Ajaloolised ja teoloogilised õpetused

Paljud arvavad, et kristliku töö ettevalmistuseks on oluline omandada laialdased teadmised ajaloolistest ja teoloogilistest kirjutistest. Nad oletavad, et see aitab neid evangeeliumi õpetamisel. Kuid vaevaline inimeste arvamuste uurimine pigem nõrgestab nende teenimistööd kui annab sellele midagi juurde. Kui ma näen raamatukogusid täitvaid mahukaid ajalooliste ja teoloogiliste õpetuste köiteid, siis ma mõtlen: “Miks kulutada raha sellele, mis pole leib?” Johannese evangeeliumi kuuendas peatükis räägitakse meile rohkem, kui võib leida neis teostes. Kristus ütleb: “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.” “Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti.” “Kes usub, sellel on igavene elu.” “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” (Jh 6:35, 51, 47, 63)Tt 312.4

On ajalugu, mille uurimist ei tohi hukka mõista. Püha ajalugu oli prohvetite koolide üks uurimisteemasid. Aruandes selle kohta, kuidas Jumal rahvastega suhtles, otsiti Issanda jälgi. Samamoodi peame tänapäeval vaatlema, kuidas Jumal toimib maa rahvastega. Me peame nägema ajaloos prohvetikuulutuste täitumist, uurima Kõikväelise tegusid suures reformatsiooniliikumises ning mõistma sündmuste kulgu, kui rahvad seavad end üles suure võitluse viimaseks lahinguks.Tt 313.1

Niisugune uurimine annab avara, igakülgse arusaama elust. See aitab mõista midagi elu seostest ja sõltuvustest, sellest, kui imeliselt me olema ühiskonna ja rahvaste suures vennaskonnas ühendatud ning kuidas ühe liikme rõhumine ja mandumine tähendab kaotust kõigile.Tt 313.2

Kuid tavapäraselt uuritavas ajaloos peetakse silmas inimese saavutusi, tema võite lahingutes, tema edu võimu ja tähtsuse omandamisel. Kaotatakse silmist Jumala mõju inimeste tegemistes. Vähesed uurivad rahvaste tõusudes ja langustes Tema eesmärki.Tt 313.3

Ning suurel määral on õpitav ja õpetatav teoloogia üksnes inimeste spekulatsiooni aruanne, mis tahab mõistmatute sõnadega varjutada Jumala nõu. Liiga sageli pole nende raamatute kogumise soovi taga leida toitu vaimule ja hingele, vaid see on püüdlus tutvuda filosoofide ja teoloogidega, soov esitada inimestele kristlust õpitud sõnade ja väidetega.Tt 313.4

Mitte kõik kirjutatud raamatud ei saa teenida püha elu eesmärki. “Õppige minult,” ütles Suur Õpetaja, “võtke enda peale minu ike, õppige minu tasadust ja alandlikkust.” Sinu intellektuaalne uhkus ei aita sind suhtlemises hingedega, kes hukkuvad eluleiva puuduses. Neid raamatuid uurides lubad sa neil võtta praktiliste õppetundide koha, mida peaksid õppima Kristuselt. Selle õppimise tulemustest ei saa inimesed toidetud. Väga vähe õpetustest, mis mõistust nii väga koormavad, varustavad sellega, mis aitab inimesel töös hingedega edukas olla.Tt 313.5

Päästja tuli “kuulutama vaestele rõõmusõnumit”. (Lk 4:18) Ta kasutas oma õpetustes kõige lihtsamaid mõisteid ja kõige selgemaid sümboleid. Ning on öeldud, et “suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi”. (Mk 12:38) Need, kes püüavad praegusel ajal Tema tööd teha, vajavad sügavamat pilguheitu Tema antud õppetundidesse.Tt 314.1

Elava Jumala sõnad on kõrgeim haridus. Need, kes kuulutavad inimestele, peavad sööma eluleiba. See annab neile vaimulikku jõudu ja siis on nad valmis teenima inimesi kõigist ühiskonnaklassidest.Tt 314.2