KOHTUSAALIS

Rahvahulk nõudis käratsedes Jeesuse verd. Nad piitsutasid Teda julmalt ning panid Talle selga vana purpurse kuningliku rüü ja asetasid Ta pühale laubale okaskrooni. Nad pistsid Talle pilliroo pihku, kummardasid Tema ees ja tervitasid Teda mõnitavalt: “Tervist, juutide kuningas!” (Johannese 19:3) Nad võtsid pilliroo Tema käes ja lõid sellega Talle vastu pead, nii et okkad tungisid oimukohtadesse ja veri nirises mööda nägu ja habet alla.Ltu 179.1

Inglitel oli seda vaatepilti raske taluda. Nad oleksid Jeesuse vabastanud, kuid juhtivad inglid keelasid, öeldes, et see on suur lunahind, mida tuleb maksta inimese eest, kuid et see on lõplik ning kõrvaldab selle, kellel on võimus surma üle. Jeesus teadis, et inglid vaatasid Tema alandamist pealt. Kõige nõrgem ingel oleks võinud panna pilkava rahvahulga jõuetult maha langema ja oleks suutnud Jeesuse päästa. Ta teadis, et kui Ta oleks seda oma Isalt soovinud, oleksid inglid Ta kohe vabastanud. Kuid lunastusplaani täideviimiseks oli vaja, et Ta kannataks kurjade inimeste vägivalda.Ltu 179.2

Jeesus seisis raevuka rahvahulga keskel vaguralt ja alandlikult, kui Teda kõige alatumalt teotati. Nad sülitasid Talle näkku — sellesse näkku, mille eest nad soovivad ühel päeval peitu pugeda, mis annab valgust Jumala linnale ja särab eredamalt kui päike. Kristus ei heitnud solvajatele ühtki vihast pilku. Nad katsid Ta pea vana kuuega, et Ta ei näeks, seejärel lõid Talle näkku ja karjusid: “Ütle prohvetlikult, kes see on, kes sind lõi?” (Luuka 22:64) Inglite hulgas oli rahutus. Nad oleksid tahtnud Ta kohe vabastada, kuid juhtivad inglid keelasid seda.Ltu 179.3

Mõned jüngrid söandasid siseneda sinna, kus Jeesus oli, ja vaadata pealt Tema kohtuprotsessi. Nad ootasid, et Ta ilmutaks oma jumalikku väge, vabastaks end vaenlaste käest ja karistaks neid nende julmuse eest. Nende lootused tõusid ja langesid, nagu sündmused aset leidsid. Mõnikord nad kahtlesid ja kartsid, et neid on petetud. Kuid muutmise mäel kuuldud hääl ja nähtud au kinnitasid nende usku, et Ta on Jumala Poeg. Nad meenutasid nähtud vaatepilte, imesid, mida Jeesus oli teinud haigeid tervistades, pimedate silmi ja kurtide kõrvu avades, kurje vaime noomides ja välja ajades, surnuid üles äratades ning isegi tuult ja merd vaigistades.Ltu 179.4

Nad ei suutnud uskuda, et Ta sureb. Nad lootsid, et Ta ikkagi katkestab autoriteetselt kohtuistungi ja ajab käskiva häälega laiali verejanulise rahvahulga, nagu Ta oli sisenenud templisse ja ajanud välja need, kes muutsid Jumala koja kauplemiskohaks, ja nad olid põgenenud Tema eest, nagu ajaks neid taga rühm relvastatud sõdureid. Jüngrid lootsid, et Jeesus ilmutab oma väge ja veenab kõiki, et Tema on Iisraeli Kuningas.Ltu 180.1