20. PEATÜKK — MAAKUULAJAD JA NENDE ARUANNE

4. Moosese 13. ja 14. peatükk

ISSAND KÄSKIS Moosesel saata mehed uurima Kaananimaad, mille Ta kavatses Iisraeli lastele anda. Selle jaoks tuli valida iga suguharu vürst. Nad läksid, ja neljakümne päeva pärast, tulnud uurimiskäigult tagasi, astusid nad Moosese, Aaroni ja kogu Iisraeli koguduse ette ning näitasid neile maa vilju. Kõik olid ühel meelel, et see on hea maa, ja osutasid rikkalikele viljadele, mille nad olid tõendusmaterjalina kaasa toonud. Üks viinamarjakobar oli nii suur, et seda kanti latiga kahe mehe vahel. Nad tõid kaasa ka viigimarju ja granaatõunu, mida kasvas seal ohtralt.Ltu 133.1

Pärast seda, kui nad olid kõnelenud maa viljakusest, rääkisid kõik, välja arvatud kaks meest, selle maa omandamisest väga heidutavalt. Nad ütlesid, et sellel maal elavad inimesed on väga tugevad ning linnad on ümbritsetud suurte ja kõrgete müüridega. Ja mis veel hullem, nad olid näinud seal hiiglase Anaki järeltulijaid. Siis kirjeldasid nad, kuidas rahvad Kaananis paiknevad, ning väitsid, et neil pole kunagi võimalik seda omandada.Ltu 133.2

Kui rahvas kuulas seda aruannet, valasid kõik oma pettumuse välja kibedate süüdistuste ja nutuga. Nad ei oodanud ega mõelnud järele, jõudmaks järeldusele, et Jumal, kes oli nad nii kaugele toonud, annab kindlasti maa neile, vaid andsid kohe julgusetusele alla. Nad muutsid Püha väe piiratuks ega usaldanud Jumalat, kes oli neid seni juhtinud. Nad süüdistasid Moosest ja ütlesid nurisedes üksteisele, et see ongi siis kõigi nende lootuste lõpp. See ongi maa, mille omandamiseks nad olid välja kannatanud rännaku Egiptusest sinnani.Ltu 133.3

Kaaleb ja Joosua püüdsid võita tähelepanu, kuid inimesed olid nii erutatud, et ei suutnud end neid kaht meest kuulama sundida. Kui rahvas oli veidi rahunenud, õnnestus Kaalebil rääkida. Ta ütles: “Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!” Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: “Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.” Nad jätkasid oma halba aruannet ja väitsid, et kõik inimesed on suurt kasvu. “Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.”Ltu 134.1