29. PEATÜKK — KRISTUSE RISTILÖÖMINE

KRISTUS, JUMALA kallis Poeg, viidi edasi ja anti ristilöömiseks inimeste kätte. Jüngrid ja selle ümbruskonna usklikud ühinesid rahvahulgaga, mis järgnes Jeesusele Kolgatale. Ka Jeesuse ema oli seal, teda toetas armastatud jünger Johannes. Ema süda oli haaratud kirjeldamatust piinast, ometi lootis ta koos jüngritega, et see valus pilt muutub, Jeesus paneb oma väe maksma ning ilmub Jumala Pojana vaenlaste ette. Kuid siis kaotas ema süda taas julguse, kui ta meenutas sõnu, millega Poeg oli lühidalt viidanud asjadele, mis pidid sel päeval toimuma.Ltu 184.1

Jeesus oli vaevu Pilaatuse koja väravast väljunud, kui toodi välja Barabasele valmistatud rist ning asetati Tema verevalumeis ja veritsevaile õlgadele. Ristid anti ka Barabase kaaslastele, kes pidid Jeesusega samal ajal surema. Lunastaja oli oma koormat kandnud vaid mõnikümmend meetrit, kui Ta verekaotuse ning äärmise kurnatuse ja valu tõttu minestanult maha kukkus.Ltu 184.2

Kui Jeesus toibus, asetati rist taas Tema õlgadele ja Teda sunniti edasi minema. Ta vankus mõne sammu raske koorma all ning kukkus siis maha otsekui surnu. Esialgu kuulutati Ta surnuks, kuid viimaks Ta toibus taas. Preestrid ja ülemad ei tundnud kannatava ohvri suhtes kaastunnet, kuid nad nägid, et Ta ei suuda seda piinamisriista kaugemale kanda. Sel ajal, kui nad mõtlesid, mida teha, tuli vastassuunast küreenelane Siimon, kes võeti preestrite mahitusel kinni ja sunniti Kristuse risti kandma. Siimona pojad olid Jeesuse jüngrid, kuid ta ise ei olnud kunagi Jeesusega kokku puutunud.Ltu 184.3

Lunastaja järel kõndis Kolgata poole suur rahvahulk, paljud pilgates ja mõnitades, kuid mõned nuttes ja Tema heategusid meenutades. Need, keda Ta oli erinevatest haigustest tervendanud, ja need, keda Ta oli surnust üles äratanud, kuulutasid kindlal häälel Tema imetegudest ning nõudsid selgust selle kohta, mida oli Jeesus teinud, et Teda koheldakse kurjategijana. Alles mõni päev tagasi olid nad saatnud Teda rõõmsate hosiannahüüdudega ja lehvitanud palmioksi, kui Ta oli võidukalt Jeruusalemma ratsutanud. Ent paljud, kes siis olid Talle kiitust hüüdnud, sest see oli populaarne, ühinesid nüüd hüüdega: “Löö ta risti! Löö ta risti!”Ltu 184.4