Loading...
Larger font
Smaller font
Copy
Print
Contents
„Tunnistused kogudusele” 1. köide - Contents
  • Results
  • Related
  • Featured
No results found for: "".
  • Weighted Relevancy
  • Content Sequence
  • Relevancy
  • Earliest First
  • Latest First
    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents

    80. peatükk. Pühitsemata vaimulikud

    Kolmanda ingli sõnumit kuulutavad vaimulikud peavad tegema tööd, sest nad tunnevad, et Jumal on pannud neile töökoorma. Meie vaimulikel ei peaks olema puudust, kui nad mingilgi määral kokkuhoidlikkust praktiseerivad. Kui nad kokkuhoidlikud pole, siis on nad puuduses igas olukorras, kuhu nad võivad sattuda. Andke neile kõige soodsam võimalus ja nad kulutavad ära kõik, mida saavad. Nii on olnud kogudusevanem Hulliga. Niisugused inimesed vajavad rahulolemiseks peaaegu ammendamatut varu, millest võtta.Tk1 417.1

    Neil, kes ei suuda ajalikes asjades arukalt majandada, on tavaliselt puudus ka vaimulikes asjades. Nad ei suuda kogudust üles ehitada. Neil võivad olla loomupärased talendid, neid võib nimetada nutikateks kõnelejateks, kuid neil on puudu moraalsest väärtusest. Nad võivad ligi tõmmata suurt kuulajaskonda ja äratada märkimisväärset elevust, aga kui otsida vilja, siis on seda vähe, kui üldse. Niisugused inimesed suhtuvad töösse üleolevalt ja kaotavad armastuse evangeeliumi lihtsuse vastu. Tõde, mida nad kuulutavad, ei ole neid pühitsenud. Nii on olnud kogudusevanem Hulliga. Tal on puudu armust, mis kinnitab hinge ning ülendab ja õilistab inimese iseloomu. Hea on, kui süda on armuga kinnitatud. See on meie vankumatuse alus.Tk1 417.2

    Paikades, kus kogudusevanem Hull on loengute seeriat pidanud, on inimestele meeldinud tema teravmeelsused ja iseäralik jutlustamisstiil, kuid tema töö tulemusena on vaid vähesed tõe vastu võtnud ning isegi neist vähestest loobub osa peagi usust. Paljud on olnud pettunud, et tema tööl on nii vähe vilja. Mulle näidati selle põhjust. Puudu jäi alandlikkusest, lihtsusest, puhtusest ja elu pühadusest. Tema meelest on tema nutikas töö hindamatu ja Jumala tööd peaaegu nagu polekski, kui tema sellest eralduks, aga kui ta teaks, missugust muret on tundnud tema pärast tegelikud töötegijad, kes on püüdnud teda aidata, siis ei hindaks ta oma tööd nii kõrgelt. Tema teguviis on Jumala tööd pidevalt koormanud ja ilma tema mõjuta oleks see paremini edenenud. Kaasliikmete mure hoida teda langemast on sundinud neid tema heaks liiga palju vahendeid kasutama. Neile on meeldinud tema jutlustamistalent ning mõned on olnud nii ettevaatamatud, et on teda ülistanud ja otseselt eelistanud teistele jutlustajatele, kelle mõju räägib Jumala töö edendamise kasuks kõikjal. See on talle kahju teinud. Tal ei ole olnud piisavalt alandlikkust ega Jumala armu, et seista vastu kaasliikmete meelitusele. Aidaku Jumal neil liikmetel mõista oma viga, et nad kunagi enam ei oleks süüdi noore vaimuliku meelitamisega kahjustamises.Tk1 417.3

    Kõik, kes soovivad Jumala ülejäänud rahvast eemale tõmbuda ja oma rikutud südant järgida, heidavad end tahtlikult Saatana käte vahele, ja see õigus peab neil olema. Meie hulgas on teisi, kes on ohus. Nad arvavad oma võimekusest palju, samas kui nende mõju on mitmes mõttes vaid veidi parem kogudusevanem Hulli omast. Kui nad põhjalikult ei uuene, on Jumala töö jaoks parem olla ilma nendeta. Pühitsemata vaimulikud on tööle kahjulikud ning koormavad rängalt kaastöölisi. Keegi peab käima nende järel, parandama nende vigu, ajama asju korda, kinnitama neid, keda selliste vaimulike mõju on nõrgestanud ja maha kiskunud. Niisugused vaimulikud on kadedad nende peale, kes on kandnud töös koormaid, kes on valmis ohverdama isegi oma elu, kui see peaks tõe töö edendamiseks vajalik olema. Nad arvavad, et vendade ajendid ei ole nende omadest kõrgemad. Ebaõiglane on selliselt Saatana kiusatustele vastuvõtlike vaimulike pärast nii palju vaeva näha ja see on vahendite raiskamine. See annab neile mõjuvõimu ja positsiooni, kust nad saavad kaasliikmeid ja Jumala tööd kõige sügavamalt haavata.Tk1 418.1

    Mulle on näidatud, et meie seisukoha tõepärasuse ja Jumala Sõna inspiratsiooni suhtes väljendatud kahtluse põhjus ei ole selles, mida paljud arvavad. Probleemne ei ole ju Piibel või meie usu tõendid, vaid nende enda süda. Jumala Sõna nõuded on nende pühitsemata loomuse jaoks suletud. „Lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda.” Kui loomupärase südame tundeid ei ohjeldata ega allutata Jumala armu pühitsevale mõjule, mille saab usukanali kaudu, ei ole südame mõtted puhtad ja pühad. Päästmise tingimused, nagu neid esitab Jumala Sõna, on mõistlikud, selged ja positiivsed, mitte midagi vähemat kui täielik kooskõla Jumala tahtega ning südame ja elu puhtus. Seepärast peame oma mina koos selle himudega risti lööma. Me peame puhastama end kogu ihu ja vaimu rüvedusest ning täiustama pühadust Jumala kartuses.Tk1 418.2

    Peaaegu igal juhul, kui inimesed on heitlikud Jumala Sõna inspiratsiooni suhtes, tuleneb heitlikkus nende pühitsemata elust, mida Sõna hukka mõistab. Nad ei võta vastu selle manitsusi ja ähvardusi, sest need kajastavad nende enda vale teguviisi. Nad ei armasta neid, kes pöörduvad ja neid ohjeldavad. Probleemid ja kahtlused, mis vaevavad kõlvatut südant, kaovad selle inimese ees, kes praktiseerib tõe puhtaid põhimõtteid.Tk1 419.1

    Paljudel on talendid, mille abiga võiks korda saata palju head, kui need oleksid pühitsetud ja neid kasutataks Kristuse töös; kuid kui need rakendataks uskmatuse ja Saatana teenistusse, võivad need palju kahju teha. Oma minale ja selle erinevatele himudele järeleandmine moonutab talente ja muudab need õnnistuse asemel needuseks. Peapetisel Saatanal on imeväärsed talendid. Kord oli ta kõrge ingel, Kristusest järgmine. Ta langes eneseülendamise tõttu, korraldas taevas mässu ja tema tõttu langesid paljud. Siis toimisid tema talendid ja oskused Jumala valitsuse vastu, et panna taeva autoriteeti põlgama kõiki, keda ta suutis kontrollida. Need, keda Saatana võimsus kütkestab, võivad otsustada jäljendada langenud väejuhti ja jagada viimaks temaga ühist saatust.Tk1 419.2

    Elu puhtus õilistab; seetõttu kohkuvad selle omajad üha enam tagasi labasuse ja patule järeleandmise ees. Niisugused inimesed ei lähe tõest eemale ega hakka Jumala Sõna inspireerituse suhtes kahtlusi esitama. Vastupidi, nad uurivad püha Sõna iga päev aina kasvava huviga ning kristluse tõendid ja inspiratsioon jätavad nende mõistusele ja elule oma pitseri. Need, kes armastavad pattu, pöörduvad Piiblist ära. Neile meeldib kahelda ja nad muutuvad üldiselt hooletuks. Nad võtavad vastu valeteooriad ja kaitsevad neid. Niisugused inimesed kirjutavad inimese patud tema olude arvele ning kui ta teeb mõne suure patu, siis selle asemel, et pidada teda kurjategijaks, kes vajab karistust, tuntakse talle kaasa. See on igati sobiv rikutud südamele, milles ajapikku arenevad välja langenud loomuse põhimõtted. Mõne üldlevinud muutuse käigus kaotavad inimesed ühtlasi ära patu, et vältida ebameeldivat isikliku uuenduse ja jõupingutuste vajadust. Vabastamaks ennast kohustusest praegu pingutada, on paljud valmis kuulutama kogu töö ja pingutused oma elus ebaoluliseks, kuna nad ju järgivad Jumala Sõna pühi põhimõtteid. Kogudusevanem Hulli filosoofilise viletsuse kantsiks on südame rikutus. Jumal tõstab esile inimesed, kes lähevad tööle lõikuspõllule ning kui nad on alandlikud, pühendunud ja jumalakartlikud, saavad nad need kroonid, mida kaotasid kõlbmatuks osutunud usuga vaimulikud.Tk1 419.3

    5. novembril 1862. aastal näidati mulle, et mõned inimesed eksivad oma kutsumuses. Nad arvavad, et kui inimene ei suuda oma kätega tööd teha või kui tal pole ärisoont, saab temast vaimulik. Paljud teevad siinkohal suure vea. Inimesest, kel pole äritunnetust, võib saada vaimulik, kuid tal puudub võimekus, mis peab olema igal vaimulikul, et arukalt kogudusega tegeleda ja tööd edasi viia. Kui aga vaimulik, kes kantslis on hea, kuid ei tule toime majandamisega, nagu kogudusevanem Hull, siis ei tohiks ta kunagi üksinda välja minna. Temaga koos peab minema veel keegi, kes korvab tema puuduse ja majandab tema eest. Ja kuigi see võib olla alandav, peab ta järgima oma kaaslase otsustusvõimet ja nõuandeid, nagu pime inimene järgib seda, kel on silmanägemine. Nii tehes pääseb ta paljudest ohtudest, mis osutuksid talle hukatuslikuks, kui ta oleks üksinda.Tk1 420.1

    Jumala töö edenemine sõltub suurel määral vaimulikest, kes evangeeliumipõllul töötavad. Need, kes õpetavad tõde, peavad olema vagad, ennastohverdavad ja jumalakartlikud inimesed, kes mõistavad oma ametit ja teevad head sellepärast, et teavad, et Jumal on neid tööle kutsunud. Nad on inimesed, kes tunnevad hingede väärtust ning kannavad koormaid ja vastutust. Põhjalikku töölist tunneb tema töö täiuslikkuse järgi.Tk1 420.2

    Kuid meie hulgas on vähe jutlustajaid. Ja kuna tundub, et Jumala töö vajab hädasti abi, on mõned hakanud arvama, et kõlbab peaaegu igaüks, kes väidab end Jumala teenija olevat. Mõned arvavad, et kui inimesed oskavad palvetada ja peavad koosolekul üsna vabalt manitsuskõnesid, sobivad nad töölistena välja minema. Ja enne, kui neid proovile pannakse või kui nad saavad näidata oma töö head vilja, õhutavad ja meelitavad mõned kogemusteta liikmed neid mehi, keda Jumal ei ole saatnud. Ent tööst paistab töötegija iseloom. Nad puistavad laiali ja ajavad segadusse, selle asemel, et kokku koguda ja üles ehitada. Nende töö viljana võivad mõned tõe vastu võtta, kuid need ei tõuse tavaliselt kõrgemale inimestest, kellelt nad tõde õppisid. Samasugune puudujääk, mis ilmnes töötegijate käitumisviisis, on näha ka nende pöördunute juures.Tk1 420.3

    Töö edu ei sõltu sellest, kas meil on suur arv vaimulikke, vaid kõige tähtsam on see, et need, kes teevad Jumala nimel tööd, oleksid inimesed, kes tõepoolest tunnevad selle töö koormat ja pühadust, mida Tema on kutsunud neid tegema. Vähesed ennastohverdavad, jumalakartlikud inimesed, kes on enda arvates vähetähtsad, suudavad teha palju rohkem head kui suur hulk, kellest osa on tööle sobimatud, ent sellegipoolest enesekindlad ja hooplevad oma talentidega. Selle tõttu, et tööpõllul on arvukalt inimesi, kes võiksid parem kodus mõnd ülesannet täita, peavad ustavad vaimulikud peaaegu kogu aeg nende järel käima ja nende vale mõju parandama. Noorte jutlustajate tulevane kasulikkus sõltub palju sellest, kuidas nad oma tööd alustavad. Liikmed, kellel on Jumala töö südames, soovivad nii õhinal näha tõe edenemist, et neil on oht teha vaimulikud paljudest, keda ei ole läbi katsutud; nad aitavad neid heldelt rahaga ja teevad neist autoriteedi. Neil, kes tulevad evangeeliumipõllule, tuleb lasta endal ise kuulsus välja teenida, isegi kui see peab tulema läbi katsumuste ja ilmaoleku. Kõigepealt peavad nad läbima töös proovi.Tk1 421.1

    Kogenud vennad olgu ettevaatlikud ning selle asemel, et oodata noortelt jutlustajatelt abi ja juhtimist, tundku kohustust vastutada noorte jutlustajate õpetamise ja juhtimise eest, andes nõu ja hoolitsedes nende eest isalikult. Noortel vaimulikel peab olema süsteem, kindel eesmärk ja mõte töötada, et nad ei sööks ilmaasjata kellegi leiba. Nad ei tohi käia paigast paika, tutvustada mõnda meie usu punkti, mis tekitab eelarvamusi, ja lahkuma siis, kui käesoleva aja tõe tõendmaterjali on alles poolenisti esitatud. Noored mehed, kes arvavad, et nende õlul on töökohustus, ei tohi võtta tõe õpetamise vastutust enne, kui nad on kasutanud eesõigust olla mõne kogenud jutlustaja käe all, kes on oma töös süstemaatiline. Nad peavad temalt õppima, nagu õpib õpilane koolis oma õpetajalt. Nad ei tohi käia siia-sinna, ilma kindla eesmärgita või valmis plaanideta, mida oma töös ellu viia.Tk1 421.2

    Mõned, kel on vaid vähe kogemusi ja kes on tõe õpetamiseks kõige vähem valmis, on viimased kogenud vendadelt nõu küsima. Nad võtavad vastu vaimuliku koha ja seavad end samale pulgale nendega, kel on pikk ja usaldusväärne kogemus. Nad ei ole rahul enne, kui saavad juhtida, sest arvavad, et kuna nad on vaimulikud, teavad nad kõike, mis on teadmist väärt. Niisugustel jutlustajatel puudub kindlasti tegelik teadmine iseendast. Nad ei ole kohaselt tagasihoidlikud ning üleüldse arvavad liiga hästi oma võimetest. Kogemustega vaimulikud, kes mõistavad töö pühadust ja tunnevad Jumala töö raskust, suhtuvad neisse hoolitsevalt. Nad peavad eesõiguseks võimalust vendadega nõu pidada ning neid ei solva nende tööplaanide või kõnemaneeri jaoks soovitatud parandused.Tk1 422.1

    Need vaimulikud, kes on tulnud teistest konfessioonidest ja võtnud vastu kolmanda ingli kuulutuse, soovivad sageli õpetada, kuigi nad peaksid olema õppijad. Mõnel tuleb eelnevalt õpitust suur osa unustada, enne kui nad saavad täielikult õppida käesoleva aja tõe põhimõtteid. Vaimulikud kahjustavad Jumala tööd, kui lähevad teiste heaks töötama, samas kui nende enda jaoks on vaja teha suur töö, et olla sobilikud töö jaoks, mida nad soovivad uskmatute heaks teha. Kui nad ei ole töö jaoks sobilikud, läheb vaja kahe või kolme ustava vaimuliku tööd, kes peavad minema nende järel ja parandama nende vale mõju. Lõppkokkuvõttes oleks Jumala töö jaoks odavam anda niisugustele vaimulikele korralik toetus kojujäämiseks, ja tööpõld jääks kahjustamata.Tk1 422.2

    Mõned on pidanud jutlustajaid eriliselt inspireerituks, nagu ainsaks vahendajaks, kelle kaudu saab Issand rääkida. Kui eakad ja pikaajalise kogemusega inimesed näevad vaimuliku puudusi ja soovitavad parandusi tema käitumises, hääletoonis või žestides, on mõni noor vaimulik tundnud end solvatuna ja põhjendanud, et Jumal kutsus teda niisugusena, nagu ta on; et vägi on Jumalast ja mitte temast endast ja Jumal peab tema heaks tegutsema; või et ta pole jutlustanud inimese tarkusest jne. Ekslik on arvata, et inimene ei saa jutlustada ilma erutust kõrgele kruvimata. Tunnetest sõltuvaid inimesi võib küll kasutada manitsuskõne jaoks, kui nad tunnevad selleks vajadust, aga nad ei ole kunagi head koormaid kandvad töölised. Kui töö edeneb raskelt ja kõik paistab heidutav, siis ei ole erutuvad ja tunnetest sõltuvad inimesed valmis kandma oma osa koormatest. Julgusetul ja pimedal ajal on äärmiselt oluline omada rahulikult mõtlevaid inimesi, kes ei sõltu asjaoludest, vaid kes usaldavad Jumalat ja tegutsevad pimeduses sama hästi kui valguses. Inimesi, kes teenivad Jumalat põhimõtteliselt, kuigi nende usk võib olla rängalt proovile pandud, nähakse alati turvaliselt toetumas Jehoova vankumatule käsivarrele.Tk1 423.1

    Noored jutlustajad ja inimesed, kes on kunagi vaimulikud olnud, kuid on olnud kommetelt jämedad ja tahumatud, kasutanud vestluses mitte kuigi tagasihoidlikke ja puhtaid väljendeid, ei sobi sellesse töösse enne, kui nad tõestavad, et on täielikult uuendatud. Üks mõtlematult lausutud sõna võib teha rohkem kahju, kui suudavad head teha nende peetud koosolekute seeriad. Nad langetavad kogukonna silmis põrmu tõe mõõdupuu, mis peaks olema alati kõrgel. Nende töö tõttu pöördunud inimesed ei jõua tavaliselt kõrgemale oma vaimulike poolt seatud mõõdupuust. Inimesed, kes seisavad elavate ja surnute vahel, peavad olema tõesti õiged. Vaimulik ei tohi hetkekski valvsust kaotada. Ta tegutseb selle nimel, et tuua teised tõe kõrgele alusele. Näidaku ta teistele, et tõde on tema heaks midagi teinud. Ta peab mõistma hooletute, jämedate, vulgaarsete väljendite pahelisust; ta peab need hülgama ja põlgama kõike, mis on sarnase olemusega. Kui ta seda ei tee, siis võtavad tema töö kaudu pöördunud temast eeskuju. Ja kui ustavad vaimulikud kord järgnevad ning selliste pöördunutega tegelevad, et nende vigu parandada, viitavad selliselt pöördunud vabandavalt vaimulikule. Kui te mõistate tema teguviisi hukka, küsivad nad teilt: miks te siis annate mõjuvõimu sellistele inimestele ning saadate patustele kuulutama neid, kes ise on patused?Tk1 423.2

    Töö, millesse oleme kaasatud, on vastutusrikas ja ülev töö. Need, kes teenivad sõnas ja õpetuses, peavad olema heades tegudes eeskujuks. Nad peavad olema eeskujuks pühaduses, puhtuses ja korras. Jumala sulase väljanägemine nii kantslis kui sellest väljaspool peab olema elav jutlus. Jumalakartliku eeskujuga saavutab ta palju enam kui siis, kui küll puldis jutlustab, aga tema mõju väljaspool pulti ei vääri jäljendamist. Selles töös osalejad viivad maailmale kõige ülevamat tõde, mis on surelike kätte usaldatud.Tk1 423.3

    Inimesed, kelle Jumal on sellesse töösse valinud, tõestavad oma kõrget kutsumust ja peavad oma suurimaks kohustuseks kasvada ja täiustuda, kuni neist saavad võimekad töötegijad. Kui nad ilmutavad innukust täiustada talenti, mille Jumal on nende kätte usaldanud, tuleb neid mõistlikult abistada. Kuid neid ei tohi julgustada meelituse kõrvalmaitsega, sest Saatan ise teeb seda tööd piisavalt. Inimesed, kes arvavad, et nende kohus on jutlustada, ei tohi enda ja oma pere ülalpidamist kohe kaasliikmete abile toetada. Neil ei ole selleks õigust enne, kui nad näitavad oma töös häid vilju. Praegu on oht noori jutlustajaid ja vähekogenuid kahjustada meelitamise ja nende elukoorma kergendamisega. Ajal, mil nad ei jutlusta, peavad nad tegema enda ülalpidamiseks, mida suudavad. See on parim moodus panna proovile nende jutlustamistöö kutsumuse olemus. Kui nad soovivad jutlustada ainult selleks, et neid vaimulikuna ülal peetaks, ja kogudus tegutseb arukalt, siis saavad nad peagi koormast vabaks ja jätavad jutlustamise kasulikuma äri nimel sinnapaika. Paulus, kes oli kõige sõnaosavam jutlustaja, Jumala poolt imeliselt erilisele tööle kutsutud, ei pidanud paljuks oma kätega tööd teha. Ta ütleb: „Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad, ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu. Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära.” „[Me ei] ole kellegi juures leiba muidu söönud, vaid oleme vaeva nähes ja rühmates töötanud nii ööd kui päevad, et me ei koormaks kedagi teie seast.” Tk1 424.1

    Mulle on näidatud, et paljud ei hinda õigesti nende keskel olevaid talente. Mõned liikmed ei mõista, missugune jutlustamistalent oleks tõe töö edendamisel parim, nad mõtlevad vaid oma praeguste tunnete rahuldamisele. Mõtlematult osutavad nad poolehoidu kõnelejale, kes ilmutab jutlustamises suurt innukust ja jutustab kõrvale meeldivad anekdoote, mis elustavad hetkeks mõistuse, kuid ei jäta püsivat muljet. Samas hindavad nad madalalt jutlustajat, kes on palvemeeles Piiblit uurinud, et seletada inimestele meie seisukohti rahulikult ja seostatult. Tema tööd ei peeta väärtuslikuks ja teda koheldakse sageli ükskõikselt.Tk1 424.2

    Inimene võib kõneleda elevalt ja kõrvale meeldivalt, kuid mitte edasi anda ühtki uut mõtet ega tegelikku teavet mõistusele. Niisugusest jutlusest saadud muljed ei kesta kõneleja hääle kõlamisest kauem. Töö vilju on neilt vähe leida. Niisugused uhkeldavad annid ei ole kasulikud ja neid ei saa arvestada tõe töö edendamisel andideks, mida rasketes, keerulistes oludes usaldada. Tõe õpetamise töös tuleb meie seisukoha olulisi punkte tugevalt Pühakirja tõenditega toetada. Väited võivad uskmatu vaikima sundida, kuid ei veena teda. Usklikud ei ole ju ainsad, kes tööpõllule saadetud töölistest kasu saavad. Hingede päästmine on suur eesmärk.Tk1 425.1

    Mõned koguduseliikmed on selles suhtes eksinud. Nad on arvanud, et vend C on õige inimene töö jaoks Vermonti osariigis ning et ta suudab saavutada selles osariigis rohkem kui ükski teine vaimulik. Niisugused inimesed ei vaata asja õigest vaatenurgast. Vend C suudab kõneleda nii, et see äratab koguduses huvi, ja kui see oleks kõik, mida on edukaks jutlustajaks olemiseks vaja, siis hindaksid need vennad ja õed teda õigesti. Aga ta ei ole põhjalik töötegija, ta ei ole usaldusväärne. Kogudusel pole katsumuste korral temast kasu. Ta ei ole kogenud, tal pole otsustusvõimet ega arukust, millega olla kogudusele katsumuses kasuks. Ta ei ole olnud põhjalik ajalikes asjades ja kuigi tema pere on väike, on ta suuremal või vähemal määral abi vajanud. Vaimulikes asjades ilmneb sama puudus mis ajalikes. Kui temaga oleks jutlustamistöö alustamise ajal õigesti toimitud, võiks temast praegu tööle mõningast kasu olla. Tema kaasliikmed kahjustasid teda sellega, et hellitasid teda ja jätsid talle kanda vähe elukoormaid, kuni ta hakkas arvama, et tema töö on kõige tähtsam. Ta on valmis selleks, et Vermonti liikmed kannavad tema koormat, samas kui tema on mureta. Tal pole olnud sobivat füüsilist tegevust, mis annaks lihastele toonust ja jõudu ning oleks hea tema tervisele.Tk1 425.2

    Ta ei ole suuteline kogudust üles ehitama. Kui ta oleks kurb siis, kui ei saa kuulutada evangeeliumi, nagu ennastohverdavad jutlustajad minevikus on kurvad olnud, siis oleks ta nendega sarnaselt valmis mõnda aega oma kätega töötama ja teenima vahendeid oma pere ülalpidamiseks, et mitte olla kogudusele koormaks, ning seejärel jätkaks ta mitte üksnes jutlustamist, vaid ka hingede päästmist. Niisuguse meelsusega tehtud jõupingutustega saavutatakse midagi. Oma enesehinnangus on ta suurejooneline; ta peab end võrdseks kõigi töölistega Vermonti osariigis ning tunneb, et teda peab nende hulka arvama ja temaga tuleb koguduse majandusasjades nõu pidada, kuigi ta pole lugupeetavust välja teeninud ega väärilisust tõestanud. Missugust eneseohverdust või pühendumist koguduse nimel on ta ilmutanud? Missuguseid hädaohte või raskusi on ta talunud, et kaasliikmed saaksid teda usaldada usaldusväärse töölisena, kelle mõju on igal pool hea? Kuni tema meelsus ei muutu ja ta ei tegutse omakasupüüdmatutel põhimõtetel, oleks tal parem jutlustamisest loobuda.Tk1 426.1

    Vermonti osariigi koguduseliikmed on tähelepanuta jätnud niisuguste meeste moraalse väärtuse nagu vennad Bourdeau, Pierce ja Stone, kel on sügavad kogemused ja kelle mõju äratab kogukonnas usaldust. Nende töökas ja õpetusega kooskõlas olev elu on teinud neist igapäevased, elavad jutlustajad, nende töö on kõrvaldanud palju eelarvamusi ning on kogunud ja üles ehitanud. Ometi ei ole liikmed nende meeste tööd hinnanud; küll aga on liikmetele meelt mööda olnud mõned, kes ei talu läbikatsumist ja proovilepanekut ning kelle töös ilmneb vähe vilja.Tk1 426.2

    Larger font
    Smaller font
    Copy
    Print
    Contents