1. PEATÜKK — LUTSIFERI LANGEMINE

ENNE VASTUHAKKU oli Lutsifer taevas kõrgelseisev ingel, au poolest järgmine Jumala kalli Poja järel. Nagu teistel inglitel, oli temagi ilme leebe ja väljendas õnne. Tema laup oli kõrge ja lai, mis näitas tugevat intellekti. Tema keha oli täiuslik, hoiak üllas ja majesteetlik. Tema näolt kiirgas erilist valgust ning see säras tema ümber eredamalt ja kaunimalt kui teistel inglitel, kuid Kristusel, Jumala kallil Pojal, oli inglitest kõrgem staatus. Ta oli Isaga üks enne, kui inglid loodi. Lutsifer oli Kristusele kade ja võttis endale järk-järgult õiguse käsklusi anda, mis oli üksnes Kristuse osa.Ltu 15.1

Suur Looja kutsus kokku taevased väehulgad, et kõigi inglite juuresolekul osutada oma Pojale erilist au. Poeg pandi koos Isaga troonile istuma ja pühade inglite hulk kogunes nende ümber. Siis teatas Isa, et oli määranud oma Poja Kristuse endaga võrdseks, nii et kes oli Tema Poja läheduses, oli ka Tema enda läheduses. Poja sõna tuli sama meelsasti kuulata kui Isa sõna. Ta oli oma Pojale andnud autoriteedi käsutada taevaseid väehulki. Eriliselt pidi Poeg tegema Temaga koostööd oodatavas maa ja kõige selle peal eksisteerima pidava elusa loomises. Poeg pidi täide viima Tema tahte ja eesmärgid, ent ei pidanud tegema midagi üksnes ise. Temas pidi teostuma Isa tahe.Ltu 15.2

Lutsifer oli Jeesuse Kristuse peale kade ja kiivas. Ometi kui kõik inglid kummardasid Jeesuse ette, et tunnustada Tema ülemvõimu, suurt autoriteeti ja õiguspärast valitsust, kummardas ta koos nendega, kuid tema süda oli täis kadedust ja viha. Jumal oli Kristusega oma plaanide suhtes eriliselt nõu pidanud, samas kui Lutsifer ei olnud nendega kursis. Ta ei mõistnud Jumala eesmärke ja tal ei lubatud neid teada saada. Ent Kristus oli taeva tunnustatud valitseja, Tema võim ja autoriteet olid samasugused nagu Jumalal endal. Lutsifer arvas, et ta on taevainglite hulgas soosik. Teda oli kõrgele ülendatud, kuid see ei kutsunud temas esile tänulikkust ja ülistust Loojale. Ta ihaldas Jumala enda kõrgusele. Ta oli enda ülevuse üle uhke. Ta teadis, et inglid austavad teda. Tal oli eriline missioon täita. Ta oli olnud suure Looja lähedal ning otsatu auhiilguse kiired, mis ümbritsesid igavest Jumalat, olid tema peale eriliselt paistnud. Ta mõtles sellele, kuidas inglid olid talle kuuletunud rõõmustava agarusega. Kas tema rõivad polnud kiirgavad ja kaunid? Miks pidi siis Kristust temast rohkem austatama?Ltu 15.3

Ta lahkus kohe Isa lähedusest, olles rahulolematu ja täis kadedust Jeesuse Kristuse peale. Oma tegelikke eesmärke varjates kutsus ta kokku inglihulga. Ta tutvustas oma kõneainet, milleks oli ta ise. Nagu ülekohtu all kannataja jutustas ta eelisõigusest, mille Jumal oli andnud teda arvestamata Jeesusele. Ta rääkis, et nüüdsest peale on läbi kogu meeldiv vabadus, mida inglid olid nautinud. Sest kas polnud nende üle määratud valitseja, keda nad siitpeale pidid truualamlikult austama? Ta väitis, et ta oli nad kokku kutsunud kinnitamaks, et ta ei kavatse enam alistuda sellele enda ja nende õiguste riivamisele, et ta ei kavatse enam kunagi Kristuse ette kummarduda, et ta võtab au, mis oleks pidanud talle kuuluma, endale ise ning valitseb kõiki, kes järgivad teda ja kuuletuvad tema häälele.Ltu 16.1

Inglite hulgas tõusis tüli. Lutsifer ja tema poolehoidjad püüdsid muuta Jumala valitsust. Nad olid rahulolematud, sest nad ei suutnud vaadata Tema läbiuurimatusse tarkusesse ega välja selgitada Tema eesmärke oma Poja ülendamisel ja Talle nii piiramatu võimu ja valitsuse andmisel. Nad tõstsid mässu Poja autoriteedi vastu.Ltu 16.2

Lojaalsed ja ustavad inglid püüdsid seda võimsat vastuhakkajat inglit Looja tahtega lepitada. Nad põhjendasid Jumala tegevust Kristusele austuse andmisel ning üritasid jõuliselt veenda Lutsiferi, et tema au ei ole nüüd väiksem sellest, mis tal oli enne, kui Isa kuulutas avalikult Pojale osutatud au. Nad väljendasid selgelt, et Kristus oli Jumala Poeg, kes oli Temaga koos olemas enne inglite loomist ning et Ta oli alati olnud Jumala paremal käel ja Tema leebet, armastavat autoriteeti ei olnud varem keegi kahtluse alla seadnud. Ta oli andnud ainult niisuguseid korraldusi, mille täitmine oli taevainglitele rõõm. Nad rõhutasid, et Isalt erilise austuse saamine inglite juuresolekul ei kahandanud au, mille Lutsifer oli enne saanud. Inglid nutsid. Nad püüdsid innukalt panna teda lahti ütlema oma kurjast plaanist ja alistuma Loojale. Mis võis küll esile kutsuda selle lahkarvamusliku ja vastuhakkava hääle, kui senini olid kõik olnud rahus ja harmoonias?Ltu 16.3

Lutsifer keeldus kuulamast. Ja siis keeras ta lojaalsetele ja ustavatele inglitele selja ja nimetas neid orjadeks. Need Jumalale ustavad inglid olid hämmastunud, kui nägid Lutsiferi edu mässu õhutamisel. Ta lubas uut ja senisest paremat valitsust, kus kõige tähtsam on vabadus. Suur hulk avaldas kavatsust tunnustada teda oma juhi ja ülemvalitsejana. Nähes, et tema pingutusi kroonib edu, meelitas ta end, et ikka kõik inglid peaksid olema tema poolel ning et ta on võrdne Jumala endaga ja tema autoriteetsele häälele kuuletub kogu taevane armee. Taas hoiatasid ustavad inglid teda ja kinnitasid, et kui ta jääb endale kindlaks, on sellel tagajärjed. Tema, kes võis inglid luua, võis oma väega kummutada kogu nende autoriteedi ning nende jultumust ja kohutavat vastuhakku otsustaval viisil karistada. Mõelda vaid, ingel hakkab vastu Jumala Seadusele, mis on sama püha kui Tema ise! Ustavad inglid hoiatasid vastuhakkajaid, et nad sulgeksid oma kõrvad Lutsiferi eksitavatele seletustele, ning soovitas Lutsiferil ja kõigil, keda ta oli mõjutanud, minna Jumala juurde ja tunnistada üles eksimus lubada endale isegi mõtet kahelda Tema autoriteedis.Ltu 17.1

Paljud Lutsiferi poolehoidjad panid ustavate inglite nõuannet tähele. Nad kahetsesid oma rahulolematust ja neist said taas Isa ja Tema kalli Poja usaldusalused. Võimukas mässaja teatas siis, et ta on Jumala Seadusega tuttav ja kui ta oleks sellele truualamlikult kuulekas, võetaks au temalt ära. Tema ülevat missiooni ei usaldataks talle enam. Ta ütles neile, et tema ise ja ka nemad olid läinud liiga kaugele, et tagasi pöörata, ning et ta astub julgelt tagajärgedele vastu, sest ta ei kavatse kunagi kummarduda Jumala Poega alandlikult teenima. Ta väitis, et Jumal ei andesta, ning et nüüd peavad nad oma vabaduse läbi suruma ja haarama jõuga positsiooni ja autoriteedi, mida ei tahetud neile lubada. [Nii sai Jumala aust osasaanud ja Jumala trooni ees teeninud Lutsiferist, “valgusekandjast”, Saatan — Jumala ja pühade olevuste vaenlane. — “Patriarhid ja prohvetid”, 40 (10)]Ltu 17.2

Ustavad inglid kiirustasid viivitamatult Jumala Poja juurde ja rääkisid Talle inglite hulgas toimuvast. Nad leidsid Isa oma armastatud Pojaga nõu pidamas, et määrata kindlaks abinõud, millega ustavate inglite parimates huvides Saatana haaratud võim igaveseks kaotada. Suur Jumal oleks võinud selle peapetise taevast otsekoha minema kihutada, kuid see polnud Tema eesmärk. Ta kavatses anda vastuhakkajatele võrdse võimaluse jõudu katsuda Tema Poja ja ustavate inglitega. Selles lahingus pidi iga ingel valima poole ja seda avalikult näitama. Poleks olnud ohutu lubada taevas edasi elada kellelgi, kes on ühinenud vastuhakus Saatanaga, sest nad olid saanud tõelise vastuhaku õppetunni Jumala muutumatule Seadusele, ning see oli ravimatu. Kui Jumal oleks kasutanud oma väge selle peavastuhakkaja karistamiseks, ei oleks selgunud rahulolematud inglid. Seepärast valis Jumal teise tee, sest Ta soovis oma õigluse ja otsuse avaldada selgelt kõigile taevastele olevustele.Ltu 18.1