TAGASIPÖÖRDUMINE KAANANISSE

Kui Laaban oli eemal, võttis Jaakob oma pere ja kõik, mis tal oli, ning läks Laabani juurest ära. Kui ta oli kolm päeva teel olnud, sai Laaban teada, et ta oli lahkunud, ja sai väga vihaseks. Ta ajas teda tagasi, kavatsedes teda jõuga tagasi tuua. Ent Issandal oli Jaakobist kahju ja kui Laaban hakkas talle järele jõudma, andis Jumal Laabanile unenäos korralduse Jaakobile ei head ega halba öelda. See tähendab, et ta ei tohtinud teda sundida ega meelitada tagasi tulema.Ltu 77.1

Kui Laaban kohtus Jaakobiga, küsis ta, miks ta oli ootamatult ja vargsi lahkunud ning viinud tema tütred ära nagu mõõgaga vangi viidult. Laaban ütles: “Mul oleks meelevald teha teile kurja. Aga teie isa Jumal rääkis minuga eile öösel, öeldes: Hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!” Siis luges Jaakob Laabanile üles kõik tema suuremeelsuseta teod, mis ta oli teinud, kui ta oli taga ajanud vaid oma kasu. Ta meenutas Laabanile, kui ausalt ta oli tema juures käitunud ja ütles: “Murtut ma sulle ei toonud, ma pidin selle hüvitama. Sa nõudsid minult niihästi päeval kui öösel varastatut. Päeval piinas mind palavus ja öösel külm, ja uni põgenes mu silmist.”Ltu 77.2

Jaakob ütles: “Nüüd ma olen olnud su kojas kakskümmend aastat. Neliteist aastat ma teenisin sind su kahe tütre pärast ja kuus aastat lammaste ja kitsede pärast, ja sa muutsid mu palka kümme korda. Kui minuga ei oleks olnud mu isa Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Kartus, siis oleksid sa mind nüüd tühje käsi ära saatnud. Jumal on näinud mu häda ja mu kätevaeva ja on eile öösel teinud otsuse.”Ltu 78.1

Siis kinnitas Laaban Jaakobile, et ta hoolib oma tütardest ja nende lastest ega saa neile kahju teha. Ta pani ette sõlmida leping. Ja Laaban ütles: ““Aga tule nüüd, tehkem leping, mina ja sina, ja see olgu tunnistajaks minu ja sinu vahel!” Siis Jaakob võttis ühe kivi ja pani sambaks püsti. Ja Jaakob ütles oma suguvendadele: “Korjake kive!” Ja need võtsid kive ning kuhjasid kivikangru; ja nad sõid seal kivikangru peal.”Ltu 78.2

Ja Laaban ütles: “Issand valvab minu ja sinu vahel, kui me teineteist enam ei näe. Kui sa kohtled mu tütreid halvasti või võtad mu tütarde kõrvale teisi naisi, ilma et ükski inimene oleks meie juures, vaata, siis on Jumal ometi tunnistajaks minu ja sinu vahel.Ltu 78.3

” Jaakob tegi Issanda ees pühaliku lepingu, et ta ei võta teisi naisi. “Siis ütles Laaban Jaakobile: “Vaata, see kivikangur, ja vaata, see sammas, mille ma püstitasin enese ja sinu vahele, — see kivikangur olgu tunnistajaks, samuti olgu see sammas tunnistajaks, et mina ei tohi tulla sellest kivikangrust mööda sinu juurde ja et sina ei tohi tulla sellest kivikangrust ja sambast mööda minu juurde kurja tegema! Aabrahami Jumal ja Naahori Jumal, nende vanemate Jumal, see mõistku kohut meie vahel!” Ja Jaakob vandus oma isa Iisaki Kartuse juures.”Ltu 78.4

Kui Jaakob läks oma teed, tulid talle vastu Jumala inglid. Ja kui ta neid nägi, ütles ta: “See on Jumala leer!” Ta nägi unes Jumala ingleid enda ümber. Jaakob saatis oma vennale Eesavile alandliku, lepitava sõnumi. “Käskjalad tulid tagasi Jaakobi juurde ja ütlesid: “Me jõudsime su venna Eesavi juurde. Ta juba tulebki sulle vastu koos neljasaja mehega.” Siis Jaakob kartis väga ja tal oli kitsas käes; ja ta jaotas rahva, kes koos temaga oli, samuti lambad ja kitsed, veised ja kaamelid, kahte leeri, sest ta mõtles: kui Eesav tuleb ühe leeri kallale ja lööb selle maha, siis teine leer pääseb.Ltu 78.5

Ja Jaakob ütles: “Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Issand, kes mulle ütlesid: Mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head! Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud. Sest kepp käes läksin ma üle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri. Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja lööb mind maha koos emade ja lastega! Sina ise aga oled öelnud: Ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!“”Ltu 79.1