NÄITLIK ÕPPETUND

Jaakob ja Eesav kujutavad kaht inimklassi — Jaakob õigeid, Eesav õelaid. Jaakobi ahastus, kui ta sai teada, et Eesav marsib neljasaja mehega tema poole, kujutab õigete kitsikust, kui antakse välja määrus nende hukkamiseks vahetult enne Issanda tulekut. Kui õelad koonduvad nende ümber, on nad ahastuses, sest sarnaselt Jaakobiga ei näe nad väljapääsu. Ingel tuli Jaakobi juurde, Jaakob haaras inglist kinni ja hoidis teda kinni ning võitles temaga kogu öö. Samamoodi võitlevad õiged kitsikuses ja ahastuses olles Jumalaga palves, nagu Jaakob võitles ingliga. Jaakob palvetas ahastuses kogu öö Eesavi käest pääsemise pärast. Õiged hüüavad vaimses ahastuses Jumala poole ööl ja päeval, et pääseda neid ümbritsevate õelate käest.Ltu 82.2

Jaakob tunnistas oma väärtusetust: “Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud.” Õigetel on ahastuses sügava eneseväärtusetuse tunne. Paljude pisaratega tunnistavad nad oma äärmist väärtusetust ja toovad sarnaselt Jaakobiga enda kaitseks Kristuse suu läbi esitatud Jumala tõotused, mis on antud just niisugustele sõltuvatele, abitutele ja kahetsevatele patustele.Ltu 82.3

Jaakob hoidis ahastuses kõvasti inglist kinni ega lasknud tal minna. Kui ta pisarais palus, meenutas ingel talle mineviku eksimusi ja püüdis Jaakobi käest pääseda, et teda läbi katsuda ja proovile panna. Samamoodi pannakse õiged ahastuseajal proovile, neid katsutakse läbi, et selguks nende usu tugevus, sihikindlus ja vankumatu usaldus Jumala väesse neid vabastada.Ltu 83.1

Jaakob ei pöördunud ära. Ta teadis, et Jumal on halastusrikas, ja ta toetus Tema halastusele. Ta osutas oma kurbusele ja kahetsusele mineviku eksimuste pärast ning käis peale palvega, et pääseda Eesavi käest. Nii palus ta peale käies kogu öö. Kui ta vaatas oma mineviku eksimustele, kaotas ta peaaegu lootuse. Aga ta teadis, et peab saama abi Jumalalt või muidu ta hukkub. Ta hoidis kõvasti inglist kinni ja käis peale ahastavate, tõsimeelsete palvetega, kuni võitis.Ltu 83.2

Samamoodi on ka õigetega. Kui nad vaatavad oma möödunud elu sündmusi, siis nende lootus peaaegu kaob. Aga kui nad mõistavad, et tegemist on elu ja surma küsimusega, hüüavad nad tõsimeelselt Jumala poole, pöörduvad Tema poole kurbuse ja alandliku kahetsusega oma paljude mineviku pattude pärast ning viitavad siis Tema tõotusele: “Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu — jah, minuga tehakse rahu.” (Jesaja 27:5) Nii anuvad nad tõsiselt Jumalat päeval ja ööl. Jumal ei oleks Jaakobi palvet kuulnud ega tema elu armuliselt päästnud, kui ta poleks kahetsenud oma eksimusi õnnistuse hankimisel pettuse abil.Ltu 83.3

Sarnaselt Jaakobiga ilmutavad õiged järeleandmatut usku ja tõsist otsusekindlust, mis ei võta äraütlemist vastu. Nad tunnevad oma väärtusetust, kuid neil pole varjatud eksimusi. Kui neil oleks tunnistamata ja kahetsemata patte, mis kerkiksid nende ette siis, kui neid piinab hirm ja ahastus, oleksid nad kogu oma väärtusetust elavalt tunnetades masendunud. Meeleheide kaotaks nende tõsimeelse usu ja neil poleks kindlust anuda Jumalalt vabastamist. Nende kallis aeg kuluks varjatud pattude tunnistamisele ja oma lootusetu olukorra pärast nutmisele.Ltu 83.4

Prooviaeg on kõigile antud aeg, et valmistuda Jumala päevaks. Kui keegi jätab ettevalmistused tegemata ega pane tähele antud ustavaid hoiatusi, siis pole neil millegagi end vabandada. Jaakobi tõsine, sihikindel võitlus ingliga peab olema kristlastele eeskujuks: Jaakob võitis, sest oli sihija otsusekindel.Ltu 84.1

Kõik, kes soovivad Jumala õnnistusi nagu Jaakob ja hoiavad tõotustest kinni nagu tema ning on sama tõsimeelsed ja sihikindlad, saavutavad edu nagu temagi. End kristlaseks nimetavad inimesed harjutavad nii vähe tõelist usku ja tõde on nende jaoks nii kergekaaluline, sest nad on vaimulikes asjades laisad. Nad ei taha teha jõupingutusi, ennast salata, Jumala ees heidelda, palvetada pikalt ja tõsiselt õnnistuste pärast ning seepärast nad ei saagi neid. Seda usku, mis elab üle ahastuseaja, tuleb praegu iga päev harjutada. Need, kes praegu ei tee tugevaid jõupingutusi sihikindla usu harjutamiseks, on täiesti ette valmistamata rakendama usku, mis võimaldab neil ahastuseajal seisma jääda.Ltu 84.2