31. peatükk — Ema

Lapsed muutuvad suurel määral samasuguseks nagu vanemad. Vanemate füüsiline seisukord, nende kalduvused ja himud, nende vaimsed ja moraalsed suunitlused antakse suuremal või vähemal määral edasi lastele edasi.Tt 256.1

Mida õilsamad on vanemate eesmärgid, mida kõrgemad vaimsed ja vaimulikud anded ja mida paremini on vanemate füüsilised võimed välja kujunenud, seda parem on varustus eluks, mille nad lastele annavad. Arendades endas seda, mis on parim, avaldavad lapsevanemad mõju, mis kujundab ühiskonda ja ülendab tulevasi põlvkondi.Tt 256.2

Isad ja emad peavad mõistma oma vastutust. Maailma on täis püüdepaelu noorte jalgadele. Paljusid köidab isekate ja meeleliste naudingute elu. Nad ei märka varjatud ohte ega selle raja hirmsat lõppu, mis tundub nende jaoks õnneteena. Himu ja kire rahuldamise tõttu raisatakse energiat ning miljonid on hävinud selle ja tulevase maailma jaoks. Vanemad peavad meeles pidama, et nende lastel tuleb kiusatustega silmitsi seista. Juba enne lapse sündi peab algama ettevalmistus, mis võimaldab lapsel edukalt kurja vastu võidelda.Tt 256.3

Eriti suur vastutus lasub emal. Tema, kelle südameveri toidab last ja moodustab tema füüsilise keha, jagab lapsele ka vaimseid ja vaimulikku mõjusid, mis kujundavad vaimu ja iseloomu. Heebrea ema Jookebed oli tugev usus “ega kartnud kuninga korraldust” (Hb 11:23) ja temast sündis Mooses, Iisraeli vabastaja. Hannale, kes oli ennastohverdav, taevase inspiratsiooniga palveinimene, sündis Saamuel, taevast juhtnööre saav laps, äraostmatu kohtunik, Iisraeli prohvetikoolide rajaja. Naatsaretist pärit Maarja lihane ja hingesugulane Eliisabet oli Päästja tuleku kuulutaja ema.Tt 256.4