ETTEVALMISTUS TEENIMISEKS

Pauluse elu oli ohus ja ta sai Jumalalt korralduse selleks korraks Damaskusest lahkuda. Ta läks Araabiasse ning seal, suhtelises üksinduses, oli tal küllalt võimalusi olla Jumalaga ühenduses ja mõtiskleda. Ta soovis olla Jumalaga kahekesi, et uurida läbi oma süda, süvendada meeleparandust ning valmistuda palvetades ja uurides tööks, mis tundus talle liiga suure ja tähtsana, et tema seda ette võtaks. Ta oli mitte inimeste, vaid Jumala poolt valitud apostel, ning tema töö pidi selgelt toimuma paganate hulgas.Ltu 229.3

Araabias olles ei suhelnud ta apostlitega. Ta otsis kogu südamest Jumalat, olles kindlalt otsustanud mitte puhata enne, kui ta teadis kindlalt, et tema meeleparandus oli vastu võetud ja tema suur patt andeks antud. Ta ei loobunud enne, kui tal oli kindlus, et Jeesus on temaga tema tulevases teenimistöös. Ta pidi kandma endas alati Kristuse au märki — silmades, mille oli pimestanud taevane valgus. Ta soovis pidevat kinnitust Kristuse kosutavast armust. Paulus oli taevaga lähedases ühenduses ja Jeesus suhtles temaga, kinnitas teda usus ning andis talle oma tarkust ja armu.Ltu 230.1