23. peatükk. Sarnasus maailmaga

Mulle näidati, kui sarnased on maailmaga mõned neist, kes väidavad end olevat hingamispäevapidajad. Oh ma nägin, et see on häbiks nende usutunnistusele, häbiks Jumala tööle. Nad lükkavad oma usutunnistuse ümber. Nad arvavad, et nad pole maailmaga sarnased, kuid nad sarnanevad riietuselt, vestluselt ja tegudelt niivõrd, et pole mingit vahet. Ma nägin neid kaunistamas oma vaest, surelikku ihu, mida Jumala sõrm võib iga hetk puudutada ja valuvoodisse saata. Ja siis, kui nad jõuavad oma eluõhtusse ning surmavalu piinab ihu, on nende suur küsimus: „Kas ma olen valmis surema? Valmis ilmuma Jumala ette kohtus ja läbima suure ülevaatuse?” Küsige neilt siis, mida nad arvavad oma keha kaunistamisest ja kas neil on mingit aimu, mida tähendab olla valmis Jumala ette ilmumiseks! Siis räägivad nad, et kui saaksid minna tagasi ja elu uuesti elada, siis muudaksid nad oma elu, jätaksid sinnapaika maailma meeletused, edevuse ja uhkuse ning ehiksid end tagasihoidliku rõivastusega ja oleksid eeskujuks kõigile enda ümber. Nad elaksid Jumala auks.Tk1 128.1

Miks on nii raske elada ennastsalgavat, alandlikku elu? Sest end kristlaseks nimetavad inimesed ei ole maailmale surnud. Pärast surma on kerge elada. Kuid paljud igatsevad taga Egiptuse lauke ja sibulaid. Neil on kalduvus riietuda ja käituda maailmaga nii sarnaselt kui võimalik, ja siiski soovivad nad taevasse saada. Niisugused ronivad üles justkui teist teed mööda. Nad ei lähe sisse kitsast väravast ahtale teele.Tk1 128.2

Mulle näidati konverentsil viibivat seltskonda. Ingel ütles: „Mõned lähevad mulla alla [Õde Clarissa M. Bonfoey, kes läks Jeesuses puhkama vaid kolm päeva pärast selle nägemuse saamist, oli kohal oma tavapärases tervises. Ta sai sügava mõjutuse, et tema on see, kes läheb hauda, ja ta rääkis teistele oma veendumusest.], mõnede osaks saavad seitse viimast nuhtlust, mõned jäävad maa peale elama, kuni neid muudetakse Jeesuse tulemisel.”Tk1 128.3

Ingel lausus need pühalikud sõnad. Küsisin inglilt, miks on nii vähesed igavesest heaolust huvitatud, miks valmistuvad nii vähesed viimaseks muutuseks. Ta vastas: „Maailm köidab neid, selle aarded paistavad neile väärtuslikuna.” Nad leiavad piisavalt seda, millega mõistust köita, ning neil pole aega taevaks valmistuda. Saatan on alati valmis tõukama neid üha sügavamale raskustesse. Niipea kui üks mure või probleem peast minema saab, tekitab ta neile ebapüha soovi enamate maiste asjade järele. Nii möödubki nende aeg, kuni on liiga hilja; siis mõistavad nad, et ei ole midagi olulist omandanud. Nad on püüdnud varje ja kaotanud igavese elu. Sellistel inimestel ei ole ühtki vabandust.Tk1 129.1

Paljud riietuvad maailma sarnaselt, et neil oleks mõju. Kuid siin teevad nad kurva ja saatusliku vea. Kui nad tahaksid tõelist ja päästvat mõju, peaksid nad elama oma usutunnistuse kohaselt, näitama usku õigete tegudega ning muutma erinevuse kristlase ja maailma vahel suureks. Ma nägin, et sõnad, riietus ja teod peavad kõnelema Jumala kasuks. Siis avaldab see kõigile püha mõju ja kõik saavad teada, et nad on olnud Jeesusega. Uskmatud näevad, et tõel, mida kuulutame, on püha mõju ja et usk Kristuse tulekusse mõjutab inimese iseloomu. Kui keegi tahab, et tema mõju räägiks tõe kasuks, peab ta seda ellu rakendama ja niimoodi alandlikku Eeskuju jäljendama.Tk1 129.2

Ma nägin, et Jumal vihkab kõrkust ning kõik uhked pahategijad on nagu kõrred, mille põletab ära see päev, mis tuleb . Ma nägin, et kolmanda ingli kuulutus peab veel toimima juuretisena paljude südames, kes väidavad end seda uskuvat, ning pesema nad puhtaks uhkusest, isekusest, ahnusest ja maailma armastusest.Tk1 129.3

Jeesus tuleb. Kas Ta leiab eest maailmaga mugandunud usurahva? Kas Ta tunnistab nad oma rahvaks, kelle Ta on puhastanud? Oh ei. Ta tunnistab enda omaks vaid puhtad ja pühad. Ta võtab omaks ainult need, kes on puhastanud ja kannatustes valgeks teinud ning kes on hoidnud end eraldi, maailmast määrdumata.Tk1 129.4

Kui ma nägin kohutavat tõsiasja, et Jumala rahvas oli muutunud maailmaga sarnaseks, nii et end tasase ja alandliku Jeesuse järelkäijaks nimetavate inimeste ja uskmatute vahel ei ole mingit vahet, tundis mu hing sügavat ahastust. Ma nägin, et see haavas ja häbistas avalikult Jeesust. Kui ingel vaatas kurbusega, kuidas inimesed, kes nimetavad end Jumala rahvaks, maailma armastavad, selle meelsusest osa saavad ja selle kombeid järgivad, ütles ta: „Kiskuge end lahti! Kiskuge end lahti! Muidu määrab Ta teile osa koos silmakirjatsejate ja uskmatutega väljaspool linna. Teie usutunnistus põhjustab teile üksnes suuremat ahastust ja teie karistus on suurem, sest te teadsite Tema tahet, kuid ei täitnud seda.”Tk1 129.5

Need, kes väidetavalt usuvad kolmanda ingli kuulutust, teotavad Jumala tööd sageli kergemeelsuse ja naljatamisega. Mulle näidati, et seda halba on kõikjal meie ridades. Issanda ees tuleb alandlik olla − Jumala Iisrael peaks lõhki käristama oma südame, mitte riided. Lapselikku lihtsust on harva näha, inimese heakskiitu peetakse rohkem silmas kui Jumala pahameelt. Ingel ütles: „Seadke oma süda korda, et Tema kohtuotsused teid ei tabaks, elu habras lõng ei katkeks ning te ei läheks hauda kohtumõistmise eest kaitsmata ja selleks valmistumata. Või kui teie osa ei ole surmauni, siis läheb teie süda kõvemaks, kui te kohe ei tee rahu Jumalaga ega kisu end maailmast välja. Te toetute valele alusele, oletatavale ettevalmistusele ja avastate oma vea siis, kui on liiga hilja varuda endale kindel lootus.”Tk1 130.1

Ma nägin, et mõned, kes nimetavad end hingamispäevapidajaks, veedavad aega aja raiskamisest veel halvemini − nad uurivad seda või teist riidemoodi, et vaest surelikku ihu ehtida. Sel ajal kui muudate enda välimuse maailmaga sarnaseks ja nii kenaks, kui oskate, pidage meeles, et seesama ihu võib mõne päeva pärast mulla all olla. Ja et samal ajal, kui kaunistate seda oma maitse järgi, silmale meeldivaks, olete vaimulikult suremas. Jumal vihkab teie tühist, jumalavallatut uhkust ning Ta vaatab teid kui lubjatud hauakambrit, mis on täis rikutust ja räpasust.Tk1 130.2

Emad näitavad lastele uhkuse eeskuju ja külvavad nii tehes seemet, mis võrsub ja kannab vilja. Lõikus saab olema rikkalik ja kindel. Nad lõikavad seda, mida külvavad. Saak ei jää tulemata. Ma nägin, et teil, lapsevanemad, on oma lastele lihtsam anda uhkuse õppetundi kui alandlikkuse õppetundi. Saatan ja tema inglid seisavad teie kõrval, et muuta teie teod või räägitud sõnad mõjusaks, nii et lapsed riietuvad ja suhtlevad uhkelt seltskonnaga, mis ei ole püha. Oo lapsevanemad, te kasvatate oma rinnas okast, mida tunnete sageli ahastusena. Kui tahaksite selle kahetsusväärse õppetunni, mille olete oma lastele andnud, olematuks teha, leiaksite, et seda on raske teha. Teil on võimatu seda teha. Te võite keelata neile asju, mis nende uhkust rahuldavad, kuid ihalus elab ikka nende südames ja ootab rahuldamist ning miski peale Jumala kiire ja mõjuvõimsa Vaimu ei saa seda uhkust hävitada. Kui Vaim leiab tee südamesse, toimib see seal nagu juuretis ja juurib uhkuse välja.Tk1 130.3

Ma nägin noori ja vanu Piiblit hooletusse jätmas. Nad ei võta seda raamatut uurimisaine ega elu eeskirjana, nagu peaks. Hooletusse jätmises on süüdi eriti noored. Paljud neist on valmis lugema peaaegu ükskõik missugust teist raamatut ja nad leiavad selleks külluses aega, kuid Sõna, mis osutab elule, igavesele elule, ei loe nad hoolikalt ega uuri iga päev. Seda väärtuslikku, tähtsat raamatut, mis mõistab nende üle kohut viimsel päeval, ei uurita peaaegu üldse. Tühje jutte loetakse tähelepanelikult, samas kui Piiblist minnakse hoolimatult mööda. Tuleb päev, tihedate pilvede ja pimedusega päev, mil kõik soovivad, et nad oleksid põhjalikult varustatud Jumala Sõna selgete, lihtsate tõdedega, et alandlikult, kuid otsusekindlalt oma lootust põhjendada. Ma nägin, et lootus neis vajab alust; siis saab see kinnitada nende hinge ägedaks konfliktiks. Ilma selleta on puudujääk ning nad ei saa olla vankumatud ja kindlameelsed.Tk1 131.1

Lapsevanematel oleks parem kaasaja kasutud väljamõeldised ja romaanid kohe põletada, kui need koju jõuavad. See oleks laste suhtes halastus. Kui julgustate selliseid juturaamatuid lugema, on see nagu nõidus. See ajab mõistuse segadusse ja mürgitab seda. Vanemad, ma nägin, et kui te ei ärka oma laste igavesi huve silmas pidama, hukkuvad nad teie tegematajätmise tõttu kindlasti. Ja võimalus, et ustavusetud vanemad ise päästetud saavad, on väga väike. Lapsevanemad peavad olema eeskujuks. Nad peavad avaldama oma peres püha mõju. Nende riietus peab olema tagasihoidlik, maailmalikkusest erinev. Kui nad väärtustavad oma laste igavest kasu, peavad nad laste uhkust noomima, ustavalt noomima, ja seda mitte sõna ega teoga julgustama. Oh seda uhkust, mida mulle end Jumala rahvaks nimetavate inimeste juures näidati! See on kasvanud aasta-aastalt, kuni nüüdseks on võimatu end hingamispäeva pidavateks adventistideks nimetavaid inimesi ümbritsevast maailmast eristada. Nägin, et uhkus tuleb meie peredest välja rebida.Tk1 131.2

Palju on kulutatud tanude ja kraede lintide ja paelte peale. [Minu käest on sageli küsitud, kas minu arust on vale kanda lihtsat linast kraed. Olen alati vastanud: ei ole. Mõned on võtnud seda, mida olen kraede kohta kirjutanud, äärmuslikult ja väitnud, et igasugust kraed on vale kanda. Mulle näidati töömahukaid kraesid ning kalleid ja tarbetuid linte ja paelu, mida mõned hingamispäevapidajad on kandnud ja kannavad ikka veel uhkeldamise ja moe tõttu. Kraesid mainides ei mõelnud ma, et seda mõistetakse nii, nagu ei tohiks üldse kraed kanda, ega linte mainides, nagu ei tohiks üldse linte kanda. EGW, märkus teise trüki jaoks.] Palju on kulutatud muude asjatute (136) ihu ehtimise vahendite peale, samas kui au Kuningas Jeesus, kes andis oma elu meie lunastamiseks, kandis okaskrooni. Sellega kaunistati meie Õpetaja püha pead. Ta oli „valude mees ja haigustega tuttav”. „Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” Ometi riietavad needsamad inimesed, kes väidavad, et on nende eest valatud Jeesuse verega puhtaks pestud, end uhkelt ja ehivad oma vaest surelikku ihu ning söandavad nimetada end püha, ennastsalgava alandliku Eeskuju järgijaks. Oh et kõik näeksid seda nii, nagu näeb seda Jumal ja nagu seda mulle näidati! Mulle tundus selle nägemine talumatuna; hingeahastus on liiga suur. Ingel ütles: „Jumala rahvas on eriline; Jumal puhastab ta enda jaoks.” Ma nägin, et välimus on südame näitaja. Kui välimus on täis riputatud linte, kraesid ja tarbetuid asju, näitab see lihtsalt, et süda armastab neid. Kui niisugused inimesed ei saa oma rikutusest puhastatud, ei saa nad iial näha Jumalat, sest Teda näevad ainult need, kes on puhta südamega.Tk1 132.1

Ma nägin, et kirves tuleb panna puu juure külge. Niisugust uhkust ei tohi koguduses sallida. Need asjad lahutavad Jumala rahva Jumalast, need sulgevad nende ees Noa päästelaeva ukse. Iisrael on olnud tuim nende keskel valitseva uhkuse, moe ja maailmaga sarnanemise suhtes. Iga kuu teevad nad edusamme uhkuses, saamahimus, isekuses ja maailma armastuses. Kui tõde mõjutab südant, surrakse maailmale ning lindid, paelad ja kraed jäävad kõrvale; ja kui nad on surnud, et puuduta neid uskmatute naer, pilge ja põlgus. Nad tunnevad innukat soovi eralduda maailmast nagu nende Õpetajagi. Nad ei jäljenda selle uhkust, moodi ega kombeid. Nende ees on kogu aeg õilis eesmärk austada Jumalat ja saada kadumatu pärand. See väljavaade jätab varju kõik maise olemusega kõrvalise. Jumala rahvas eraldub maailmast ja on selgesti eristatav. Ja kui kellelgi on soov maailma kombeid järgida ning ta seda soovi viivitamatult ei alista, ei tunnista Jumal teda sestpeale enam oma lapseks. Ta on maailma ja pimeduse laps. Ta himustab Egiptuse lauke ja sibulaid, see tähendab, ta soovib olla võimalikult maailma moodi. Niiviisi toimides jätavad need, kes väidavad, et neil on Kristus, Tema tegelikult kõrvale ja näitavad, et arm ning tasane ja alandlik Jeesus on neile võõrad. Kui nad oleksid Temaga tuttavad, siis elaksid nad Temale vääriliselt.Tk1 133.1