USTAVATE ERALDUMINE

Pärast pikka ja rasket konflikti otsustasid vähesed ustavad katkestada kõik sidemed usust taganenud kogudusega, kui see keeldub lahti ütlemast valest ja ebajumalateenistusest. Nad nägid, et kui nad soovivad kuuletuda Jumala Sõnale, oli eraldumine absoluutselt vajalik. Nad ei söandanud taluda eksitusi, mis hukutavad hinge, ja näidata eeskuju, mis seaks ohtu nende laste ja lastelaste usu. Rahu ja üksmeele tagamiseks olid nad valmis tegema järeleandmisi, mis on kooskõlas ustavusega Jumalale, kuid nad tundsid, et põhimõtete ohverdamise hinnaga ostetud rahu on liiga kallis. Kui üksmeelt on võimalik tagada ainult tõe ja õiguse suhtes kompromissile minnes, siis olgu parem lahkmeel või isegi sõda. Koguduse ja maailma jaoks oleks olnud hea, kui need põhimõtted, mis ajendasid neid vankumatuid inimesi, oleksid uuesti elustunud nende südames, kes nimetasid end Jumala rahvaks.Ltu 269.3

Apostel Paulus väidab, et “kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga”. (2. Kiri Timoteosele 3:12) Miks näib siis tagakiusamine suurel määral suikuvat? Ainus põhjus on, et kogudus on maailma standarditega kohandunud ega tekita seetõttu vastuseisu. Meie praeguse aja religioon ei ole samasuguse puhta ja püha olemusega, mis tähistas kristlikku usku Kristuse ja Tema apostlite ajal. Ainult patule järeleandmisi tegeva vaimsuse tõttu suhtutakse Jumala Sõna tähtsatesse tõdedesse nii ükskõikselt, seetõttu on koguduses nii vähe elulist jumalakartust, seetõttu on kristlus maailmas näilikult nii populaarne. Taaselustagem varakristliku koguduse usk ja vägi ning tagakiusamise vaim virgub taas ja tagakiusamise tuli süttib jälle.Ltu 270.1