APOSTLITE KINNIVÕTMINE JA KOHTU EES SEISMINE

Kristuse ülestõusmisest kuulutamine ning see, et Tema surma ja ülestõusmise tõttu tuuakse lõpuks kõik surnud hauast välja, häiris tõsiselt sadusere. Nad tundsid, et nende lemmikõpetus oli ohus ja nende maine kaalul. Mõned templi ametnikest ja templiülem olid saduserid. Templiülem võttis mitme saduseri abil kaks apostlit kinni ja pani vangi, sest oli juba liiga hilja, et nende juhtumit sel õhtul arutada.Ltu 210.1

Järgmisel päeval tulid Hannas ja Kaifas koos teiste templi aukandjatega kokku, et pidada kohut nende ette toodud vangide üle. Sellessamas ruumis ja nendesamade meeste ees oli Peetrus oma Issanda häbiväärselt salanud. Kõik see tuli jüngrile selgelt meelde, kui ta nüüd tuli omaenda kohtuprotsessile. Nüüd oli tal võimalus oma varasemat patust argpükslikkust heaks teha.Ltu 210.2

Kohalviibijad mäletasid, mis osa oli olnud Peetrusel oma Õpetaja protsessis, ja nad meelitasid end mõttega, et teda võib heidutada vangistuse ja surmaga ähvardades. Kuid Peetrus, kes oli salanud Kristuse Tema kõige suurema häda hetkel, oli impulsiivne, enesekin-del jünger, kes erines suuresti sellest Peetrusest, kes seisis sel päeval suurkohtu ees uurimise all. Ta oli pöördunud. Ta ei usaldanud ennast ega olnud enam uhke hoopleja. Ta oli täis Püha Vaimu ja selle väe abil oli ta muutunud kindlaks nagu kalju, Kristuse ülistamisel julgeks, kuid siiski tagasihoidlikuks. Ta oli valmis salgamise pleki eemaldama, austades nime, mille ta kunagi oli maha salanud.Ltu 210.3