110. peatükk. Terviseinstituut

„Tunnistuste” eelmistes numbrites olen rääkinud, kui oluline on seitsmenda päeva adventistidel rajada asutus haigete jaoks, eelkõige meie hulgas olevate kannatajate ja haigete jaoks. Ma olen rääkinud meie rahva võimekusest seda rahalises mõttes teha. Võttes arvesse, kui tähtis on see tööharu ettevalmistumisel Issandat rõõmsa südamega kohtama, olen soovitanud meie inimestel tunda, et neilt nõutakse nende suutlikkusele vastavalt raha panustamist sellesse asutusse. Olen välja toonud ka mulle näidatud mõningad ohud, millega arstid, juhatajad ja teised niisuguse ettevõtmise juures kokku puutuvad. Lootsin, et neid mulle näidatud ohte välditakse. Kuid mõnda aega hellitatud lootus tõi ainult pettumust ja kurvastust.Tk1 599.1

Ma olen tundnud suurt huvi tervisereformi vastu ja mul olid terviseinstituudi õitsengu suhtes suured lootused. Tundsin, nagu mitte keegi teine tunda ei saa, vastutust rääkida oma vendade ja õdedega Issanda nimel sellest asutusest ja nende kohustusest hankida vajalikud vahendid, ning ma jälgisin töö edenemist pingsa huvi ja murega. Kui nägin korraldajaid ja juhte suundumas mulle näidatud ohtudesse, mille eest olin neid hoiatanud nii avalikult kui ka eravestluses ja kirjades, langes mulle kohutav koorem. Kohas, mida mulle näidati paigana, kus aidata neid, kes meie hulgas kannatavad haiguste all, peavad valitsevateks põhimõteteks olema ohvrimeelsus, lahkus, usk ja jumalakartlikkus. Ent tehti sobimatuid üleskutseid suurte rahasummade saamiseks väite alusel, et ostetud osak kannab suuri protsente. Selle asutuse ametikohtadel olevad vennad näisid vägagi varmalt nõustuvat suurema töötasuga kui oli see, millega rahuldusid teised sama olulistel tõe ja uuenduse töökohtadel olevad inimesed. Sain valuga teada, kuidas selleks, et muuta asutus meie usku mitte kuuluvate inimeste hulgas populaarseks ja kindlustada külastajaskond nende hulgast, kinnitas instituudis kiiresti kanda kompromisside meelsus; nii hakati üksteist venna ja õe asemel tituleerima härra, proua ja preili, ning tulid sisse populaarsed lõbustused, milles kõik võisid võrdlemisi süütult vallatleda. Kui ma kõiki neid asju nägin, ütlesin: see pole see, mida mulle näidati haigete jaoks mõeldud asutusena, mida Jumal pidi märkimisväärselt õnnistama. See on midagi muud.Tk1 599.2

Ja ometi kalkuleeriti veel suuremaid hooneid ja nõuti suuri rahasummasid. Selle juhtimise põhjal sain instituuti tervikuna pidada vaid needuseks. Kuigi mõned said sealt tervisele kasu, oli mõju Battle Creeki kogudusele ning instituuti külastavatele vendadele ja õdedele halb; see kaalus tehtud hea üles. See mõju jõudis selles ja teistes osariikides asuvate kogudusteni ning hävitas kohutavalt usku Jumalasse ja käesoleva aja tõesse. Mitmed, kes tulid Battle Creeki alandlike, pühendunud, usaldavate kristlastena, läksid ära peaaegu uskmatutena. Kogu üldine mõju tekitas paljudes kõige alandlikumates, pühendunumates ja paremates koguduseliikmetes eelarvamusi tervisereformi suhtes ning hävitas usu minu „Tunnistustesse” ja käesoleva aja tõesse.Tk1 600.1

Tervisreformi ja terviseinstituudi niisugune asjade seis, millele lisandus üht-teist, kohustas mind kõnelema nii nagu ma tegin seda „Tunnistuses” nr 13. Ma teadsin hästi, et see kutsub paljudes esile reaktsiooni ja paneb nad proovile. Ma teadsin ka, et reaktsioon peab varem või hiljem tulema ning instituudi ja töö üldise hüvangu nimel on varem parem. Kui asjad liiguvad vales suunas kallite hingede ja töö üldiseks kahjuks, siis mida kiiremini see peatatakse ja õigesse suunda juhitakse, seda parem. Mida kaugemale jõutakse, seda suurem on häving, reaktsioon ja üldine julgusetus. Valesti suunatud töö tuleb peatada, tuleb leida aeg vead parandada ja hakata taas õiges suunas minema.Tk1 600.2

Hea töö Battle Creeki koguduses eelmisel sügisel, põhjalik uuendus, terviseinstituudi arstide, abiliste ja juhtide Issanda poole pöördumine ning tööpõllu kõigis osades meie vendade ja õdede üldine üksmeel terviseinstituudi sihi ja haldamise suhtes, samuti mitmesugused kogemused rohkem kui aasta jooksul, mitte üksnes vales, vaid ka õiges suunas andsid mulle tervisereformi ja terviseinstituudi hea käekäigu suhtes suurema kindlustunde kui kunagi varem. Loodan siiski siiralt, et näen Battle Creeki terviseinstituuti mulle näidatu kohaselt igakülgselt hästi edenemas. Kuid mineviku vigade täielikuks parandamiseks ja neist üle saamiseks läheb aega. Jumala õnnistuse abil on seda võimalik teha ja see teostub.Tk1 600.3

Selle töö eesotsas olevad vennad on pöördunud meie rahva poole raha saamiseks, põhjendades seda nii, et tervisereform on osa kolmanda ingli kuulutusega seotud suurest tööst. Selles on neil õigus. See on Jumala suure, halastava, helde, ohvrimeelse, heategeva töö haru. Miks peavad siis need vennad ütlema: „Terviseinstituudi osak kannab head protsenti” või „See on hea investeering” või „See on hästitasuv”? Miks mitte rääkida siis, et kirjastusseltsi osak annab hea protsendi? Kui need on Inimese Poja tulekuks valmistava ühe ja sama töö harud, miks siis mitte? Või miks mitte teha neist mõlemast heldekäelisuse küsimust? Sulg ja hääl, mis kutsus Jumala töö sõpru üles andma kirjastusfondi, ei pakkunud niisuguseid peibutisi. Miks siis öelda jõukatele saamahimulistele hingamispäevapidajatele, et nad võivad teha palju head, kui investeerivad oma raha terviseinstituuti, ning samal ajal säilitavad põhikapitali ja saavad suure protsendi lihtsalt selle kasutamise eest? Koguduseliikmeid kutsuti üles kirjastusseltsi jaoks annetama ning nad tõid õilsalt ja rõõmsameelselt Issandale ohvri, järgides üleskutse teinud inimese eeskuju. Jumala õnnistus on olnud selle tähtsa tööharuga. Kuid on karta, et Ta ei kiida heaks viisi, kuidas on kogutud raha terviseinstituudi jaoks, ning Tema õnnistus ei ole selle asutusega täielikult enne, kui see viga saab parandatud. Oma üleskutses koguduseliikmetele selle asutuse suhtes ütlesin „Tunnistustes kogudusele” nr 11 lk 492:Tk1 601.1

„Mulle näidati, et hingamispäeva pidavate adventistide hulgas ei ole vahendite puudust. Nende suurim oht praegu on varanduse kokkukuhjamine. Mõned suurendavad pidevalt töökoormat ja on ülekoormatud. Selle tulemusena unustavad nad Jumala ja Tema töö vajaduse peaaegu ära; nad on vaimulikult surnud. Nad peavad Jumalale ohverdama, annetama. Ohverdus ei kasvata juurde, vaid vähendab ja tarbib.”Tk1 601.2

Minu poolt siin raha kohta öeldu tähendab, et on vaja tuua „Jumalale ohver, ohvriand”, ning ma pole kunagi muudmoodi aru saanud. Aga kui osanike jaoks säilitatakse põhikapital ja nad saavad sellelt kindla protsendi, pole ju tegu vähenemise või neeldumisega? Ja kuidas praegu kavandatud kapitali instituudis hoidmine vähendab varandust kokku kuhjavate hingamispäevapidajate ohtu? Nende oht ainult suureneb. Ja saamahimulisus saab veel ühe vabanduse. Inimesed, kes investeerivad instituudi osakusse, tajuvad seda nagu igasuguse muu vara müümist ja ostmist; nad ei too ohvrit. Kuna peibutisena esitatakse suurt protsenti, siis sunnib saamahimu — mitte ohvrimeelsus — neid instituudi osakutesse investeerima nii suurel määral, et neil jääb vähe või üldse mitte midagi teiste veel olulisemate tööharude toetamiseks. Jumal nõuab neilt ihnetelt, saamahimulistelt, ilmalikelt inimestelt ohvrit kannatava inimkonna heaks. Ta kutsub neid üles oma ilmalikku vara vähendama vaevatute nimel, kes usuvad Jeesusesse ja käesoleva aja tõesse. Neil peab olema võimalus tegutseda ülevaadet omades lõplikust kohtuotsusest, nagu on kirjeldatud kuningate Kuninga järgmistes põletavates sõnades:Tk1 602.1

„Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.” Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?” Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”Tk1 602.2

Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua, ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.” Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?” Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.” Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.” Tk1 602.3

Ning „Tunnistustes kogudusele” nr 11 lk 494 ütlesin ma: „Meie rahva hulgas on ohtralt varuks vahendeid ja kui kõik tunneksid töö olulisust, siis saaks seda suurt ettevõtmist teostada ilma piinlikkustundeta. Kõik peaksid tundma erilist huvi selle toetamise vastu. Eeskätt peavad sellesse ettevõtmisse investeerima need, kel on raha. Tuleb rajada sobiv asutus haigete vastuvõtmiseks, et nad võiksid õigeid vahendeid kasutades ja Jumala õnnistuste kaasabil leida leevendust oma vaevustele ning õppida, kuidas hoolitseda enda eest ja haigusi ennetada.Tk1 603.1

Paljud neist, kes väidavad end tõde uskuvat, muutuvad kitsiks ja ihnsaks. Nad peavad ise enda jaoks häiret andma. Nii suur osa nende varandusest on maa peal ja nende süda on selle varanduse küljes. Selles maailmas on suurem osa varandusest ja taevas on veidike, seepärast on nende kiindumus suunatud maisele omandile, mitte taevasele pärisosale. Praegu on neil hea võimalus kasutada oma vahendeid kannatava inimkonna kasuks ja tõetöö edendamiseks. Seda ettevõtmist ei tohi kunagi jätta vaesusesse virelema. Need majapidajad, kellele Jumal on vahendid usaldanud, peavad nüüd tõusma tööle ja kasutama oma vahendeid Tema auks. Neile, kes ihnsuse tõttu oma vahendid endale hoiavad, osutub see needuseks, mitte õnnistuseks.”Tk1 603.2

Selles, mida mulle on näidatud ja mida olen rääkinud, ei ole ma saanud teistsugust arusaama ning mul ei ole plaanis teist seisukohta väljendada. Selle tööharu jaoks raha kogumine peab olema heldekäelisuse küsimus samamoodi nagu tähtsa töö teiste harude toetamine. Ja kuigi praeguse plaani muutmine niisuguseks, mida Issand saab täielikult heaks kiita, võib olla seotud raskustega ning nõuda aega ja tööd, usun ma, et seda on võimalik korraldada juba võetud põhivara väikese kaotusega; tulemuseks aga on selle kapitali ilmne suurenemine, mis annetatakse inimkonna kannatuste leevendamise heaks õigesti kasutamiseks.Tk1 603.3

Paljud, kes on osaku ostnud, ei ole suutelised seda annetama. Mõnedki inimesed kannatavad sellesama raha tõttu, mille nad osakusse investeerisid. Ühest osariigist teisi reisides leian vaevatud inimesi, kes on haua äärel ja kes peaksid mõneks ajaks instituuti minema, kuid ei saa, sest puudub raha; küll aga investeerisid nad raha instituudi osakutesse. Niisugused inimesed ei oleks pidanud sinna dollaritki investeerima. Toon ära ühe juhtumi Vermonti osariigis. Sellest vennast sai hingamispäevapidaja juba 1850. aastal ja sellest ajast peale on ta panustanud heldekäeliselt mitmesse ettevõtmisesse, mida Jumala töö edendamiseks ette võeti; tema vara kahanes. Olles kuulnud sobimatust üleskutsest instituudi nimel, ostis ta saja dollari eest osakuid. Koosolekul X paigas rääkis ta oma naisest, kes on väga nõrk ja keda saaks aidata, aga kui seda teha, siis kohe. See vend rääkis oma olukorrast ja ütles, et kui ta saaks kasutada seda sadat dollarit instituudis tasumiseks, saadaks ta oma naise sinna ravile, kuid ta ei saa seda teha. Vastasime talle, et ta ei oleks pidanud instituuti dollaritki investeerima ning tehtud on viga, mille puhul meie ei saa midagi teha. Nii see oli. Ütlen kõhklemata, et seda õde tuleb instituudis ravida tasuta vähemalt mõned nädalad. Tema abikaasa ei suuda teha rohkem, kui tasuda tema sõidu eest Battle Creeki ja tagasi.Tk1 604.1

Inimkonna, tõe ja pühaduse sõbrad peaksid instituudi suhtes tegutsema ohverdamise ja heldekäelisuse plaani järgi. Mul on varutud instituudi jaoks viissada dollarit, mille soovin annetada. Kui mu abikaasa väljaantaval raamatul on edu, annab ta viissada dollarit veel. Need, kes on selle plaaniga nõus, palun pöörduge meie poole aadressil Greenville, Montcalmi maakond, Michigani osariik, ja teatage, missuguse summa te soovite annetada või soovite investeerida osakutesse, mida hoitakse nagu kirjastusseltsi varu. Kui see on tehtud, võivad annetused laekuma hakata, nii nagu on vaja. Laekugu rahasummad, ükskõik kas väiksed või suured. Seda raha tuleb kasutada arukalt. Patsientide rahaline kulu peab olema võimalikult mõistlik. Koguduseliikmetel tuleb annetada selleks, et tasuda osaliselt instituudi kulud nende eest, kes on meie hulgas kannatavad väärilised vaesed. Nõrga tervisega inimesed tuleb viia välja ja lasta neil suutlikkuse kohaselt hooldada instituudile kuuluvat kauni asukohaga kinnistut. Nad ei tohi teha seda kitsarinnalise hüvitamise mõttega, vaid avara arusaamisega, et nende eest tasutavad kulud on nende kasuks tehtud heategevus. Töö olgu määratud ravi osana, samamoodi nagu näiteks vannid. Juhindugu arstid, juhid, abilised, patsiendid ja kõik kaugel ja lähedal asuvad Jeesuse sõbrad põhimõttest, heasoovlikkusest, heategevusest, inimlikkusest ja teiste heaks ohverdamisest, mitte palgast, heast investeeringust, hästitasuvusest, kasulikust osakust. Juhtigu kõike, mida me terviseinstituudi kohta ütleme ja sellega seoses teeme, Kristuse armastus, armastus hingede vastu ja kaastunne kannatava inimkonna suhtes.Tk1 604.2

Miks peaks kristlasest arst, kes usub, ootab ja igatseb Kristuse tulekut ja Tema riiki, kus haigusel ja surmal pole enam pühade üle võimu, ootama oma töö eest suuremat tasu kui kristlasest toimetaja või kristlasest vaimulik? Ta võib öelda, et tema töö on kurnavam. Seda tuleb siiski tõestada. Ta peab töötama nii, nagu jõud kannatab, ega tohi rikkuda eluseadusi, mida ta oma patsientidele õpetab. Pole ühtki head põhjust, miks ta peaks tegema ületööd ja saama selle eesti tasu rohkem kui vaimulik või toimetaja. Tegutsegu kõik, kes teevad oma osa instituudis ja saavad oma töö eest tasu, samal heldel põhimõttel. Ärgu lubatagu instituudis töötada abilisel, kes teeb seda lihtsalt tasu pärast. On võimekaid inimesi, kes armastusest Kristuse, Tema töö ja oma Õpetaja kannatavate järelkäijate vastu täidavad need ametikohad ustavalt, rõõmsalt ja ohvrimeelselt. Need, kel ei ole niisugust meelsust, tuleb kõrvaldada ja anda nende kohad neile, kel on see meelsus olemas.Tk1 605.1

Nii hästi kui mina suudan hinnata, ei suuda pooled meie rahva vaevatute hulgast, kes peaksid instituudis nädalaid või kuid veetma, tasuda kõiki sinna reisimise ja seal viibimise kulusid. Kas vaesus peaks hoidma neid meie Issanda sõpru eemal õnnistustest, mida Ta on nii rikkalikult jaganud? Kas nad tuleks jätta heitlema kahekordse koormaga, põduruse ja vaesusega? Jõukad põdurad, kel on kõik elu mugavused ja hüved, suudavad palgata endale abilise rasket tööd tegema, nad võivad endale teadmisi hankida ja teha kodust ravi ning hoolduse ja puhkuse abil nautida tervisele soodsat seisundit ilma instituuti minemata. Aga mida saavad tervise taastamiseks teha meie vaesed põdurad vennad ja õed? Nad ei saa midagi teha; vaesus sunnib neid töötama rohkem, kui nad tegelikult suudavad. Neil ei ole isegi kõiki elu hüvesid. Neil pole niisuguseid elumugavusi nagu mööbel, vann ja korralik ventilatsioon. Võib-olla on nende ainus tuba nii talvel kui ka suvel sama koht, kus on pliit. Võib-olla mahuvad kõik nende kodus olevad raamatud, välja arvatud Piibel, pöidla ja sõrme vahele. Neil ei ole raha osta raamatuid, kust õppida, kuidas elada. Just need armsad kaasliikmed vajavad abi. Paljud neist on alandlikud kristlased. Neil võib olla puudusi, millest mõne juured võivad väga kaugele ulatuda ning olla nende praeguse vaesuse ja viletsuse põhjuseks. Sellegipoolest võivad nad elada kohustuse vääriliselt paremini kui meie, kes me omame vahendeid, et enda ja teiste olukorda parandada. Neid tuleb kannatlikult õpetada ja rõõmsameelselt aidata.Tk1 605.2

Kuid nad peavad nõustuma õpetust saama ja seda soovima. Neil peab olema saadud abi eest tänumeel Jumala ja kaasliikmete suhtes. Niisugustel inimestel ei ole üldiselt õiget arusaamist terviseinstituudi tegelikest kuludest ravile, majutusele, ruumidele, küttele ja muule. Nad ei mõista käesoleva aja tõe ja uuenduse tähtsa töö ulatust ega paljusid nõudmisi meie rahva heldekäelisusele. Nad ei pruugi olla teadlikud, et meie vaeste arv on mitu korda suurem kui rikaste arv. Ja nad ei pruugi ka tajuda, kui suur on selle hirmutava fakti jõud, et suurem osa neist jõukatest inimestest hoiavad oma varast kinni ja on kindlalt teel hukatusse.Tk1 606.1

Neile vaestele vaevatud inimestele tuleb õpetada, et siis, kui nad nurisevad oma osa üle ja rikaste üle nende ahnuse pärast, teevad nad taeva silmis suurt pattu. Nad peavad kõigepealt mõistma, et nende haigus ja vaesus on õnnetused, mida enamasti on põhjustanud nende enda patud, rumalused ja eksimused, ning kui Issand paneb oma rahva südamesse ja mõttesse neid aidata, olgu nad alandlikult tänulikud Jumalale ja Tema rahvale. Nad peavad enda aitamiseks tegema kõik, mis nende võimuses. Kui neil on sugulasi, kes suudavad tasuda nende kulud instituudis, siis peaks neile selle eesõiguse andma.Tk1 606.2

Võttes arvesse vaeste ja kannatajate rohkust, kes peavad suuremal või vähemal määral kasutama instituudi heategevust, samuti vahendite ja majutusvõimaluste puudumist praegusel ajal, peaks niisuguste inimeste instituudis viibimise aeg olema lühike. Nad peavad minema sinna kavatsusega omandada võimalikult kiiresti ja võimalikult palju praktilisi teadmisi sellest, mida nad peavad tegema ja mida nad ei tohi teha, et tervis paraneks ja nad elaksid tervislikult. Instituudis viibimise ajal kuuldud loengud ja head õpperaamatud sellest, kuidas kodus elada, peaksid andma põhialuse. Nad võivad saada mõningast leevendust instituudis veedetud mõne nädala jooksul, kuid saavad rohkem leevendust kodus samu põhimõtteid ellu rakendades. Nad ei tohi loota, et arstid teevad nad mõne nädalaga terveks, vaid peavad õppima elama nii, et nad annavad loodusele võimaluse parandada. Mõnenädalane instituudis viibimine võib aidata, kuid kodus harjumuste parandamine võib võtta aastaid.Tk1 607.1

Inimene võib kulutada terviseinstituudi peale kõik, mis tal siin maailmas on, ja saada suurt kergendust, ning siis naasta tagasi oma pere ja vanade eluharjumuste juurde ja mõne nädala või kuu pärast võib tema tervise seisukord olla hullem kui kunagi varem. Ta ei ole midagi saavutanud, ta on kulutanud oma piiratud vahendid mitte millelegi. Tervisereformi ja terviseinstituudi eesmärk ei ole kiirete valuvaigistite kombel tänast valu vaigistada. Tõepoolest mitte! Selle tähtis eesmärk on õpetada inimestele, kuidas elada nii, et anda loodusele võimalus haigus kõrvaldada ja sellele vastu seista.Tk1 607.2

Vaevatutele meie rahva hulgas soovin öelda: ärge kaotage julgust. Jumal ei ole oma rahvast ja oma tööd maha jätnud. Andke arstidele teada oma tervise seisukord ja oma suutlikkus tasuda instituudis viibimise kulude eest terviseinstituudi aadressil Battle Creekis Michigani osariigis. Kui sa oled haige, kurnatud, nõrk, siis ära viivita, kuni sinu olukord on lootusetu. Kirjuta kohe. Kuid taas pean vaestele ütlema, et praegu on võimalik teie abistamiseks teha vaid vähe, sest juba kogutud kapital on investeeritud materjali ja hoonetesse. Tehke ise kõik, mis võimalik, ja teised aitavad teid mingil määral.Tk1 607.3