„Tunnistus kogudusele” nr 10

74. peatükk. Noorte ohud

6. juunil 1863. aastal näidati mulle mõningaid noorte ohte. Saatan kontrollib noorte mõistust ja saadab kogenematute jalad eksiteele. Nad ei ole tema sepitsustest teadlikud ning lapsevanemad peavad neil hädaohtlikel aegadel ärkama ja töötama visalt ja hoolikalt, et lüüa tagasi vaenlase esimesed lähenemiskatsed. Nad peavad õpetama oma lapsi, kui nad lähevad välja ja tulevad sisse, kui nad tõusevad üles ja istuvad maha, rida rea järel, käsk käsu järel, pisut siin ja pisut seal.Tk1 376.1

Ema töö algab väikelapsega. Ta peab lapse tahet ja meelelaadi tasandama, lapse allaheitlikuks muutma ja teda kuuletuma õpetama. Kui laps saab vanemaks, ei tohi ohje lõdvemaks lasta. Iga ema peab võtma aega, et oma lastega arutleda, nende vigu parandada ja neile kannatlikult õiget teed õpetada. Kristlikud vanemad peavad teadma, et nad õpetavad ja kasvatavad oma lapsi, et neist saaksid Jumala lapsed. Lapsepõlves antud õpetused ja siis kujundatud iseloom mõjutab laste kogu religioosset kogemust. Kui tahe ei ole alistatud ega vanemate tahtele allutatud, siis on hilisematel aastatel seda õppetundi raske õppida. Raske on võitlus ja raske on konflikt, kui tuleb Jumala nõudmistele allutada tahe, mida ei ole kunagi alistatud! Vanemad, kes jätavad selle olulise töö hooletusse, teevad suure vea ning patustavad oma laste ja Jumala vastu.Tk1 376.2

Lastel, kes on range distsipliini all, on aeg-ajalt rahulolematuse tundeid. Nad muutuvad piirangute tõttu kannatamatuks ja soovivad omamoodi toimetada, minna ja tulla nii, nagu neile meeldib. Eriti vanuses kümme kuni kaheksateist tunnevad nad sageli, et pole midagi halba käia piknikutel või teistel noorte kogunemistel, kuid kogenud vanemad näevad ohtu. Nad tunnevad oma laste eriomast temperamenti ja teavad, mis mõju avaldavad need asjad nende meeltele, ning lapsi päästa soovides hoiavad neid põnevatest meelelahutustest eemale. Kui lapsed otsustavad ise jätta maailma lõbud sinnapaika ja saada Kristuse järelkäijaks, siis kerkib koorem hoolikate, ustavate vanemate südamelt! Kuid isegi siis ei tohi vanemate töö lakata. Lapsi ei tohi jätta oma rada minema ega lasta neil alati ise otsustada. Nad on alles alustanud tõsist sõda patu, uhkuse, ägeduse, kadeduse, vihkamise ja kõigi loomupärase südame pahede vastu. Vanemad peavad jälgima oma lapsi, andma neile nõu, nende eest otsustama ja näitama neile, et kui nad ei allu rõõmsa, teenimisvalmi kuulekusega oma vanematele, ei suuda nad olla Jumalale kuulekad ning neil on võimatu olla kristlane.Tk1 376.3

Vanemad peavad õhutama lapsi neid usaldama, jagama vanematega oma südame murekoormat, igapäevaseid väikeseid pahandavaid asjaolusid ja katsumusi. Nii saavad vanemad õppida oma lastele kaasa tundma, neil on võimalus palvetada koos nendega ja nende eest, et Jumal kaitseks ja juhiks neid. Nad peavad suunama lapsed kindla Sõbra ja Nõuandja juurde, keda liigutab nende nõrkuste tundmine ja kes oli kõiges kiusatud nagu meie, kuid kes siiski ei patustanud.Tk1 377.1

Saatan ahvatleb lapsi olema oma vanematega kinnised ja otsima usaldusaluseks noori ja kogenematuid kaaslasi, kes ei suuda neid aidata, vaid annavad halba nõu. Poisid ja tüdrukud tulevad kokku, lobisevad, naeravad ja naljatavad ning ajavad oma rumala mõttetusega Kristuse oma südamest ja inglid oma lähedusest minema. Tulutu vestlus teiste tegemistest, tühi jutt sellest noormehest või teisest neiust närvutab õilsad, religioossed mõtted ja tunded, ajab head ja pühad soovid südamest välja, jätab selle külmaks ning ilma tõelisest armastusest Jumala ja Tema tõe vastu.Tk1 377.2

Lapsi säästaks paljudest pahedest see, kui nad oleksid oma vanematega lähedasemad. Vanemad peaksid õhutama lastes kalduvust olla nendega avameelsed ja ausad, tulla oma muredega nende juurde ning kui nad on segaduses ega tea, missugune tee on õige, esitada asi vanemate ette just nii nagu nad sellest aru saavad, ja küsida vanematelt nõu. Kes on veel nii tahtlikud mõistma laste ohte ja neid näitama kui jumalakartlikud vanemad? Kes tunneb oma laste eriomast temperamenti nii hästi kui vanemad? Ema, kes on jälginud mõistuse iga arengut väikelapseeast peale ja on seega loomupäraste kalduvustega tuttav, on kõige paremini valmis oma lastele nõu andma. Kes suudab ema ja isaga võrdselt hästi öelda, missuguseid iseloomujooni kontrollida ja ohjeldada?Tk1 377.3

Lapsed, kes on kristlased, eelistavad oma jumalakartlike vanemate armastust ja heakskiitu rohkem kui ükskõik missugust maist toetust. Nad armastavad ja austavad oma vanemaid. Üks nende elu peamisi püüdlusi peaks olema oma vanemad õnnelikuks teha. Praegusel mässumeelsel ajastul ei ole lastel, kes pole saanud õiget õpetust ja distsipliini, kuigipalju arusaamist oma kohustustest vanemate ees. Sageli on nii, et mida rohkem vanemad laste heaks teevad, seda tänamatumad nad on ja seda vähem nad vanemaid austavad. Lapsed, keda on hellitatud ja ümmardatud, ootavad seda alati ning kui nende ootusi ei täideta, on nad pettunud ja meeleheitel. Samasugust meelelaadi on näha terves nende elus — nad on abitud, toetuvad teiste abile, ootavad, et teised kohtleksid neid heakskiitvalt ja annaksid neile järele. Isegi kui nad on juba täiskasvanud mehed ja naised, arvavad nad siis, kui neile vastu pannakse, et neid koheldakse vääriti. Ja seega tunnevad nad rahutust kogu elu, suudavad vaevu omaenda koormat kanda ning nurisevad ja pahandavad sageli, sest kõik ei ole neile meelepärane.Tk1 378.1

Ekslikud vanemad õpetavad lastele õppetunde, mis osutuvad nende jaoks hävitavaks; nii külvavad nad okkaid oma jalgteele. Nad arvavad, et laste soove rahuldades ja neil nende kalduvusi järgida lastes omandavad nad nende armastuse. Missugune eksitus! Niimoodi hellitatud lastel on täiskasvanuna piiramatud soovid ja järeleandmatud kalduvused, nad on isekad, nõudlikud ja võimutsevad — needuseks endale ja kõigile enda ümber. Laste tulevane õnn on suurel määral vanemate kätes. Neist sõltub oluliselt laste iseloomu vormimine. Lapseeas antud juhised käivad inimesega kaasas kogu elu. Vanemad külvavad seemne, mis võrsub ja kannab kas head või halba vilja. Nad saavad oma pojad ja tütred muuta sobilikuks kas õnne või õnnetuse jaoks.Tk1 378.2

Lapsi tuleb juba väiksest peale õpetada olema kasulikud, aitama iseennast ja teisi. Paljud praeguse aja tütred vaatavad ilma süümepiinadeta pealt ema, kes näeb vaeva, valmistab toitu, peseb või triigib pesu, aga ise istuvad samal ajal elutoas ja loevad juturaamatuid, koovad kaunistusi, heegeldavad või tikivad. Nende süda on tundetu nagu kivi. Aga kust see ebaõiglus pärineb? Kes on sellisel juhul tavaliselt süüdi? Eksiarvamusel olnud vanemad. Nad jätavad tähelepanuta oma laste tulevase heaolu ning lasevad neil ekslikus kiindumuses tegevusetult istuda või teha midagi vähest, mis ei nõua mõistuse ega lihaste pingutamist. Siis vabandavad nad oma laisku tütreid sellega, et tütred on nõrgad. Mis neid nõrgaks muutis? Paljudel juhtudel on selleks vanemate vale teguviis. Sobivas koguses füüsilist tegevust majapidamises muudab nii mõistuse kui ka ihu paremaks. Kuid lapsed jäetakse valearusaamade tõttu sellest ilma, kuni nad põlgavad tööd. See on neile vastumeelne ega sobi nende arusaamaga peentest kommetest. Arvatakse, et nõude pesemine, triikimine või pesuvanni kohal küürutamine pole daamilik, vaid lausa labane. See on moekas õpetus, mida antakse lastele praegusel õnnetul ajastul.Tk1 378.3

Jumala rahvas peaks juhinduma kõrgematest põhimõtetest kui ilmalikud inimesed, kes püüavad kogu oma tegevust mõõta moega. Jumalakartlikud vanemad peavad õpetama oma lapsi kasulikuks eluks. Nad ei tohi lubada praeguse ajastu valitsevatel ekstravagantsetel arusaamadel rüvetada oma juhtimispõhimõtteid; nad ei pea moega kaasas käima ja laskma end ilmalike inimeste arvamustel valitseda. Nad ei tohi lubada lastel ise oma kaaslasi valida. Õpetage neile, et teie kohus on neid valida. Valmistage neid noorest peale ette koormaid kandma. Kui teie lapsed ei ole tööga harjunud, väsivad nad kiiresti. Nad kurdavad valu küljes ja õlgades ning jäsemete väsimust ning teil on oht kaastundest töö ise ära teha, mitte lasta neil veidi kannatada. Pange lastele esialgu väga kerge koorem ja suurendage seda siis vähehaaval iga päev, kuni nad suudavad teha sobiva hulga tööd ilma väsimata. Tegevusetus on laste kõige suurem külje- ja õlavalu põhjus.Tk1 379.1

Praegusel ajastul on kiht noori daame, kes on lihtsalt kasutud olevused; nad üksnes hingavad, söövad, kannavad riideid, lobisevad ja räägivad mõttetusi ajal, mil nad hoiavad sõrmede vahel heegeldus- või tikkimistööd. Vaid vähesed noored ilmutavad tegelikku mõistlikku otsustusvõimet ja tervet mõistust. Nad elavad liblika elu ilma konkreetse eesmärgita silme ees. Kui see seltskond ilmalikke kaaslasi kokku tuleb, on kuulda ainult mõningaid tobedaid märkusi riietuse või muu tühise asja teemal ning siis naeravad nad oma märkuste üle, mida peavad väga nutikaks. Seda tehakse sageli vanemate inimeste juuresolekul, keda kurvastab eakate ees aukartuse puudumine. Tundub, et need noored on kaotanud tagasihoidlikkuse ja head kombed. Kuid neid on õpetatud pidama seda ülimalt suursugususeks.Tk1 379.2

Niisugune vaimsus on nagu nakkushaigus. Jumala rahvas peab valima oma lastele seltskonna ja õpetama neid niisuguste tühiste ilmalike inimeste seltskonda vältima. Emad peavad võtma oma tütred endaga koos kööki ja harima neid kannatlikult. Sellise tegevuse tõttu on nende tervis parem, lihased toonuses ning mõtted päeva lõpus tervemad ja ülevamad. Nad võivad olla väsinud, aga pärast piisavat hulka tööd on puhkus magus. Uni, looduse meeldiv taastaja, kosutab väsinud ihu ja valmistab selle ette järgmise päeva kohustusteks. Ärge andke lastele mõista, nagu poleks tähtis, kas nad töötavad või mitte. Õpetage neid, et nende abi on vaja, et nende aeg on väärtuslik ja teie sõltute nende tööst.Tk1 380.1

Mulle on näidatud, et palju pattu on tulenenud tegevusetusest. Aktiivsetel kätel ja tegusal mõistusel ei ole aega tähele panna vaenlase sisendatud kiusatusi, kuid tegevuseta käed ja mõistus on valmis Saatana kontrolli alla langema. Mõistus, mida õigesti ei kasutata, tegeleb ebasobivate asjadega. Vanemad peavad oma lastele õpetama, et tegevusetus on patt. Mulle näidati kirjakohta: „Vaata, su õe Soodoma süü oli see: temal ja ta tütreil oli uhkus, leivaküllus ja muretu rahu, aga viletsa ja vaese kätt ta ei kinnitanud.” Tk1 380.2

Lapsed peavad tundma, et nad on võlgu oma vanematele, kes kaitsesid neid väikelapseeas ja hoolitsesid nende eest haiguses. Nad peavad mõistma, et vanemad on nende pärast palju muret tundnud. Kohustundlikud, jumalakartlikud vanemad on eeskätt tundnud sügavaimat huvi selle vastu, et nende lapsed valiksid õige tee. Kui raske on olnud ema ja isa süda, kui nad näevad oma laste vigu. Kui lapsed, kes põhjustavad niisugust südamevalu, näeksid oma teguviisi tagajärgi, muutuksid nad kindlasti järeleandlikumaks. Kui nad näeksid ema pisaraid ja kuuleksid tema palveid Jumala poole nende pärast, kui nad kuuleksid tema allasurutud ja murtud ohkeid, siis oleks nende süda tundlik ja nad tunnistaksid kärmesti oma eksimused ja paluksid andestust. Nii vanadel kui ka noortel on teha töö. Vanematel on vaja paremat ettevalmistust, et täita oma kohustusi laste suhtes. Mõned vanemad ei mõista oma lapsi ega tunne neid tegelikult. Sageli on vanemate ja laste vahel suur distants. Kui vanemad elaksid täielikumalt oma laste tunnetesse sisse ja meelitaksid välja selle, mis on laste südames, tuleks see kasuks. Tk1 380.3

Lapsevanemad peavad nende hoolde usaldatud hingi ustavalt kohtlema. Nad ei tohi oma lastes õhutada uhkust, raiskamist ega toretsemisarmastust. Lastele ei tohi õpetada ega tohi neil lasta õppida väikeseid tempe tegema, mis paistavad väikeste laste puhul meeldivad, kuid millest nad peavad võõrduma ja mis vajavad vanemaks saades korrigeerimist. Alguses kujunenud harjumusi ei unustata kergelt. Vanemad, te peate hakkama oma laste mõistust distsiplineerima juba väga noorena sel eesmärgil, et neist võiksid saada kristlased. Olgu kõik teie püüdlused tehtud nende päästmise nimel. Käituge nii, nagu oleksid nad teie hoolde usaldatud, et saada väärtuslikeks kalliskivideks, mis säravad Jumala riigis. Vaadake ette, et te ei uinuta neid hävitava kuristiku kohal magama eksliku mõttega, et nad pole piisavalt vanad vastutamiseks, oma pattude kahetsemiseks ja Kristuse tunnistamiseks.Tk1 381.1

Mulle näidati palju kalleid tõotusi nende kohta, kes otsivad Lunastajat varakult. „Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle!” „Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind varakult, need leiavad minu.” Iisraeli suur Karjane ütleb ikka veel: „Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.” Õpetage lastele, et noorus on parim aeg Issanda otsimiseks. Siis ei ole elukoormad nende jaoks nii rasked ja noort mõistust ei kimbuta mure. Niimoodi vabana peaksid nad oma jõu parima osa Jumalale pühendama.Tk1 381.2

Me elame laste jaoks õnnetul ajal. Tugev hoovus veab neid alla hukatuse poole ning sellele vastupanemiseks ja sellega mitte kaasaminemiseks on vaja rohkem kui lapseea kogemust ja jõudu. Üldiselt tundub noorsugu olevat Saatana vangis ning tema ja ta inglid juhivad neid kindlasse hävingusse. Saatan ja tema väehulgad sõdivad Jumala valitsuse vastu, ning kõiki, kes soovivad allutada oma südame Talle ja Tema nõuetele kuuletuda, püüab Saatan kimbutada ja kiusatustega võita selleks, et nad kaotaksid julguse ja annaksid sõjas alla.Tk1 381.3

Vanemad, aidake oma lapsi. Ärgake tardumusest, millesse olete laskunud. Olge alati valmis katkestama hoovust ning lükkama tagasi kurjuse painet, millega Saatan teie lapsi survestab. Lapsed ei suuda seda ise teha, kuid vanemad saavad palju ära teha. Tõsise palve ja elava usuga saavutatakse suuri võite. Mõned lapsevanemad ei ole mõistnud neil lasuvat vastutust ja on oma laste religioosse kasvatuse hooletusse jätnud. Kristlase esimesed mõtted hommikul peaksid olema Jumalast. Ilmalik töö ja omakasu peavad jääma teisejärguliseks. Lapsi tuleb õpetada palvehetke austama ja selle suhtes aukartust tundma. Enne kodust välja tööle minemist tuleb kutsuda kogu pere kokku ning isa või isa puudumisel ema peab paluma innukalt, et Jumal hoiaks neid (398) kogu päeva. Alandlikkuses, süda täidetud õrnusega ning mõistes kiusatusi ja ohte, mis seisavad teie ja teie laste ees, asetage neid endid usus altarile ja anuge Issandat, et Ta nende eest hoolitseks. Teenivad inglid valvad lapsi, kes on niimoodi Jumalale pühendatud. Kristlike vanemate kohus on hommikul ja õhtul innuka palve ja püsiva usuga teha oma laste ümber kaitsetara. Vanemad peavad kannatlikult lapsi juhendama, lahkelt ja väsimatult õpetama neile, kuidas elada Jumalale meelepäraselt.Tk1 382.1

Vanemate kannatamatus äratab lastes kannatamatust. Vanemate ägedus tekitab ägedust lastes ja õhutab nende loomuse pahesid. Mõned vanemad karistavad oma lapsi karmilt, kannatamatu meelsusega ja sageli ägedalt. Niisugune karistus ei anna häid tagajärgi. Püüdluses üht pahet parandada tekitatakse teise juurde. Pidev noomimine ja vitsa andmine muudab lapsed kalgiks ja võõrutab vanematest. Vanemad peavad õppima kõigepealt iseennast valitsema, siis saavad nad lapsi edukamalt juhtida. Iga kord, kui nad kaotavad enesevalitsuse ning räägivad ja tegutsevad kannatamatult, teevad nad Jumala vastu pattu. Kõigepealt peavad nad lastega arutlema, osutama selgelt eksimustele, näitama nende pattu ja sisendama neile, et nad pole üksnes oma vanemate vastu patustanud, vaid ka Jumala vastu. Alistatud südame, kaastunde ja kurbusega oma eksivate laste pärast palvetage koos nendega, enne kui neid karistate. Siis ei tekita karistus lastes teie suhtes vihkamist. Nad armastavad teid. Nad mõistavad, et te ei karista neid seepärast, et nad on teid ebamugavasse olukorda pannud või et te soovite oma meelepaha nende peal välja elada, vaid kohusetundest, nende enda heaolu nimel, et nad ei kasvaks üles patus.Tk1 382.2

Mõned vanemad ei ole oma lapsi usus kasvatanud ning on hooletusse jätnud ka koolihariduse. Kumbagi ei tohi hooletusse jätta. Laste mõistus on aktiivne ja kui see pole hõivatud füüsilise töö või õppimisega, jääb see halbade mõjude kätte. Vanematele on patuks lubada lastel teadmatuses üles kasvada . Vanemad peavad lapsi varustama kasulike ja huvitavate raamatutega, õpetama neid tööd tegema, määrama aja füüsilise töö jaoks ning aja, mida pühendada õppimisele ja lugemisele. Vanemad peavad püüdma oma laste mõistust õilistada ja nende vaimseid võimeid täiustada. Omapäi jäetud, harimata mõistus on üldiselt madal, lihameelne ja rikutud. Saatan kasutab oma võimaluse ära ja harib tegevuseta mõistust.Tk1 383.1

Vanemad, aruandeingel paneb kirja iga kannatamatu, pahura sõna, mille te oma lastele ütlete. Teie nime taha tehakse märge iga kord, kui jätate sobiva õpetuse andmata ega näita patu äärmist patusust ja patuse eluviisi lõpptulemust. Aruandeingel paneb kirja iga ettevaatamatu sõna, mida nende kuuldes hooletult või pilkamisi räägite, iga sõna, mis ei ole puhas ja ülev; see on teie kristliku iseloomu plekk. Kõik teie teod on kirja pandud, olgu need head või halvad. Tk1 383.2

Vanematel ei õnnestu lapsi hästi juhtida enne, kui nad valitsevad kõigepealt ennast täielikult. Nad peavad õppima end alla suruma, oma sõnu ja näoilmet kontrollima. Nad ei tohi lasta oma hääletoonil muutuda rahutuks ega erutusest ja ägedusest ärritunuks. Siis saab neil olla otsustav mõju oma laste üle. Lapsed võivad soovida tegutseda õigesti, nad võivad südames kavatseda olla oma vanematele või hooldajatele kuulekad ja nende suhtes lahked, kuid nad vajavad nende abi ja julgustust. Nad võivad teha häid otsuseid, aga kui nende põhimõtteid ei kinnita usk ja elu ei mõjuta Jumala uuendav arm, siis ei jõua nad seatud tähiseni.Tk1 383.3

Vanemad peavad oma laste päästmise pingutusi kahekordistama. Nad peavad lapsi ustavalt õpetama, mitte jätma õpetuste kogumist laste enda hooleks. Noortel ei tohi valimatult lasta õppida head ja halba, arvates, et kunagi tulevikus saab valdavaks hea ja halb kaotab oma mõju. Halb suureneb kiiremini kui hea. On võimalus, et juurde õpitud halb juuritakse paljude aastate pärast välja, kuid kes söandaks niimoodi riskida? Aega on vähe. Umbrohu hiljem välja noppimisest lihtsam ja ohutum on külvata laste südamesse puhast ja head seemet. Vanemate kohus on jälgida, et ümbritsevatel mõjudel ei oleks nende lastele kahjulikku toimet. Nende kohus on valida lastele seltskond ja mitte lasta neil endal valida. Kes seda tööd teeb, kui mitte vanemad? Kas teistel saab olla teie laste suhtes niisugune huvi, nagu peaks olema teil? Kas neil saab olla lapsevanematega ühesugune pidev hool ja sügav armastus? Tk1 384.1

Hingamispäeva pidavad lapsed võivad muutuda piirangute tõttu kannatamatuks ja arvata, et nende vanemad on liiga ranged. Nende südames võivad tekkida koguni karmid tunded ja nad võivad hellitada tusaseid, rahulolematuid mõtteid nende vastu, kes tegutsevad nende praeguse, tulevase ning igavese heaolu nimel. Aga kui neile antakse veel mõned aastad, õnnistavad nad oma vanemaid range hoole ja ustava valvsuse eest nende kogenematuse ajal. Vanemad peavad oma laste jaoks lunastusplaani selgitama ja lihtsustama, et noor mõistus võiks sellest aru saada. Üheksa-, kümne- või kaheteistkümneaastased lapsed on piisavalt vanad, et nendega isikliku religiooni teemal rääkida. Ärge õpetage oma lapsi vaatama ette mingile ajale tulevikus, justkui oleksid nad siis piisavalt vanad pattu kahetsema ja tõde uskuma. Õigesti õpetatult võivad juba väga noored lapsed õigesti aru saada oma patusest olemusest ja pääseteest Kristuse kaudu. Üldiselt on vaimulikud laste pääste suhtes ükskõiksed ja sugugi mitte nii isiklikud nagu peaks. Kuldsed võimalused laste mõistusele mõju avaldada lastakse sageli mööda nii, et neid ei kasutata ära.Tk1 384.2

Halb mõju meie laste ümber on peaaegu vastupandamatu, see rikub nende mõistust ja juhib allapoole, hukatusse. Noorte mõistus kaldub loomu poolest rumalusele ning varajases eas, enne iseloomu kujunemist ja otsustusvõime küpsemist, eelistavad nad sageli kaaslasi, kellel on nende üle kahjulik mõju. Mõnel kujuneb vastassugupoole vastu kiindumus vastupidiselt nende vanemate soovidele ja palvetele ning nad rikuvad vanemate mitteaustamisega viiendat käsku. Vanemate kohus on jälgida oma laste minekut ja tulekut. Nad peavad lapsi julgustama ja leidma stiimuleid, mis köidavad neid kodu külge ja näitavad, et vanemad on neist huvitatud. Vanemad peavad muutma kodu meeldivaks ja rõõmsaks.Tk1 384.3

Isad ja emad, kõnelege oma lastega lahkelt. Pidage meeles, kui tundlikud teie olete, kui vähe talute seda, et teid süüdistatakse. Mõtelge ja tundke, et teie lapsed on nagu teie ise. Ärge pange nende peale seda, mida te ise ei suuda taluda. Kui te ei suuda taluda laitust ja süüdistust, siis ei suuda seda ka teie lapsed, kes on teist nõrgemad ega suuda niigi palju kannatada. Olgu teie meeldivad, rõõmsameelsed sõnad alati teie peres nagu päikesekiired. Teie enesevalitsuse, tähelepanelikkuse ja hoolsuse vili on sajakordne. Vanematel ei ole õigust tuua oma laste õnne kohale vigade otsimise või tühiste vigade pärast karmilt hukkamõistmise sünget pilve. Tegelikke eksimusi ja pattu tuleb näidata just nii patusena, nagu need on, ning kindla ja otsustava teguviisiga tuleb nende kordumist ära hoida. Lastele peab küll mõjusalt nende eksimuste mõte selgeks saama, kuid neid ei tohi jätta lootusetusse, vaid neid tuleb julgustada, et nad suudavad paremaks muutuda ning pälvida teie usalduse ja heakskiidu.Tk1 385.1

Mõned vanemad eksivad selles, et annavad oma lastele liiga suure vabaduse. Mõnikord usaldavad nad neid nii väga, et ei märka nende vigu. Vale on lubada lastel mõningase kulu eest ilma vanemate või hooldajate kaasatulekuta kellelegi kaugemale külla minna. Sel on lastele vale mõju. Nad hakkavad arvama, et nad on nii tähtsad ja et neile kuuluvad teatud privileegid ning kui neid neile ei anta, peavad nad end väärkohelduks. Nad osutavad lastele, kes lähevad ja tulevad ning kel on palju privileege, samas kui neil on neid vähe.Tk1 385.2

Ema, kartes, et lapsed peavad teda ebaõiglaseks, annab laste soovidele järele, kuid see osutub lõpuks lastele väga kahjulikuks. Noored külalised, kelle üle lapsevanema valvas pilk ei valva ja vigu ei korrigeeri, saavad sageli muljeid, mille eemaldamiseks läheb kuid. Mulle näidati niisuguste vanemate juhtumeid, kel olid head, sõnakuulelikud lapsed ja kes teatud perekondi täielikult usaldades lubasid oma lastel minna enda juurest kaugele neile sõpradele külla. Sellest ajast alates nende laste käitumine ja iseloom täiesti muutus. Varem olid lapsed kodus rahul ja õnnelikud ning nad polnud soovinud liiga palju teiste noorte seltskonnas viibida, kuid kui nad oma vanemate juurde tagasi tulid, tundusid piirangud nende jaoks ebaõiglased ja kodu näis vanglana. Vanemate selline mõistmatu käitumine otsustab laste iseloomu.Tk1 385.3

Niimoodi külas käies kujunevad mõnedel lastel kiindumused, mis osutuvad lõpuks neile hukatuslikuks. Vanemad, hoidke oma lapsed enda juures, kui võimalik, ja jälgige neid sügavaima hoolega. Kui lasete neil minna endast kaugele külla, arvavad nad, et on piisavalt vanad iseenda eest hoolitsemiseks ja valikute tegemiseks. Kui noored jäetakse niiviisi omapäi, käib nende vestlus tihtipeale teemadel, mis neid ei täiusta, õilista ega suurenda armastust usuasjade vastu. Mida rohkem lubatakse lastel külas käia, seda suurem on nende soov minna ja seda vähem kütkestab neid kodu.Tk1 386.1

Lapsed, Jumal on näinud olevat sobiliku usaldada teid vanemate hoolde, et nad teid õpetaksid ja karistaksid ning teeksid sellega oma osa teie iseloomu kujundamisel taeva jaoks. Kuid siiski on teie kohus otsustada, kas arendate head kristlikku iseloomu kasutades ära parimat osa eelistest, mille olete saanud jumalakartlikelt, ustavatelt, palvetavatelt vanematelt. Hoolimata vanemate kogu hoolest ja ustavusest oma laste suhtes ei saa üksnes nemad lapsi päästa. Lastel on oma töö teha. Igal lapsel on vaja tegeleda isikliku olukorraga. Usklikud vanemad, teie ees on vastutusrikas töö juhtida oma laste samme ka nende religioosses kogemuses. Kui lapsed tõesti armastavad Jumalat, siis õnnistavad ja austavad nad teid nende suhtes ilmutatud hoolitsuse eest ning ustavuse eest nende soovide piiramisel ja tahte allutamisel.Tk1 386.2

Maailmas valitsev mõju ütleb: laske noorsool omaenda mõistuse loomupärast kalduvust järgida. Vanemad ütlevad, et kui lapsed on nooruses väga metsikud, jõuavad nad mõne aja pärast õigele teele ning kui nad on kuue- või seitsmeteistkümneaastased, mõtlevad nad asja läbi, jätavad halvad harjumused maha ja neist saavad viimaks tublid mehed ja naised. Missugune eksitus! Nad lubavad aastaid vaenlasel südameaeda külvata, nad lasevad valedel põhimõtetel kasvada ning paljudel juhtudel ei saavuta selle pinnase kallal hiljem nähtud vaev enam midagi. Saatan on kaval, sihikindel töötegija, surmav vaenlane. Iga kord, kui noortele tekitatakse kahju ettevaatamatu sõnaga, mida öeldakse kas meelituseks või mõne patu vähem põlastusväärseks pidamise kaitseks, kasutab Saatan seda ära ning hoolitseb kurjuse seemne eest, et see võiks juurduda ja rikkalikku saaki anda. Mõned vanemad lasevad oma lastel kujundada valed harjumused ning märke neist harjumustest võib näha kogu elu vältel. See patt on vanemate õlul. Sellised lapsed võivad nimetada end kristlaseks, kuid ilma erilise armutööta südames ja elu põhjaliku uuenduseta ilmnevad nende mineviku harjumused kõigis kogemustes ning nad ilmutavad just sellist iseloomu, millist nende vanemad lubasid neil kujuneda.Tk1 386.3

Jumalakartuse mõõdupuu on end kristlaseks nimetavate inimeste hulgas üldiselt niivõrd madalal, et need, kes soovivad siiralt Kristust järgida, leiavad, et see töö on vaevarikkam ja pingutavam kui peaks. Ilmalike nimekristlaste mõju noortele on kahjulik. End kristlaseks nimetavate inimeste hulk on eemaldanud eraldusjoone kristlaste ja maailma vahel ning kuigi väidetakse, et elatakse Kristusele, elatakse maailmale. Nende usk piirab vähe nende naudinguid. Kuigi nad nimetavad end valguse lasteks, käivad nad pimeduses ning on öö ja pimeduse lapsed. Need, kes käivad pimeduses, ei saa Jumalat armastada ega siiralt soovida Teda austada. Neid ei ole õpetatud märkama taevaste asjade suurepärasust ja seetõttu ei suuda nad neid tõeliselt armastada. Nad nimetavad end kristlaseks, sest seda peetakse auväärseks, kuid ilma risti kandmata. Nende ajendid on sageli isekad. Mõned niisugused nimekristlased võivad astuda tantsusaali ja ühineda kõigi lõbustustega, mida seal pakutakse. Teised ei suuda nii kaugele minna, kuid käivad küll lustipidudel, piknikutel, heategevuspidudel ja väljanäitustel. Ning isegi kõige taibukam pilk ei suuda märgata niisugustes end kristlaseks nimetavates inimestes märkigi kristlusest. Nende ja kõige suurema uskmatu välimuses pole näha ühtki erinevust. End kristlaseks nimetavad inimesed, liiderdajad, usu avalikud pilkajad ja avalikult pühadust teotavad inimesed on justkui üks mass. Ja Jumalgi peab neid ühesuguseks nii meelsuselt kui ka tegevuselt.Tk1 387.1

Kristlik usutunnistus ilma vastava usu ja tegudeta on kasutu. Keegi ei saa teenida kahte isandat. Vanakurja lapsed on oma isanda teenijad. Kelle teenijaks nad hakkavad sõnakuulmises, selle teenijad nad on, ja nad ei saa Jumala teenijaks enne, kui ütlevad lahti kuradist ja kõigist tema tegudest. Taevase Kuninga teenijatel ei ole ohutu tegeleda lõbustuste ja meelelahutusega, millega Saatana teenijad tegelevad, isegi kui nad kordavad sageli, et need lõbustused on kahjutud. Jumal on esitanud puutumatud ja pühad tõed, mis eristavad Tema rahva jumalakartmatutest ning puhastavad nad Temale. Seitsmenda päeva adventistid peavad elama oma usu järgi. Need, kes kuuletuvad kümnele käsule, näevad maailma olukorda ja religioosseid asju hoopis teistsuguses valguses kui nimekristlased, kes armastavad lõbu, väldivad risti ja elavad neljandat käsku rikkudes. Ühiskonna praeguse seisu juures ei ole vanemate jaoks kerge ülesanne piirata oma lapsi ja õpetada neid vastavalt Piibli õiguse reeglitele. Religiooni tunnistajad on niivõrd eraldunud Jumala Sõnast, et kui Tema rahvas pöördub Tema püha Sõna juurde tagasi ja õpetab lapsi vastavalt selle nõuetele, nagu vanaaja Aabraham käskis oma kodakondseid, arvavad lapsukesed, keda ümbritseb seesugune mõju, et nende vanemad on asjatult nõudlikud ja nende kaaslaste suhtes liiga ettevaatlikud. Loomu poolest soovivad nad järgida ilmalike, lõbuarmastavate nimekristlaste eeskuju.Tk1 388.1

Praegusel ajal on vaevu tunda tagakiusamist ja etteheiteid Kristuse pärast. Jumalakartuse vormi võtmiseks ja nime kogudusenimekirja panemiseks on vaja vähest enesesalgamist ja ohvrit, kuid selleks, et elada Jumalale meelepäraselt ja nii, et meie nimed oleksid kirjas eluraamatus, on vaja valvamist ja palvetamist, enesesalgamist ja ohvrit. End kristlaseks nimetavad inimesed ei ole noortele eeskujuks muus, kui ainult selles, milles nad järgivad Kristust. Tõelise jumalakartuse eksimatud viljad on õiged teod. Kogu maa Kohtunik annab igaühele tema tegude järgi. Kristust järgivate laste ees seisab võitlus, neil tuleb kanda iga päev maailmast väljatulemise ja eraldi olemise risti ning jäljendada Kristuse elu.Tk1 388.2