TULESAMMAS

“Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrbe äärde. Ja Issand käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel. Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest.”Ltu 102.3

Issand teadis, et vilistid ei oleks neil lubanud oma maast läbi minna. Nad oleksid öelnud, et nad on Egiptusest isandate juurest vargsi minema hiilinud, ja oleksid nendega sõdinud. Seepärast ilmutas Jumal neid mere poole viies end nii kaastundliku kui ka arusaava Jumalana. Issand teatas Moosesele, et vaarao hakkab neid taga ajama, ja Ta juhtis, kuhu mere ääres laager üles lüüa. Ta ütles Moosesele, et Tema saab vaarao ja kogu ta sõjaväe ees austatud.Ltu 102.4

Kui heebrealased oli mõni päev Egiptusest ära olnud, ütlesid egiptlased vaaraole, et nad on põgenenud ega tule enam kunagi tagasi neid teenima. Nad olid kurvad, et olid neil lubanud Egiptusest lahkuda. Egiptlaste jaoks oli suur kaotus nende teenistusest ilma jääda ja nad kahetsesid, et olid nende minekuga nõus olnud. Vaatamata sellele, et nad olid Jumala karistuste all kannatanud, olid nad pideva vastuhaku tõttu niivõrd kalgistunud, et otsustasid Iisraeli lapsi taga ajada ja nad jõuga Egiptusesse tagasi tuua. Kuningas võttis väga suure sõjaväe ja kuussada sõjavankrit, ajas neid taga ning jõudis neile järele, kui nad olid mere ääres leeris.Ltu 103.1

“Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele. Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Issanda poole. Ja nad ütlesid Moosesele: “Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja? Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, öeldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrbes surra.” Aga Mooses vastas rahvale: “Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi. Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!“”Ltu 103.2

Kui kiiresti kaotasid iisraellased usu Jumalasse! Nad olid näinud kõiki Tema karistusi Egiptusele, nii et vaarao oli sunnitud Iisraeli minema lubama, aga kui nende usk Jumalasse pandi proovile, siis nad nurisesid, hoolimata sellest, et olid oma imelises vabanemises näinud niisuguseid tõendeid Tema väest. Hädaolukorras Jumala usaldamise asemel nurisesid nad ustava Moosese vastu, meenutades talle uskmatust väljendavaid sõnu, mida nad olid kasutanud Egiptuses. Nad süüdistasid Moosest, nagu olnuks tema kogu nende häda põhjus. Mooses õhutas neid Jumalat usaldama ja uskmatuid väljendusi tagasi hoidma. Siis pidid nad nägema, mida Issand nende heaks teeb. Mooses hüüdis tõsiselt Issanda poole, et Ta oma valitud rahva päästaks.Ltu 103.3