Minu õigustuseks teie tähelepanu taas riietuse teemale pööramisel on tõsiasi, et mõned ei saa ilmselt aru, millest olen varem kirjutanud. Tõenäoliselt need, kes ei soovi minu kirjutatut uskuda, on teinud jõupingutusi, et tekitada meie kogudustes sel olulisel teemal segadust. Mulle on kirjutatud palju kirju probleemidest, kuid mul pole olnud aega neile vastata. Nüüd esitan paljudele küsimustele vastamiseks järgmised väited, mis loodetavasti lõpetavad selle teema alatiseks, vähemalt selles osas, mis puudutab minu tunnistusi.Tk1 434.1

Mõned väidavad, et see, mida kirjutasin trükises „Tunnistus kogudusele” nr 10 ei ole kooskõlas minu tunnistusega teoses pealkirjaga „How to Live” (Kuidas elada). Mõlemad kirjutised on kirjutatud samast vaatevinklist, seega ei ole tegemist kahe teineteisele vastukäiva seisukohaga, nagu mõned ette kujutavad. Kui neis on mingeid erinevusi, siis lihtsalt väljendusvormis. Trükises „Tunnistus kogudusele” nr 10 kirjutasin järgmiselt:Tk1 434.2

„Uskmatutele ei tohi anda ühtki põhjust meie usku häbistada. Meid peetakse imelikuks ja ainulaadseks, kuid me ei tohi käituda nii, et uskmatud arvavad meist enam, kui meie usk meilt nõuab. Mõned, kes tõde usuvad, võivad arvata, et õdedel oleks kasulik omaks võtta ameerikalik riietumisstiil, aga kui see riietusviis rikub meie mõju uskmatute seas, nii et me ei pääse nii hästi neile ligi, siis ei tohi me seda mingil juhul omaks võtta, kuigi võime selle tagajärjel palju kannatada. Kuid mõned arvavad ekslikult, et sellest riietumisstiilist on väga palju kasu. Kuigi see võib mõnele kasulikuks osutuda, on see teistele kahjulik. Tk1 434.3

Ma nägin, et need, kes võtavad omaks ameerikaliku riietumisstiili, on Jumala korralduse tühistanud ja Tema erilised juhtnöörid tähelepanuta jätnud. Mulle näidati kirjakohta: „Naine ärgu kandku mehe riideid ja mees ärgu pangu selga naise kehakatet, sest igaüks, kes seda teeb, on jäle Issandale, su Jumalale.” Jumal ei taha, et Tema rahvas võtaks vastu selle niinimetatud uudse riietuse. See on siivutu riietus, Kristuse tagasihoidlike, alandlike järelkäijate jaoks täiesti sobimatu.Tk1 434.4

Kasvav tendents on, et naised on oma riietuses ja välimuses nii vastassugupoole moodi kui võimalik ning nad kujundavad oma riided meeste omadega väga sarnaseks, kuid Jumal kuulutab selle jäleduseks. „Niisamuti ka naised, kombekalt rõivastatuna, ehtigu end häbelikkuse ja mõõdukusega, mitte soengute ega kulla ega pärlite ega kallite riietega.” Tk1 435.1

Need, kes tunnevad kutsumust ühineda naiste õiguste liikumise ja niinimetatud riietusreformiga, võivad sama hästi katkestada kõik sidemed kolmanda ingli kuulutusega. Ühega kaasnev vaim ei saa teisega kooskõlas olla. Pühakiri väljendab meeste ja naiste suhteid ja õigusi selgelt. Spiritistid on üsna suurel määral võtnud omaks selle iseäraliku riietusviisi. Seitsmenda päeva adventiste, kes usuvad vaimuandide taasesinemisse, liigitatakse sageli spiritistide sekka. Võtku nad see riietusviis omaks ja nende mõju sureb. Inimesed panevad nad spiritistidega ühele pulgale ja keelduvad neid kuulamast.Tk1 435.2

Selle niinimetatud riietusreformiga käib kaasas rõivastusega kooskõlas olev kergemeelsus ja jultumus. Tundub, et paljud jätavad kombekuse ja tagasihoidlikkuse maha, kui nad selles stiilis riided omaks võtavad. Mulle näidati, et Jumal soovib, et meie käitumisviis oleks sobiv ja õigustatud. Võtku õed ameerikalik riietumisstiil omaks ja nad hävitavad enda ja oma abikaasa mõju. Neist saab kõnekäänd ja pilkesõna. Meie Päästja ütleb: „Teie olete maailma valgus.” „Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” Meil tuleb maailmas teha suur töö ning Jumal ei soovi, et meie käitumisviis vähendaks või hävitaks meie mõju maailmas.”Tk1 435.3

Eelnev anti mulle noomitusena nende jaoks, kes kalduvad omaks võtma riietusstiili, mis sarnaneb meeste riietusele, kuid samal ajal näidati mulle naiste riietuses leviva stiili pahesid ja nende korrigeerimiseks esitasin järgmise tunnistuse, mis asub trükises „Tunnistus kogudusele” nr 10:Tk1 435.4

„Meie arvates ei ole meie usuga kooskõlas riietuda ameerikalikus riietusstiilis, kanda võrudega krinoliini või minna äärmusesse nii pikki kleite kandes, mis pühivad kõnniteed ja tänavat. Kui naised kannavad kleite, mis on tänava saastast paar tolli kõrgemal, on nende kleidid tagasihoidlikud, neid on kergem puhas hoida ja neid saab kauem kanda. Niisugune riietus on meie usuga kooskõlas.”Tk1 436.1

Järgnevalt toon ära väljavõtte sellest, mida olen mujal sama teema kohta öelnud:Tk1 436.2

„Kristlased ei tohi valutada pead, kuidas maailmast erinevalt riietuda, ja nii endale ebavajalikku tähelepanu tõmmata. Aga kui nad on kohustusele vastavalt riietunud tagasihoidlikult ja tervisele kasulikult ning leiavad, et on moest väljas, ei tohi nad muuta oma riietust selleks, et olla maailmaga sarnane. Nad peavad hoopis ilmutama õilist sõltumatust ja moraalset julgust toimida õigesti, kui ka kogu maailm neist erineb. Kui maailm kasutab tagasihoidlikku, mugavat ja tervislikku riietusstiili, mis on Piibliga kooskõlas, ei muuda niisuguses stiilis riiete kandmine meie vahekorda Jumala ega maailmaga. Kristlased peavad järgima Kristust ja nende riietus peab olema kooskõlas Jumala Sõnaga. Nad peavad hoiduma äärmustest. Nende eluviis peab olema tagasihoidlik ja otsekohene, heakskiidust ja hukkamõistust sõltumatu ning klammerduma selle külge, mis on objektiivselt õige.Tk1 436.3

Naised peavad katma oma jalgu vastavalt tervisele ja mugavusele. Nende jalad ja labajalad peavad olema sama soojalt kaetud kui meestel. Moodsa kleidi pikkus on taunitav mitmel põhjusel.Tk1 436.4

1. Liialdatud ja tarbetu on omada nii pikka kleiti, mis pühib kõnniteed ja tänavat.Tk1 436.5

2. Niisuguse pikkusega kleit imab kõrtelt kastepiisku ja tänavalt pori ning kleit ei ole siis enam puhas.Tk1 436.6

3. Niimoodi poriseks saanud kleit puutub kokku tundlike, piisavalt kaitsmata pahkluudega, jahutab need kiiresti maha ning ohustab seetõttu tervist ja elu. See on üks olulisemaid katarri ja paistetuste põhjuseid.Tk1 436.7

4. Tarbetu pikkus on lisaraskus puusadele ja sisikonnale.Tk1 436.8

5. See takistab kõndimist ning jääb ka sageli teistele inimestele ette.Tk1 436.9

On veel üks riietusstiil, mille on omaks võtnud niinimetatud riietuse reformijad. Nad jäljendavad vastassugupoolt nii täpselt kui võimalik. Nad kannavad kaabut, pikki pükse, vesti, pintsakut ja säärsaapaid; neist viimased on selles stiilis riiete kõige mõistlikum osa. Need, kes selle riietusviisi omaks võtavad ja seda kaitsevad, lähevad selle niinimetatud riietusreformiga taunitavalt kaugele. Tulemuseks on segadus. Mõnel, kes selle riietusstiili omaks võtavad, võivad üldised seisukohad tervise küsimuses olla õiged, kuid neist saaks palju suuremat kasu, kui riietuse küsimust ei viidaks nii äärmustesse.Tk1 437.1

Selle riietusstiilis puhul vastandutakse Jumala korraldusele ning jäetakse tähele panemata Tema erilised juhised. „Naine ärgu kandku mehe riideid ja mees ärgu pangu selga naise kehakatet, sest igaüks, kes seda teeb, on jäle Issandale, su Jumalale.” Jumal ei taha, et Tema rahvas võtaks omaks selle riietusviisi. See ei ole tagasihoidlik ega sobi üldse tagasihoidlikele, alandlikele naistele, kes nimetavad end Kristuse järelkäijateks. Kõik, kes kaotavad erinevuse meeste ja naiste riietuse vahel, suhtuvad Jumala keeldudesse kergemeelselt. Äärmuslik seisukoht, mille mõned riietuse reformijad on sel teemal võtnud, halvab nende mõju.Tk1 437.2

Jumala plaan on, et meeste ja naiste riietuse vahel oleks selge erinevus ning ta on pidanud seda teemat piisavalt oluliseks, et anda selle kohta selgesõnalised juhised, sest siis, kui mõlemad sugupooled kannavad ühesugust riietust, tekitab see segadust ja suurendab kuritegevust. Kui apostel Paulus elaks ja näeks end jumalakartlikuks nimetavaid naisi sellist stiili rõivastes, noomiks ta neid. „Niisamuti ka naised, kombekalt rõivastatuna, ehtigu end häbelikkuse ja mõõdukusega, mitte soengute ega kulla ega pärlite ega kallite riietega.” Suur osa end kristlaseks nimetavaid inimesi jätavad apostlite õpetused täiesti tähelepanuta ning kannavad kulda, pärleid ja kalleid riideid.Tk1 437.3

Jumalale ustav rahvas on maailma valgus ja maa sool ning nad peavad alati meeles pidama, et nende mõju on väärtuslik. Kui nad vahetaksid oma äärmiselt pika kleidi äärmiselt lühikese vastu, hävitaksid nad suurel määral oma mõju. Uskmatud, kellele neil on kohustus olla kasuks ja püüda neid Jumala Talle juurde tuua, tunneksid tülgastust. Naiste riietuses on tervislikkuse suhtes võimalik palju täiendusi teha, ilma et muudatus oleks nii suur ja tekitaks vaatajas vastikust.Tk1 437.4

Kehakuju ei tohi mingilgi määral korsettide ega muude tugiraamidega kokku suruda. Riietus peab olema täiesti vaba, et kopsud ja süda saaksid normaalselt töötada. Kleit peaks ulatuma (461) saapa ülemisest servast veidi allapoole, kuid peaks olema piisavalt lühike, et see ei puutuks ilma käega kergitamata vastu kõnnitee ja tänava mustust. Sellest veel lühem kleit on sobilik, mugav ja tervislik naistele kodutööde tegemise ajal, eriti neil, kes on kohustatud rohkemal või vähemal määral väljas töötama. Selles stiilis kleidi puhul on vaja vaid ühte kerget või äärmisel juhul kaht alusseelikut, mis peaksid olema pihiku külge nööbitud või trippidega kinnitatud. Puusad ei ole loodud suurte raskuste kandmiseks. Rasked seelikud, mida mõned kannavad ja lasevad alla puusadele vajuda, on olnud mitmete sugugi mitte kergesti ravitavate haiguste põhjuseks. Haiguse all kannatajad ise tunduvad üldse mitte teadvat, mis on nende kannatuste põhjus ning jätkavad oma heaolu seaduste rikkumist oma pihta vöötades ja raskeid seelikuid kandes, kuni neist saavad eluaegsed invaliidid. Kui neile nende veast rääkida, hüüatavad paljud kohe: „Aga selline riietusviis oleks ju vanamoodne!” Ja mis siis, kui ongi? Ma soovin, et me võiksime mõneski mõttes olla vanamoelised. Kui meil oleks vanaaegne jõud, mis iseloomustas eelmiste põlvkondade vanamoelisi naisi, siis ihaldaks seda väga. Ma ei kõnele mõtlematult, kui ütlen, et see, mismoodi naised end riietavad ja kuidas nad oma himudele järele annavad, on suurim põhjus, miks nende seisund on nõrk ja haiglaslik. Tuhandest naisest vaid üks katab oma jalgu nii, nagu peab. Ükskõik mis pikkusega on kleit, naiste jalad peavad olema sama põhjalikult kaetud kui meestel. Selleks võib kanda vooderdatud pikki pükse, mis on umbes pahkluu kohalt kroogitud, või siis sirge sääre ja kitseneva allosaga pükse. Püksid peavad olema piisavalt pikad, et ulatuvad kingani. Niiviisi riietatud jalad ja pahkluud on õhuvoolu eest kaitstud. Kui mugav riietus hoiab jalgu ja sääri soojas, siis vereringe ühtlustub ning veri jääb puhtaks ja terveks, sest seda ei jahutata ja loomulik vereringe läbi organismi ei ole takistatud.” Tk1 438.1

Peamine probleem paljude jaoks on kleidi pikkus. Mõned väidavad, et „saapa ülemise servani” viitab niisugustele saabastele, mida tavaliselt kannavad mehed ja mis ulatuvad peaaegu põlveni. Juhul kui naistel oleks kombeks seesuguseid säärsaapaid kanda, siis ei tohiks neid inimesi süüdistada, sest nad mõistavad asja väidetavalt just nii, aga kuna naised üldiselt ei kanna selliseid saapaid, siis ei ole neil inimestel õigus mind niiviisi mõista, nagu nad väidavad.Tk1 439.1

Toon siin ära väljavõtte ühest umbes kaks aastat tagasi kirjutatud käsikirjast, et näidata, mida ma mõtlen, ja et minu selleteemalised tunnistused on kooskõlas.Tk1 439.2

„Sellest ajast peale, kui raamatus „How to Live” ilmus artikkel riietusest, on olnud mõningaid väärarusaamu mõtete kohta, mida soovisin edasi anda. Kleidi pikkuse kohta kirjutatut on võetud äärmuslikus tähenduses ning ilmselgelt on selles suhtes palju vaeva nähtud. Nad on oma moonutatud arusaamaga kleidi lühendamise küsimust arutanud, kuni nende vaimulik nägemine on niivõrd hägustunud, et inimesi nähakse nagu puid kõndimas. Nad on arvanud, et leidsid vastuolu minu riietust puudutava artikli, mis hiljuti avaldati raamatus „How to Live”, ja samateemalise artikli vahel trükises „Tunnistus kogudusele” nr 10. Pean kinnitama, et ma suudan kõige paremini otsustada nende asjade üle, mida mulle on nägemuses näidatud. Kellelgi ei ole tarvis karta, et ma läheksin oma eluajal vastuollu enda tunnistusega või et ma ei märkaks tegelikke vastuolusid mulle antud nägemustes. Tk1 439.3

Riietuseteemalises artiklis raamatus „How to Live” püüdsin kirjeldada tervislikku mugavat, säästlikku, kuid tagasihoidlikku ja sündsat kristlike naiste riietusstiili, kui nad selle valivad. Ma püüdsin niisugust kleiti kirjeldada, kuid võib-olla puudulikult. „Kleit peaks ulatuma saapa ülemisest servast veidi allapoole, kuid peaks olema piisavalt lühike, et see ei puutuks ilma käega kergitamata vastu kõnnitee ja tänava mustust.” Mõned on väitnud, et saapa ülemise servaga mõtlesin ma niisuguste saabaste ülemist serva, mida tavaliselt kannavad mehed. Kuid „saapa ülemiseks servaks” pidasin ma seesuguse saapa või poolsaapa ülemist serva, mida tavaliselt kannavad naised. Kui ma oleksin arvanud, et mind vääriti mõistetaks, oleksin täpsemalt kirjutanud. Kui naistel oleks kombeks kanda samasuguseid pikasäärelisi saapaid nagu meestel, siis oleks vääritimõistmine piisavalt vabandatav. Ma usun, et praegune väljendus on väga selge ja keegi ei pruugi segadusse sattuda. Palun lugege uuesti: „Kleit peaks ulatuma saapa ülemisest servast veidi allapoole.” Ja nüüd vaadake tingimust: „Kuid peaks olema piisavalt lühike, et see ei puutuks ilma käega kergitamata vastu kõnnitee ja tänava mustust. Sellest veel lühem kleit on sobilik, mugav ja tervislik naistele kodutööde tegemise ajal, eriti neil, kes on kohustatud rohkemal või vähemal määral väljas töötama.”Tk1 439.4

Ma ei näe mingit vabandust, miks peaksid arukad inimesed minu mõtet vääriti mõistma ja moonutama. Kõrge säärega saapad ulatuvad peaaegu põlveni; miks pidanuksin ma kleidi pikkusest rääkides lisama „kuid [kleit] peaks olema piisavalt lühike, et see ei puutuks ilma käega kergitamata vastu kõnnitee ja tänava mustust”? Kui siin oleks mõeldud kõrge säärega saapaid, siis oleks kleit kindlasti piisavalt lühike, et ei puutuks ilma kergitamata vastu tänava saasta, ning oleks piisavalt lühike igasuguse töö tegemiseks. Levinud on teated, et „õde White kannab ameerikalikku riietusstiili” ning et Battle Creekis on õed selle riietusstiili üleüldiselt omaks võtnud. Siinkohal meenub mulle ütlus, et „valel on maakerale juba ring peale tehtud, kui tõde alles saapaid jalga paneb”. Üks õde ütles mulle tõsimeelselt, et kuuldavasti peavad hingamispäeva pidavad õed peavad ameerikaliku riietusstiili omaks võtma. Ta ütles, et kui selles stiilis riideid peale surutakse, siis tema ei anna järele, sest ta ei suuda ennast niisugust riietust kandma sundida. Tk1 440.1

Ma ütlen enda lühikese kleidi kandmise kohta, et mul on vaid üks lühike kleit, mis pole kleitidest, mida tavaliselt kannan, rohkem kui sõrme jagu lühem. Olen seda lühikest kleiti aeg-ajalt kandnud. Talvel tõusen ma varakult, panen selga lühikese kleidi, mida pole vaja kätega kergitada, et see mööda lund ei lohiseks, ning kõnnin enne hommikusööki tempokalt üks-kaks miili. Olen kandnud seda mitu korda kontoris, kui olen pidanud läbi kerge lume kõndima või kui ilm oli väga märg või porine. Neli või viis õde Battle Creeki kogudusest on endale valmistanud lühikese kleidi, mida kanda pesupesemise ja kodu koristamise ajal. Battle Creeki linnatänaval pole kunagi lühikest kleiti kantud, samuti mitte koosolekul. Minu arvamus oli mõeldud selleks, et korrigeerida praegust moodi — ülipikka kleiti, mis lohiseb mööda maad — ja ka ülilühikest kleiti, mis ulatub põlvest kõrgemale ja mida kannavad teatud laadi inimesed. Mulle näidati, et peame mõlemat äärmust vältima. Kandes kleiti, mis ulatub naiste poolsaapa ülemise servani, pääseme ülipika kleidiga kaasnevast halvast ning väldime ka ülilühikese kleidi halbu külgi ja kehva kuulsust.Tk1 440.2

Neile, kes valmistavad endale töötamise jaoks lühikese kleidi, annan ma nõu ilmutada seejuures maitsekust ja meeldivust. Olgu see kleit korralik, kehakujule sobiv. Kuigi see on töökleit, peab see olema nägus ja lõike järgi tehtud. Õed ei tohiks töö juures selga panna riietust, milles nad sarnanevad põllule vareseid peletama seatud hernehirmutisega. Abikaasal ja lastel on naist sündsas, hästi sobivas riietuses meeldivam näha; hästi sobiv riietus ei ole pelgalt külaliste või võõraste jaoks. Mõned abikaasad ja emad näivad arvavat, et on ükskõik, missugused nad näevad välja töö juures ja siis, kui on ainult oma abikaasa ja laste pilgu all, kuid nende pilgu ees, kellel pole neile erinõudeid, riietuvad nad väga hoolika maitsekusega. Kas ei tuleks abikaasa ja laste austust ja armastust hinnata kõrgemalt kui võõraste ja lihtsalt sõprade oma? Abikaasa ja laste õnn peab olema igale naisele ja emale püham kui teiste oma. Kristlikud õed ei tohi mitte kunagi riietuda ekstravagantselt, vaid peavad kogu aeg riietuma nii nägusalt, tagasihoidlikult ja tervislikult, kui nende töö võimaldab.”Tk1 441.1

Me usume, et eelnevalt kirjeldatud kleit on väärt reformeeritud lühikese kleidi nime. Selle on omaks võtnud Lääne Tervisereformi Instituut ning mõned õed Battle Creekis ja teistes paikades, kus seda teemat on inimestele õigesti esitatud. Sellest tagasihoidlikust kleidist erineb üsnagi niinimetatud ameerikalik riietumisstiil, mis sarnaneb vägagi meeste riietusega. Sellesse rõivakomplekti kuuluvad vest, pikad püksid ja kleit, mis sarnaneb kuuele ja ulatub poole reieni. Selle riietuse vastu olen olnud selle alusel, mida mulle on näidatud Jumala Sõnaga kooskõlas olevat; samal ajal olen soovitanud teist kui tagasihoidlikku, mugavat, otstarbekohast ja tervislikku.Tk1 441.2

Teine põhjus, millega vabandan taas riietuse teemale tähelepanu pööramist, on see, et riietusreformis ei ole esimest sammu teinud isegi mitte üks õde kahekümnest, kes väidetavalt usuvad „Tunnistusi”. Võib öelda, et õde White kannab avalikkuse ees üldiselt pikemaid kleite kui ta teistele soovitab. Sellele vastan nii: kui ma lähen inimestele kõnelema niisugusesse paika, kus see teema on uus ja valitsevad eelarvamused, siis on minu arvates parim olla ettevaatlik ja mitte sulgeda inimeste kõrvu, kandes kleiti, mis põhjustab neis vastuseisu. Aga pärast seda, kui olen teema neile esitanud ja oma seisukohta täielikult selgitanud, ilmun nende ette reformeeritud kleidis, illustreerimaks oma õpetusi.Tk1 441.3

Mis puutub võrudega krinoliini kandmisesse, siis on riietusreform sellega võrreldes täielik edusamm. Riietusreformis neid ei kasuta. Ning üleüldse on liiga hilja rääkida võrudega krinoliinide kandmisest, olgu need suured või väikesed. Minu seisukoht selles küsimuses on täpselt samasugune, nagu on alati olnud, ning ma loodan, et mind ei peeta vastutavaks selle eest, mida võivad teised sel teemal rääkida, või nende teguviisi eest, kes kannavad võrudega krinoliini. Ma protesteerin igasuguse minu selleteemaliste eravestluste moonutamise vastu ning nõuan, et minu muutumatuks seisukohaks peetaks seda, mida olen kirjutanud ja trükis avaldanud.Tk1 442.1

82. peatükk. Patendiõigused

84. peatükk. Meie vaimulikud