36. peatükk. Uskmatute käendamine

Ma nägin, et Jumalale ei ole meelepärane, kui Tema rahvas hakkab uskmatutele käemeheks. Mind suunati järgmiste tekstide juurde. „Ära ole nende seas, kes kätt löövad, kes hakkavad käendajaks võlgade eest!” „Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti.” Ustavuseta majapidajad! Nad annavad tagatiseks selle, mis kuulub kellelegi teisele — nende taevasele Isale — ja Saatan on valmis aitama oma lastel seda nende käest välja väänata. Hingamispäevapidajad ei tohi olla partnerluses uskmatutega. Jumala rahvas usaldab liiga palju võõraste sõnu ja küsib neilt nõu, kuigi ei tohiks seda teha. Vaenlane muudab need võõrad oma esindajateks ja tegutseb nende kaudu, et Jumala rahvast segadusse ajada ja neilt ära võtta.Tk1 196.1

Mõned ei ole ilmalike asjade ajamises ettevaatlikud. Neil puudub kohane taip ja Saatan kasutab neid ära. Kui olukord on selline, ei tohiks kõnealused inimesed jääda oma ülesande suhtes teadmatusse. Nad vajavad niipalju alandlikkust, et küsida enne plaanide täideviimist nõu kaasliikmetelt, kelle arvamust nad saavad usaldada. Mind suunati teksti juurde: „Kandke üksteise koormaid.” Mõned (201) ei ole piisavalt alandlikud, et lubada arusaamist omavatel inimestel nende plaane kaaluda, enne kui nad oma plaanid teevad ja end raskustesse mässivad. Siis näevad nad, et vajavad vendade nõu ja arvamust, kuid probleem on juba palju raskem kui see oli alguses. Kaasliikmetega ei tohiks minna kohtusse, kui seda on võimalik vältida, sest see annab vaenlasele suure eelise neid raskustesse kiskuda ja asja segaseks ajada. Parem oleks jõuda kas või mõningast kahju kandes kokkuleppele.Tk1 196.2