KOHTU EES

Kogu maailma õelad seisavad Jumala kohtu ees, süüdistatuna taevase valitsuse reetmises. Neil pole kaitsjat ega ühtki vabandust ning neile kuulutatakse igavese surma otsus.Ltu 356.2

Nüüd on kõigile selge, et patu palk on surm, mitte üllas iseseisvus ja igavene elu, vaid orjus, häving ja surm. Õelad mõistavad, mille nad on mässumeelse elu tõttu kaotanud. Kui neile pakuti palju paremat igavest au, põlgasid nad selle, aga kui ihaldusväärne see nüüd paistab. Kadunud hing hüüatab: “Kõike seda oleksin ma võinud saada, kuid ma otsustasin need asjad ära tõugata. Mis kummaline kiindumus! Ma vahetasin rahu, õnne ja au viletsuse, häbi ja meeleheite vastu.” Kõik mõistavad, et nende taevast väljajätmine on õiglane. Oma eluga kuulutasid nad: “Me ei taha, et see Jeesus meie üle valitseks.”Ltu 356.3

Õelad jälgivad Jumala Poja kroonimist nagu lummatult. Nad näevad Tema käes jumaliku Seadusega käsulaudu, määrusi, mida nad põlgasid ja millest üle astusid. Nad on päästetute imetluse, vaimustuse ja jumaldamise tunnistajad ning kui üle linnast väljaspool oleva hulga voogab meloodialaine, hüüavad kõik ühel häälel: “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!” (Ilmutuse 15:3) ja kummardavad silmili maha langedes Eluvürsti.Ltu 357.1