha uurida, üha õppida, kuid ikka jääb lõpmatus.Tt 303.3
“Kes on mõõtnud pihuga vee?
Või määranud vaksaga taeva?
Või kogunud vakaga maa põrmu?
Või vaaginud margapuuga mäed
ja kaalukaussidega künkad?
Kes on juhatanud Issanda Vaimu
või teda õpetanud tema nõuandjana? ...
Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris
ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel.
Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.
Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks
ega selle loomadest põletusohvriks. Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski,
ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.
Kellega te siis võrdlete Jumalat
ja missuguse kujutise võiksite temast teha? ...
Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud?
Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud?
Kas te ei ole taibanud maailma alustest,
et see on tema, kes istub maasõõri kohal,
mille elanikud on nagu rohutirtsud;
kes laotab taevad laiali kui loori
ja venitab neid otsekui telki selles elamiseks ...
Kellega te siis võrdlete mind? ...
ütleb see, kes on Püha.
Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse:
kes on loonud need seal?
Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt,
kes nimetab neid kõiki nimepidi.
Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu
ei puudu neist ainsatki.
Mispärast ütled sina, Jaakob,
ja räägid sina, Iisrael:
“Minu tee on varjul Issanda eest
ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?
” Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Jumal, Issand,
on maailma äärte Looja;
tema ei väsi ega tüdi,
tema mõistus on uurimatu.” (Js 40:12-28)Tt 303.4
Õppigem oma Jumala suurust sellest, mida on Püha Vaim prohvetite kaudu andnud. Prohvet Jesaja kirjutab:Tt 304.1
“Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: “Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!” Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.Tt 304.2
Ja ma ütlesin: “Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.”Tt 305.1
Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: “Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.“” (Js 6:1-7)Tt 305.2
“Ei ole sinu sarnast, Issand!
Sina oled suur, ja suur on su nimi
vägevuse poolest.
Kes ei peaks sind kartma,
rahvaste kuningas?”
“Issand, sa uurid mind läbi
ja tunned mind.
Sina tead, millal ma maha istun
ja millal ma tõusen;
sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
Sa mõõdad ära mu käimise
ja mu pikali-olemise,
ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
Sõna ei ole veel mu keelel,
kui ennäe — sina, Issand, tead selle kõik ära.
Tagant ja eest sa ümbritsed mind
ja paned oma pihu mu peale.
See tundmine on minule imeline,
see on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.” (Jr 10:6, 7; Ps 139:1-6)Tt 305.3
“Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu.” (Ps 147:5)Tt 306.1
“Sest mehe teed on Issanda silme ees ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.” (Õp 5:21)Tt 306.2
“Tema paljastab sügavused ja saladused, tema teab, mis on pimeduses, sest tema juures elab valgus.” (Tn 2:22)Tt 306.3
“Issand, kes teeb seda, mis on teada igavikust alates.” “Kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks? Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda? Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti!” (Ap 15:18; Rm 11:34-36)Tt 306.4
“Ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule,” “kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus!” (1Tm 1:17; 6:16)Tt 306.5
“Kas tema auväärsus ei teegi teile hirmu
ja kartus tema ees ei valda teid?”
“Eks ole Jumal kõrgel taevas?
Ja vaata ülemaid tähti — kui kõrgel need on!”
“Kas on määra tema väehulkadel?
Ja kellele tema valgus ei tõuse?”
“Ta teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista.
Sest ta ütleb lumele: “Lange maa peale!”
ja vihmasabin ning vihmavaling on tema tugevus.
Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga,
et kõik inimesed tunneksid ta tegu. ...
Ta koormab ka pilvi niiskusega,
pilved pilluvad tema välku.
Need rändavad ringi tema juhtimisel,
et teha kõike, mida ta neil käsib
maailmas ja maa peal,
olgu vitsana, kui ta maale tarvis, olgu armuna, kui ta seda osutab.
Kuule seda, Iiob, peatu
ja pane tähele Jumala imetegusid!
Kas sa mõistad, kuidas Jumal annab neile käsu
ja laseb oma pilvest välgu sähvatada?
Kas sa mõistad pilvede sõudu,
ülima tarkuse imetegu? ...
Kas sa koos temaga laotad pilvekatet,
vastupidavat nagu valatud peeglit?
Õpeta meid, mida me peaksime temale ütlema;
pimeduse tõttu ei saa me millestki aru. ...
Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes,
siis puhub tuul ja toob selguse.
Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus —
Jumala ümber on hirmuäratav aupaiste.
Kõigevägevam — temani me ei jõua,
tema on suur jõult ja rikas õiglusest ...
Seepärast peavad inimesed teda kartma.”
“Kes on nagu Issand, meie Jumal,
kes kõrgel istub,
kes alandub vaatama,
mis taevas ja maa peal on.”
“Tema tee on tuulekeerises ja tormis
ja pilved on tema jalgade tolm.”
“Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav,
tema suurus on uurimatu!
Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid,
ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
Sinu võimsuse toredat hiilgust
ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
Sinu kardetavast jõust räägitagu
ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu! ...
Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod,
ja su vagad tänavad sind.
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest
ja nad räägivad su vägevusest,
et teada anda inimlastele tema vägevust
ja tema riigi auhiilguse ilu.
Sinu riik on kõigi ajastute riik
ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve. ...
Issanda kiitust rääkigu mu suu
ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele
ikka ja igavesti!” (Ii 13:11; 22:12; 25:3; 37:5-24; Ps 113:5, 6; Na 1:3; Ps 145:3-21)Tt 306.6
Kui me üha enam õpime tundma, missugune on Jumal ja missugused oleme meie Tema silmis, siis peaksime Tema ees kartma ja värisema. Võtku tänapäeva inimesed hoiatuseks nende saatus, kes vanal ajal söandasid vabalt ümber käia sellega, mida Jumal oli kuulutanud pühaks. Kui iisraellased tihkasid avada vilistite maalt tagasi tulnud seaduselaegast, siis sai aukartusetu uljus märkimisväärselt karistatud.Tt 308.1
Mõtle veel kohtuotsusele, mis sai osaks Ussale. Kui Taaveti valitsemise ajal toodi seaduselaegast Jeruusalemma, pani Ussa oma käe selle külge, et seda paigal hoida. Jumala ligioleku sümboli puudutamise julguse eest nuheldi teda kohese surmaga.Tt 308.2
Kui Mooses põleva põõsa juures ei tundnud Jumala ligiolekut ja pöördus imestust äratavat vaatepilti vaatama, anti korraldus:Tt 308.3
““Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” ... Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.” (2Ms 3:5, 6)Tt 308.4
“Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole. Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.Tt 308.5
Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla. Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles:Tt 309.1
“Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole. ... Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!”Tt 309.2
Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: “Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!” Ja ta kartis ning ütles: “Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!“” (1Ms 28:10-17)Tt 309.3
Kõrbe kogudusetelgi pühamus ja templis, mis olid Jumala eluaseme sümbolid, oli üks osa pühitsetud Tema ligiolekule. Selle sissepääsu ees olevat eesriiet, millele olid tikitud keerubid, ei tohtinud tõsta mitte kellegi käsi. Selle eesriide kergitamine ja kõige pühama paiga pühasse salapärasse keelatult sisenemine tähendas surma. Armutrooni kohal viibis Kõigepühama au — au, mida ükski inimene ei saa vaadata ja elama jääda. Ühel päeval aastas sisenes ülempreester määratud teenistuseks kõige pühamasse paika, Jumala ligiolekusse, sellal kui viirukipilved varjutasid tema pilgu eest auhiilguse. Templiõuedes pidi vaikima iga hääl. Ükski preester ei teeninud altarite juures. Jumala teenijate hulk, kummardunud vaikses aukartuses, anus Jumala armu.Tt 309.4
“Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.” (1Kr 10:11)Tt 309.5
“Issand on oma pühas templis,
tema palge ees vaikigu kogu maa!”
“Issand on kuningas!
Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal.
Vabisegu maa!
Issand on suur Siionis
ja ta on kõrge üle kõigi rahvaste.
Andku nad au sinu suurele
ja kardetavale nimele:
see on püha!”
“Issand, kelle aujärg on taevas;
tema silmad näevad igale poole,
ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi.”
“Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest.”
“Oma elamu paigast ta vaatleb
kõiki ilmamaa elanikke,
tema, kes valmistab nende südamed,
paneb tähele kõiki nende tegusid.”
“Kartku Issandat kogu ilmamaa,
tema ees värisegu kõik maailma elanikud!” (Ha 2:20; Ps 99:1-3; 11:4; 102:20; 33:14, 15, 8)Tt 309.6
Inimene ei suuda juurdlemisega Jumalat leida. Ärgu keegi püüdku jultunud käega kergitada loori, mis varjab Tema auhiilgust. “Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed!” (Rm 11:33) Tema vägi on varjatud ning see tõendab Tema halastust, sest jumaliku ligioleku loori kergitamine tähendab surma. Ükski surelik mõistus ei suuda mõista salajasust, milles Kõigevägevam elab ja tegutseb. Me suudame mõista Tema kohta ainult seda, mida Ta näeb sobiliku olevat ilmutada. Mõistus peab tunnustama endast kõrgemat autoriteeti. Süda ja mõistus peavad kummarduma suure MINA OLEN ees.Tt 310.1