67. peatükk. Kaks krooni

25. oktoobril 1861. aastal Battle Creekis Michigani osariigis antud nägemuses näidati mulle maad pimeda ja süngena. Ingel ütles: „Vaata tähelepanelikult!” Siis näidati mulle maa peal olevaid inimesi. Mõned olid ümbritsetud Jumala inglitest, teised olid täielikus pimeduses, kurjade inglite ringis. Ma nägin, et taevast sirutus kuldset valitsuskeppi hoidev käsi. Valitsuskepi otsas oli teemantidega kaunistatud kroon. Iga teemant kiirgas eredat, selget ja kaunist valgust. Kroonile olid graveeritud sõnad: „Kõik, kes minu võidavad, on õnnelikud, ja saavad igavese elu.”Tk1 336.1

Sellest kroonist allpool oli teine valitsuskepp ja ka selle otsa oli riputatud kroon, mille keskel olid kalliskivid, kuld ja hõbe, mis mingil määral särasid. Selle krooni peal oli kiri: „Maine varandus. Rikkus on võim. Kõik, kes minu võidavad, saavad au ja kuulsuse.” Ma nägin selle krooni suunas tunglemas tohutut rahvahulka. Nad käratsesid. Mõni oli lausa arust ära. Nad tõukasid üksteist, lükkasid eemale endast nõrgemaid ja tallasid nende peal, kes kiirustades kukkusid. Paljud haarasid agaralt kinni kroonis olevatest aaretest ja hoidsid neist tugevalt kinni. Mõnigi pea oli valge nagu hõbe ning näos hoole ja mure vaod. Nad ei hoolinud oma sugulastest, kes olid luu nende luust ja liha nende lihast. Kui nende poole pöörati paluvad pilgud, hoidsid nad oma varandusest veel kõvemini kinni, nagu kartes, et võivad ettevaatamatult sellest pisutki kaotada või tunda soovi teistega jagada. Nende himustav pilk kinnitus maisele kroonile ning luges oma varandust üha uuesti üle. Selles rahvahulgas oli vaeseid ja viletsaid, kes vaatasid igatsevalt sealsete aarete poole ning pöördusid lootusetult ära, kui tugevamad nõrgemaid alla surusid ja minema ajasid. Sellegipoolest ei suutnud nad sellest loobuda, vaid püüdsid koos moonutatud, haiglase ja eaka rahvahulgaga tungelda maise krooni poole. Mõned surid seda kätte saada püüdes. Teised langesid just siis, kui nad hakkasid sellest kinni haarama. Paljud said sellest küll kinni haarata, kuid langesid. Surnukehi vedeles kõikjal, kuid rahvahulk tormas sellest hoolimata edasi ning tallas langenud kaaslased ja nende surnukehad jalge alla. Igaüks, kes jõudis kroonini, omandas sellest osakese ja pälvis ümbritseva huvitatud seltskonna valju heakskiidu.Tk1 336.2

Suur hulk kurje ingleid askeldas usinalt. Saatan oli nende keskel ja kõik nad vaatasid ülimalt rõõmsa rahuloluga krooni nimel võitlevat rahvast. Näis, et tal oli eriline lumm nende üle, kes innukalt krooni poole püüdlesid. Paljud neist, kes taotlesid maist krooni, nimetasid end kristlaseks. Mõnel neist näis olevat veidi valgust. Nad vaatasid ihaldavalt taevase krooni poole ja tundus, et sellegi ilu köitis neid, kuid neil ei olnud tõelist arusaamist selle väärtusest ja aulisusest. Ajal, mil nad ühe käe sirutasid jõuetult taevase krooni poole, sirutasid nad teise käe innukalt maise krooni poole, olles kindlalt otsustanud selle omandada. Maist krooni innukalt taotledes kaotasid nad taevase silmist. Nad jäid pimedusse, kuid kobasid rahutult maise krooni saamise poole. Mõne jaoks muutus seda krooni innukalt taotlev seltskond vastikuks. Tundus, et nad tajusid ohtu, pöördusid sellest ära ja püüdlesid tõsiselt taevase krooni poole. Niisuguste inimeste näole ilmus peagi pimeduse asemel valgus, sünguse asemel rõõmsameelsus ja püha rõõm.Tk1 337.1

Siis nägin üht seltskonda, kes tungis läbi rahvahulga, pilk pinevalt taevasel kroonil. Kui nad suundusid sihikindlalt läbi mässulise rahvahulga, käisid inglid nendega kaasas ja tegid neile edasiminekuks ruumi. Kui nad lähenesid taevasele kroonile, paistis sellelt kiirgav valgus nende peale ja nende ümber, ajas laiali pimeduse ning nad muutusid aina selgemaks ja eredamaks, kuni tundus, et nad on muutunud ja sarnanevad inglitega. Nad ei heitnud maise krooni poole ühtki viivitavat pilku. Maist krooni taotlevad inimesed pilkasid neid ja viskasid nende poole musti kuule. Need ei teinud neile viga, kuni nende pilk oli kinnitatud taevasele kroonile; küll aga jätsid mustad kuulid plekid nende peale, kes kuulidele tähelepanu pöörasid. Mulle esitati kirjakoht:Tk1 337.2

„Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda. Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus? Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” Tk1 338.1

Siis selgitati mulle nähtut. Inimesed, kes tunglesid innukalt maise krooni poole, olid need, kes armastavad selle maailma varandust ning on selle lühiajalisest veetlusest eksitatud ja meelitatud. Ma nägin, et mõned, kes nimetavad end Jeesuse järelkäijaks, tahavad nii auahnelt omandada maist varandust, et kaotavad armastuse taeva vastu, käituvad nagu maailm ja Jumal arvab nad maailma hulka. Nad väidavad, et taotlevad kadumatut krooni, taevaseid aardeid, kuid nende huvi ja peamine püüdlus on omandada maine varandus. Need, kel on varandus selles maailmas ja kes armastavad selle rikkusi, ei saa armastada Jeesust. Nad võivad arvata, et on õiged, ja kuigi nad klammerduvad oma vara külge ihnuskoi haardega, ei ole neid võimalik panna nägema või mõistma, et nad armastavad raha rohkem kui tõetööd ja taevast varandust.Tk1 338.2

„Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?” Niisuguste inimeste kogemuses oli ajahetk, mil nad ei pidanud neile antud valgust kalliks ja nad jäeti pimedusse. Ingel ütles: „Te ei saa armastada ja teenida maapealseid varandusi ja omada tõelist rikkust.” Kui noor ülem tuli Jeesuse juurde ja küsis Talt: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?” , andis Jeesus talle valiku kas lahkuda oma varandusest ja saada igavene elu või säilitada varandus ja kaotada igavene elu. Varandus oli tema jaoks palju väärtuslikum kui taevased aarded. Tingimus, et ta peab oma varandusest loobuma ja selle vaestele jagama, et saada Kristuse järelkäijaks ja omandada igavene elu, jahutas tema soovi maha ning ta läks kurvalt ära.Tk1 338.3

Need, keda mulle näidati maise krooni poole käratsedes tungimas, olid need, kes kasutavad varanduse hankimiseks kõiki vahendeid. Selles suhtes kaotavad nad mõistuse. Kõik nende mõtted ja kogu energia on suunatud maise rikkuse omandamisele. Nad tallavad jalge alla teiste õigused, rõhuvad vaeseid ja kurnavad palgalisi töötasuga. Kui nad oma varanduse suurendamiseks saavad ära kasutada neid, kes on neist vaesemad ja vähem kavalad, ei kõhkle nad hetkegi neid rõhumast ja lausa kerjama saatmast.Tk1 338.4

Need inimesed, kelle pea oli vanusest valge ja kelle näos olid murekortsud, kuid kes ikkagi sirutusid kroonis olevate aarete poole, olid eakad inimesed, kellel on veel vaid mõni aasta elada. Sellegipoolest soovisid nad innukalt oma maist varandust kindlustada. Mida lähemale nad hauale jõudsid, seda ihaldavamalt klammerdusid nad oma varanduse külge. Nende enda sugulased ei saanud sellest kasu. Pereliikmetel lasti töötada üle jõu, et veidi raha säästa. Nad ei kasutanud seda ei teiste ega enda hüvanguks. Neile piisas teadmisest, et neil on varandus. Kui neile esitada kohustus leevendada vaeste puudusi ja toetada Jumala tööd, muutuvad nad kurvaks. Nad võtaksid rõõmuga vastu igavese elu anni, kuid ei ole nõus selle eest midagi maksma. Tingimused on liiga karmid. Kuid Aabraham ei keelanud oma ainsat poega. Jumalale kuuletudes oleks ta ohverdanud oma tõotatud lapse varmamalt, kui mõni on nõus osa oma varandusest ohverdama.Tk1 339.1

Valus oli näha neid, kes oleksid pidanud küpsema auhiilguse jaoks ja muutuma iga päevaga kõlblikumaks surematuse jaoks, pingutamas kogu jõudu, et säilitada maine varandus. Ma nägin, et niisugused inimesed ei oska taevast varandust hinnata. Tugevalt maisesse kiindunuina näitavad nad oma tegudega, et ei hinda taevast pärisosa piisavalt, et selle nimel midagi ohverdada. Noor ülem näitas üles valmisolekut pidada käske, aga meie Issand ütles talle, et tal puudus üks asi. Ta soovis igavest elu, kuid armastas oma varandust rohkem. Paljud on enesepettuses. Nad ei ole otsinud tõde nagu peidetud varandust. Nad ei kasuta oma võimeid parimal eesmärgil. Nende mõistus, mis võiks olla taevase valgusega valgustatud, on segaduses ja raskustes. „Selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.” „Niisugustel,” ütles ingel, „ei ole mingit vabandust.” Ma nägin valgust neist eemale tõmbumas. Nad ei soovinud mõista käesoleva aja pühalikke, olulisi tõdesid ja arvasid, et nad on ilma neid mõistmata heas olukorras. Nende valgus kustus ja nad jäid pimedusse kobama.Tk1 339.2

Maise krooni poole tungleva moondunud ja hädise rahvahulga moodustavad inimesed, kelle huvid ja varandus on selles maailmas. Kuigi nad igas mõttes pettuvad, ei suuna nad oma kiindumust taevale ega kindlusta endale sinna varandust ja kodu. Nad jäävad ilma maisest, kuid seda taotledes kaotavad taevase. Hoolimata pettumusest, õnnetust elust ja nende surmast, kes olid maiste rikkuste omandamise all täiesti küürus, järgivad teised sama teguviisi. Nad tormavad pööraselt edasi ega pane tähele nende õnnetut lõppu, kelle eeskuju nad järgivad.Tk1 340.1

Need, kes jõudsid kroonini ja said sellest osa ning pälvisid kiiduavaldused, on need, kes omandavad selle, mis on nende elu kogu eesmärk — rikkuse. Nad saavad au, mida maailma pakub neile, kes on rikkad. Neil on maailmas mõju. Saatan ja tema kurjad inglid on rahul. Nad teavad, et niisugused inimesed on kindla peale nende jagu, sest samal ajal kui nende elu hakkab vastu Jumalale, on nad võimsad Saatana tööriistad.Tk1 340.2

Need, keda maise krooni poole püüdlev seltskond jälestas, on need, kes panevad tähele maiseid rikkusi taotlevate inimeste elu ja lõppu. Nad näevad, et niisugused inimesed ei ole kunagi rahul, vaid on õnnetud, ning nad muutuvad ärevaks, eralduvad sedalaadi õnnetutest inimestest ning taotlevad tõelist ja kestvat rikkust.Tk1 340.3

Mulle näidati, et Jumalale ustava rahva moodustavad need, kes koos pühade inglitega tunglevad läbi rahvamassi taevase krooni poole. Inglid juhivad neid ja nad on täis indu tungida edasi taevase varanduse poole. Tk1 340.4

Mustad kuulid, mida visati pühadele järele, olid häbistavad valed, mida Jumala rahva kohta lasevad ringlema need, kes armastavad ja teevad valet. Peaksime äärmiselt hoolikalt elama laitmatut elu ja hoiduma kõigest, mis näib kuri. Siis on meie kohus minna julgelt edasi ja jätta õelate häbistavad valed tähelepanuta. Kui õigete pilk on kinnitatud taevasele hindamatule aardele, on nad üha enam Kristuse moodi; seeläbi neid muudetakse ja nad saavad taeva jaoks kõlblikuks.Tk1 340.5