93. peatükk. Liigkasuvõtmine

New Yorgi osariigis Rochesteris 25. detsembril 1865. aastal antud nägemuses näidati mulle, et hingamispäevapidajad peavad mõtlema liigkasuvõtmise teemale. Jõukatel inimestel ei ole õigust oma vaesematelt kaasliikmetelt intresse võtta, kuid nad võivad võtta vahekasu uskmatutelt. „Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda … Sa ei tohi temalt võtta renti ega vahekasu, vaid karda oma Jumalat ja lase oma vennal elada enda juures! Ära anna temale oma raha rendi peale ja ära anna oma toitu vahekasu eest!” „Oma vennalt ära võta kasu rahalt, elatustarbeilt või kõigelt muult, millelt saab võtta kasu! Võõrale sa võid laenata kasu peale, aga oma vennale sa ei tohi laenata kasu peale, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõiges, mille külge sa oma käe paned sellel maal, kuhu sa lähed, et seda pärida.” Tk1 505.1

Jumal on hingamispäevapidajate peale pahane nende saamahimulise meelsuse pärast. Nende soov kasu saada on nii tugev, et nad on ära kasutanud vaeste, õnnetute kaasliikmete häda ning on lisanud oma juba külluslikule varandusele juurde, samal ajal kui vaesematel kaasliikmetel on samade vahendite puudus. „Kas ma olen oma venna hoidja?” ütleb nende süda.Tk1 505.2

Mõned aastad tagasi oli mõnelgi vaesemal koguduseliikmel vale arvamuse tõttu oht kaotada hing. Saatan kiusas neid kõikjal rikaste suhtes. Vaesed liikmed ootasid pidevalt, et neid toetataks, kuigi nende kohus oli loota oma energia peale. Kui neid oleks toetatud, oleks see olnud kõige halvem, mida saanuks nende heaks teha. Hingamispäevapidajate ridades püüdis Saatan vaesemat laadi inimesi kõikjal oma kiusatustega hukutada. Mõned, kel on puudulik otsustusvõime ja napib tarkust, on valinud oma tee ega ole tahtnud nõu küsida või nõuannet järgida. Niisugused inimesed kannatavad oma viletsa arvestuse tõttu ja ometi arvavad, et kaasliikmed, kel on vara, peaksid neid toetama. Need asjad vajavad korrigeerimist. Esimest laadi inimesed ei mõistnud jõukatel lasuvat vastutust ega probleeme ja muresid, mis neil paratamatult varanduse tõttu on. Nad suutsid näha vaid nende varandust, samas kui omal oli seda piiratult. Aga üldiselt vaatavad jõukadki kõiki vaeseid ühes ja samas valguses, kuigi on olemas vaesed, kes teevad parima, mis nende võimuses, et austada Jumalat, teha head ja elada tõe jaoks. Need inimesed on tõesti väärilised. Nende otsustusvõime on hea, nende meelsus Jumala silmis kallis ning seda head, mida nad oma vähenõudlikul moel teevad, on kümme korda rohkem sellest, mida teevad rikkad, kuigi viimased võivad teatud juhtumitel anda suuri summasid. Rikkad ei näe ega mõista, kuivõrd vajalik on teha head, olla rikas heade tegude poolest, olla valmis välja jagama ja edasi andma.Tk1 506.1