47. PEATÜKK — MARTIN LUTHER JA SUUR REFORMATSIOON

NENDE HULGAS, keda kutsuti kogudust paavstluse pimedusest puhta usu valgusesse juhtima, oli tähtsaim Martin Luther. Innukas, tulihingeline ja pühendunud Luther, kes ei tundnud muud kartust kui jumalakartust ja kes ei tunnistanud religioosse usu alusena midagi peale püha Piibli, oli oma aja mees ning tema kaudu tegi Jumal suurt koguduse reformeerimise ja maailma valgustamise tööd.Ltu 283.1

Ühel päeval ülikooli raamatukogus raamatuid uurides leidis Luther ladinakeelse Piibli. Ta oli varem avalikel jumalateenistustel kuulnud katkendeid evangeeliumidest ja epistlitest ning arvas, et see oligi kogu Jumala Sõna. Nüüd nägi ta esimest korda kogu Piiblit. Aukartuse ja imetlusega keeras ta pühi lehekülgi, ta süda lõi kiiremini ja värises, kui ta luges elu sõnu, pidades aeg-ajalt vahet, et hüüatada: “Oh, kui Jumal annaks mulle endale niisuguse raamatu!” Tema kõrval olid taevainglid ja valguskiired Jumala troonilt ilmutasid tema mõistusele tõe aardeid. Ta oli alati kartnud Jumala vastu eksida, kuid nüüd haaras teda enneolematult sügav arusaam enda patusest olemusest. Tõsine soov vabaneda patust ja leida rahu Jumalaga viisid ta lõpuks kloostrisse, kus ta pühendas end mungaelule.Ltu 283.2

Ta kasutas lugemiseks iga hetke, mida sai oma igapäevaste kohustuste kõrvalt säästa, jättis end ilma unest ega raatsinud isegi tagasihoidlikule toidule aega kulutada. Üle kõige tundis ta rõõmu Jumala Sõna uurimisest. Ta oli leidnud kloostrihoone seina külge aheldatud Piibli ja seal käis ta sageli.Ltu 283.3

Luther oli ordineeritud preester ning teda kutsuti kloostrist Wittenbergi ülikooli professoriks. Siin hakkas ta tegelema Pühakirja uurimisega algkeeltes. Ta pidas Piibli kohta loenguid ning vaimustunud kuulajate hulkade mõistusele avanesid psalmid, evangeeliumid ja kirjad. Ta oli Pühakirjas vägev ja Jumala arm oli tema peal. Tema kõneosavus köitis kuulajaid, selgus ja vägi, millega tõde esitati, veenis nende mõistust ja tema tuline innukus puudutas südant.Ltu 283.4