44. peatükk. Spekulatsioonid

Ma nägin, et mõned vabandavad Jumala töö toetamata jätmist sellega, et nad on võlgades. Kui nad oma südant hoolikalt uuriksid, avastaksid nad, et tegelik põhjus, miks nad ei too Jumalale vabatahtlikke annetusi, on isekus. Mõned jäävad alati võlgadesse. Nende saamahimu tõttu ei ole Jumala abistav käsi nendega, et nende ettevõtmisi õnnistada. Nad armastavad seda maailma rohkem kui tõde. Nad ei ole kõlblikud ega valmis Jumala riigi jaoks.Tk1 222.1

Kui läbi riigi levib uue leiutise patent, leiavad väidetavalt tõde uskuvad inimesed võimaluse koguda raha, et uudsesse ettevõtmisse investeerida. Jumal tunneb iga südant. Temale on teada iga isekas ajend ja Ta laseb esile kerkida olukordadel, mis panevad proovile end Tema rahvaks nimetavate inimeste südame ja iseloomu arengu. Mõnel juhul laseb Issand inimestel minna edasi ja saada täieliku ebaõnnestumise osaliseks. Tema käsi on nende vastu, et nad pettuksid oma lootustes ja puistaksid laiali selle, mis neil on. Need, kes tunnevad tõepoolest huvi Jumala töö vastu ja on valmis selle edendamiseks ka riskima, leiavad, et see on kindel ja ohutu investeering. Mõned saavad siin elus tagasi sajakordselt ja tulevases maailmas igavese elu. Kuid kõik ei saa selles elus sajakordselt tagasi, sellepärast ei talu nad seda. Kui neile usaldataks palju, saaksid neist mõistmatud majapidajad. Issand hoiab maist vara neilt tagasi nende hüvanguks, kuid nende varandus taevas on kindel. Kui palju parem on just selline investeering!Tk1 222.2

Mõnede meie liikmete soov teenida kiiresti varandus sunnib neid tegelema uute ettevõtmistega ja investeerima raha, kuid sageli ei lähe nende ootused raha teenida täide. Nad kaotava selle, mille oleksid võinud paigutada Jumala töösse. Uutesse ettevõtmistesse kiindutakse sõgedalt; paljud õpivad aeglaselt hoolimata sellest, et sellega seotu on nii mitu korda kordunud ja neil on silme ees teiste eeskuju, kes on investeerinud ja täielikult põrunud. Saatan ahvatleb neid edasi ja joovastab nad oodatava kasuga. Kui nende lootused purunevad, muutuvad nad oma mõistmatute seikluste tagajärjel üsna julgusetuks. Raha läheb kaotsi ja inimene võtab seda kui enda halba õnne, oma isiklikku kaotust. Kuid ta peab meeles pidama, et tema käes on kellegi teise vara, et ta on ainult majapidaja ja Jumal on pahane vahendite mõistmatu majandamise pärast; neid oleks võinud kasutada käesoleva aja tõe kuulutamise edendamiseks. Arveteõiendamise päeval peab ustavusetu majapidaja andma aru oma majandamisest. Tk1 223.1