METSALINE JA TEMA KUJU

See esimene metsaline kujutab roomakatoliku kirikut, vaimulikku institutsiooni, mis on rüütatud tsiviilvõimuga ning millel on meelevald karistada kõiki lahkusulisi. Metsalise kuju kujutab teist religioosset institutsiooni, kel on sarnane võim. Selle kuju valmimine on selle metsalise töö, kelle rahumeelne esilekerkimine ja leebe usutunnistus on nii silmatorkavalt tõlgendatav Ameerika Ühendriikide sümbolina. Siin peab leiduma paavstluse kuju. Kui Ameerika kogudused ühinevad niisugustes usupunktides, mis on neil ühised, ja mõjutavad riiki kehtestama oma seadusi ja toetama oma institutsiooni, siis on protestantlik Ameerika valmistanud rooma hierarhia kuju. Siis hakatakse tõelist kogudust taga kiusama, samamoodi nagu Jumala vanaaja rahvast.Ltu 318.1

Talle moodi sarvedega metsaline annab korralduse, “et kõik — pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad — võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv”. (Ilmutuse 13:16, 17) See märk puudutab seda, mida kolmas ingel oma hoiatuses ütleb. See on esimese metsalise ehk paavstluse märk ning seepärast tuleb seda otsida seda võimu eristavatest tunnustest. Prohvet Taaniel ütles, et roomakatoliku kirik, mida sümboliseerib väike sarv, püüab muuta aegu ja seadust (Taanieli 7:25). Paulus nimetas teda seadusevastaseks inimeseks (2. Kiri tessalooniklastele 2:3, 4), kes tõstab end Jumalast kõrgemaks. Ainult Jumala Seadust muutes sai paavstivõim end Jumalast kõrgemaks tõsta, ning kes sellest aru saades peab niiviisi muudetud seadust, annab ülima austuse võimule, mis on teinud selle muutuse.Ltu 318.2

Neljas käsk, mida roomakatoliku kirik on üritanud kõrvale heita, on ainus kümnest käsust, mis viitab Jumalale kui taevaste ja maa Loojale ning eristab sellisena tõelist Jumalat kõigist väärjumalaist. Hingamispäev seati sisse loomistöö mälestuseks, et juhtida nii inimeste mõtted tõelisele ja elavale Jumalale. Tema loova väe fakti tsiteeritakse läbi kogu Pühakirja kui tõendit, et Iisraeli Jumal on paganlikest jumalustest üle. Kui hingamispäeva oleks alati peetud, oleks inimese mõtted ja kiindumused olnud suunatud oma Loojale kui austuse ja kummardamise objektile ning iial poleks olnud ühtki ebajumalakummardajat, ateisti ega paganat.Ltu 319.1

See korraldus, mis viitab Jumalale kui Loojale, on märk Tema õiguspärasest võimust olevuste üle, kelle Ta on loonud. Hingamispäeva muutmine on märk roomakatoliku kiriku võimust. Need, kes neljanda käsu nõudeid mõistes otsustavad järgida tõelise hingamispäeva asemel väära, avaldavad austust üksnes sellele võimule, kes on selle sisse seadnud.Ltu 319.2