47. peatükk. Noomituste varjamine

Mulle näidati H ja I teguviisi. Kuigi neid on noomitud, ei ole nad oma vigu parandanud. Nende vale teguviis on mõjutanud Jumala rahvast, eriti New Yorgi osariigis. Nende mõju on olnud Jumala tööle kahjulik. Viimase kümne aasta jooksul on neid mulle sageli nägemuses esitatud. Mulle on näidatud nende eksimusi ja ma olen neile nende pärast kirjutanud. Kuid nad on väga hoolikalt varjanud kaasliikmete eest fakti, et neid on noomitud, kartes, et see võib hävitada nende mõju. Inimesed, keda nende vale teguviis on mõjutanud, oleksid saanud kasu noomitustest, mis neile esitati. Oleksin pidanud andma need sõnumid koguduse mõistlike liikmete kätte, et kui vaja, võiksid kõik mõista juhiseid, mida oli Issanda meelest sobilik oma rahvale anda. Aga kui ma rääkisin mulle nende kohta antud sõnumitest kellelegi veel, mõistsid nad mind kõige halastamatumal moel hukka. See tekitas mulle nii palju vaimseid kannatusi, et ma hakkasin varjama seda, mida Issand mulle inimeste eksimuste kohta andis.Tk1 230.1

Südamekõrkuse tõttu ilmutasid need liikmed nii suurt hirmu selle suhtes, et teised saavad teada, et neid on noomitud. Kui nad oleksid oma eksimused alandlikult kogudusele üles tunnistanud, oleksid nad tegutsenud vastavalt usule, mis neil väidetavalt nägemustesse oli, ning noomituse saamise ja vigade tunnistamisega oleks kogudus tugevnenud. Need õpetajad seisid karjal tee peal ees. Nad andsid neile vale eeskuju. Kogudus jälgis neid ja küsis noomimise puhul: „Miks vaimulikke ei noomita? Me järgisime nende õpetusi.” Nii avati uks Saatanale, et ta saadaks neid nägemuste tõepärasuse suhtes kiusatusse.Tk1 230.2

Koguduseliikmeid on petetud ja nende vastu on eksitud. Nad uskusid, et oleme nende õpetajaga ühel meelel, ja nad järgisid nende õpetusi, kuigi need olid täiesti valed. Olen kirjutanud neile vaimulikele hingeahastuses, kui nägin, kuidas nende mõtlematu teguviis haavas Jumala tööd. Kui murelikult jälgisin ma nende sõnumite mõju. Aga nemad panid need sõnumid kõrvale ja teised liikmed ei saanud neist midagi teada, seepärast ei toonud neile kasu juhised, mida Issand nägi sobiliku olevat anda.Tk1 231.1

Olen oma töö tõttu olnud äärmiselt meeleheitel, kui olen näinud, et Jumala kavandatu ei saa tehtud. Sageli olen ahastuses küsinud: mis kasu on kogu mu tööst? Need liikmed võtsid seisukoha: me usume nägemusi, kuid õde White kasutas neid kirja pannes oma sõnu ja meie usume seda osa, mida arvame Jumalalt pärinevat, ning ülejäänu jätame tähelepanuta. Nad on seda suunda järginud ega ole oma elu parandanud. Nad on väitnud, et usuvad nägemusi, kuid on tegutsenud neile vastupidiselt. Nende eeskuju ja mõju on tekitanud teiste mõtteis kahtlusi. Käesoleva aja tõe töö jaoks oleks parem olnud, kui nad mõlemad oleksid vaimuandide vastu olnud. Siis ei oleks nad inimesi petnud ja rahvas ei oleks nende pimedate õpetajate tõttu komistanud. Oleme lootnud ja palvetanud, et nad saaksid õige taju ja avaldaksid karjale head mõju, kuid lootus on surnud ja me ei saa, ei julge enam kauem vaikida. Oleme eksinud Jumala koguduse vastu selles, et ei ole varem suud lahti teinud.Tk1 231.2