Misjoniperekonnad

Vaja on misjoniperekondi, kes asuksid elama unarusse jäetud maale. Mingu põllumehed, rahandustegelased, ehitajad ja need, kes on erinevates kunstides ja käsitöös osavad, hooletusse jäetud põldudele, harigu maad, rajagu ettevõtted, valmistagu endale tagasihoidlikud kodud ning aidaku naabreid.Tt 127.2

Jumal on teinud karmid ja metsikud kohad köitvaks, asetades kõige koledama keskele ilusaid asju. Niisugust tööd on meid kutsutud tegema. Isegi maa hüljatud paigad, mille välimus tundub olevat eemaletõukav, võivad saada nagu Jumala aiaks.Tt 127.3

“Sel päeval kuulevad
kurdid kirja sõnu
ja pimedate silmad
näevad pilkasest pimedusest.
Siis tunnevad alandlikud
aina rõõmu Issandas
ja kõige vaesemad inimesed
hõiskavad Iisraeli Pühas.” (Js 29:18, 19)Tt 127.4

Praktilistes valdkondades õpetades saame tihtipeale vaeseid kõige efektiivsemalt aidata. Reeglina ei ole neil inimestel, kel puudub tööalane väljaõpe, harjumust töötada, olla sihikindel, kokku hoida ja ennast salata. Nad ei oska toime tulla. Sageli raisatakse hooletuse ja õige otsustusvõime puudumise tõttu see, mis oleks nende peret korralikult ja mugavalt ülal pidanud, kui seda oleks hoolikalt ja säästlikult kasutatud. “Kehvade uudismaa annab palju leiba, aga mõni hukkub otsustusvõime puudumise tõttu.” (Õp 13:23, KJV)Tt 127.5

Me võime vaestele anda ja neile kahju teha, õpetades neid olema sõltuvad. Niisugune andmine soodustab isekust ja abitust. Sageli toob see kaasa tegevusetuse, pillamise ja ohjeldamatuse. Ühelgi inimesel, kes suudab endale ise elatist teenida, ei ole õigust teistest sõltuda. Ütluses “Maailm võlgneb mulle ülalpidamise” on valskuse, pettuse ja röövimise tuum. Maailm ei võlgne ülalpidamist ühelegi inimesele, kes suudab töötada ja ise endale elatist teenida.Tt 128.1

Tõeline heategevus aitab inimesel iseennast aidata. Kui keegi tuleb meie ukse taha ja palub süüa, ei tohiks me teda näljasena ära saata: tema vaesus võib olla ebaõnne tulemus. Kuid tõeline heategemine tähendab rohkem kui ande. See tähendab ehedat huvi teiste heaolu vastu. Me peame püüdma mõista vaeste ja hättasattunute vajadusi ning andma neile abi, mis neile kõige rohkem kasuks tuleb. Hoole, aja ja isiklike pingutuste andmine maksab palju enam kui pelgalt raha andmine. Kuid see on kõige õigem heategevus.Tt 128.2

Need, keda õpetatakse saadavat välja teenima, õpivad tõenäolisemalt seda maksimaalselt kasutama. Eneseusalduse õppimisel ei saavuta nad ainult seda, et oskavad end ülal pidada, vaid see võimaldab neil ka teisi aidata. Õpeta elu kohustuste olulisust neile, kes oma võimalusi raiskavad. Näita neile Piibli religiooni, mis ei muuda iial inimesi tegevusetuks. Kristus õhutas töötegemist. “Mis te siin kogu päeva jõude seisate?” ütles Ta laiskadele. “Ma pean töötama ... niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha.” (Mt 20:6; Jh 9:4, KJV) Kõigi eesõigus on anda oma koduse elu, kommete ja tavade ning korraga maailmale tõend sellest, mida evangeelium võib teha nende heaks, kes sellele kuuletuvad. Kristus tuli maailma, et anda meile eeskuju, missuguseks võime saada. Ta ootab, et Tema järgijad oleksid korrektsuse eeskujuks kõigis elu suhetes. Ta soovib, et jumalik puudutus oleks näha välistest asjadest.Tt 128.3

Meie enda kodu ja ümbrus peavad olema näitlikud õppetunnid, muutumise õpetus, et töökus, puhtus, peenetundelisus ja kombekus võivad asendada tegevusetuse, räpasuse, labasuse ja korratuse. Oma elu ja eeskujuga saame aidata teistel märgata, mis on nende iseloomus või ümbruses eemaletõukavat ning kristliku viisakusega võime muutusele kaasa aidata. Kui osutame nende vastu huvi, peame leidma võimaluse, õpetamaks, kuidas oma energiat kõige paremini ära kasutada.Tt 128.4